Vastus leiad õppematerjalist: Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus (2)

Keskkool - Informaatika - Informaatika

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on piraatlus?
Mis tõendab tarkvara kasutamisõigust?

Tarkvarapiraatlus
Referaat

Sissejuhatus

Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte ühtegi senti. Mõnedele on see ka täiesti harjumuseks saanud või veel hullem: rahateenimise võimaluseks saanud. Inimesed pole ka teadlikud, kui palju kahju nad sellega põhjustada võivad. Kõik see raha, mis muidu mingi programmi eest maksma peab jääb ju sellel firmal saamata. Nii võib sattuda see firma rahalistesse raskustesse ja inimesed võivad ka oma töökohti kaotada. Õnneks on aina rohkem inimesi, kes siiski astuvad selle vastu ja riigid aina arenevad, et luua võimalusi internetipiraatluse ära hoidmiseks.

Mis on piraatlus ?

Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine, müük ja isegi programmi jagamine sõbraga, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse järgi on teosteks , millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid.
Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.
Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav, et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult minimaalseid kulutusi ( seadmed + andmekandjad ), võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu.
Erinevate tarkvarapiraatluse kanalite tundmine pole oluline mitte ainult seaduse järgimiseks, vaid ka selleks, et kaitsta end selliste suuremate majanduslike probleemide eest nagu tuluallikate kaotamine ... ja kadunud töökohad.
Piraatluse vormid
Esineb viis enamlevinud tarkvarapiraatluse vormi. Kõikide nende mõistmine aitab kasutajatel vältida ebaseadusliku tarkvaraga seotud probleeme.
Peamised tarkvarapiraatluse vormid on järgmised:

arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine;
tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine;
litsentsita programmide installeerimine;
piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine;
tarkvara rentimine või laenutamine

Mis tõendab tarkvara kasutamisõigust?

I Täispakitoote kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet:
1) lõppkasutaja litsentsilepingu EULA (End User License Agreement) olemas olu. Kui tarkvaratootja ei ole ette näinud paberkujul lõppkasutaja litsentsilepingut (ainult elektroonsel kujul), on kasutusõiguse tõendamiseks vajalik originaalandmekandja(te) ja kaasaskäivate dokumentide (registreerimiskaardid, kasutusjuhendid vms) olemas olu.
2) tarkvaratootele kasutusõiguse soetamist kajastava raamatupidamisdokumendi ( ostuarve , kviitung vms) olemas olu.
II OEM tarkvara kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet:
1) Microsoft OEM tarkvaratoodete puhul autentsuse sertifikaadi ( Certificate of Authenticity) olemas olu. Teiste tarkvaratootjate puhul vastavat OEM tarkvara sisaldava originaalandmekandja (tihti on samal andmekandjal ka tootjapoolsed riistvara draiverid ) olemas olu.
2) vastava riistvara ja OEM tarkvara soetamist kajastava raamatupidamise- dokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemas olu.
III Litsentside hulgiostu programmi (MOLP, CLP, SVLP vms) raames soetatud kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik vastava litsentsikinnituse (lepingukinnituse) olemas olu. Litsentsikinnituseks (lepingukinnituseks) on dokument, mis saadetakse tarkvaratootja poolt nimeliselt ostjale pärast litsentside soetamist.
OEM - original equipment manufacturer, selline installeerimine tähendab varianti , kus kliendile antakse arvutisse installeeritud operatsioonisüsteem (koos fakultatiivsete lisadega ) ja litsents , andmekandjaid ja muidu tuttavat tarkvarakarpi ei pruugi kusagil näha olla, nimelt ei puutu andmekandjad kuidagi tarkvara kasutamisse.
Miks litsents omab tähtsust
Te võib-olla ei tea seda, kuid tarkvaraarendus kujutab endast meeskondlikku jõupingutust, sidudes endas programmeerijate, kirjutajate ja graafikaloojate loomingulised ideed ja talendi. Sarnaselt muu loometööga nagu raamatud, muusika ja filmid, kaitstakse arvutitarkvara autoriõigusseadustega.
Tarkvara ostes ei saa teist autoriõiguse omanikku. Tegelikult ostate te õiguse tarkvara kasutamiseks, arvestades autoriõiguse omaniku, tavaliselt tarkvara väljaandja, poolt kehtestatud piiranguid. Tarkvaraga kaasasolevas dokumendis, litsentsis, kirjeldatakse täpseid reegleid. Nende reeglite mõistmine ja täitmine on kohustuslik. Kõige sagedamini märgitakse litsentsis, et teil on õigus laadida tarkvara ühte arvutisse ja teha originaalandmekandjast üks varukoopia. Kui te kopeerite, levitate või installeerite tarkvara litsentsiga keelatud viisil, kas siis sõpradega ja kolleegidega andmekandjaid vahetades või osaledes ulatuslikus kopeerimisäris, rikute te autoriõigust. Isegi kui te ainult aitate kellelgi teisel valmistada loata koopiaid , võetakse teid vastutusele autoriõiguse rikkumise eest.
Õiguslike tagajärgede kõrval tähendab kopeeritud või võltsitud tarkvara kasutamine ka järgmist:

Suuremat tarkvaraviirustest, vigastest diskettidest või muul viisil defektidega tarkvarast tulenevat riski;
Ebapiisavat dokumentatsiooni või selle täielikku puudumist. Garantiide puudumist;
Tehnilise tootetoe puudumist, mida osutatakse litsentseeritud tarkvarakasutajatele;
Litsentseeritud tarkvarakasutajatele pakutavatest tarkvarauuendustest ilmajäämist.

Piraatlusega kaasnev vastutus
Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus.
Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus
Juriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni.
Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini.
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine , hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil.
Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini.
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.
Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus
Füüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni.
Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega.
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 krooni.
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil.
Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
Tsiviilvastutus
Õigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt):

kohustuse täitmist;
kahju hüvitamist;
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Piraatlus maailmas

2001. aastal tellis Business Software Alliance uurimuse tarkvarapiraatluse kohta kogu maailmas. Uurimus näitas, et 2000. aastal:
suurenes piraatluse määr maailmas 37% piirini ;
piraatluse tõttu kaotati 11,75 miljardit dollarit;
piirkondade kaupa oli kõige kõrgem piraatluse määr - 63% - Ida-Euroopas. Selle piirkonna piraatluse määr on olnud kõige kõrgem iga uurimuse kohaselt alates 1994. aastast;
Põhja-Ameerikas vähenes piraatluse määr 1994. aastal 31 protsendilt 25 protsendini;
Vietnamis on piraatluse määraks 97% - kõige suurem kõigist uurimuse raames vaadeldud riikidest.

Kuidas piraatlus Teid mõjutab

Piraattarkvara teeb kõigile halba - tarkvaraarendajate ning jaemüügikohtade omanikega alates ja kõigi tarkvarakasutajatega lõpetades.

Tarbijad on ohus

Piraattarkvara mõjutab tarbijaid vahetult, sest:
Sellel puuduvad tihtipeale mingid elemendid ja dokumentatsioon ning sellega ei kaasne kunagi garantiid ega uuendusvõimalusi.
Sellised võltsitud ja testimata kettad võivad olla nakatunud viirustega, mis kahjustavad Teie kõvaketast ning võivad halvata kogu asutuse võrgu.
Kasutajad, kes kopeerivad tarkvara töö juures, seavad autorikaitse seadustega kaitstud tootest piraatkoopiaid tehes ohtu nii enda kui ka firma.

Majanduslik kahju

Kui ostate võltsitud tarkvara, siis toetate halva kuulsusega firmasid, mitte makse maksvaid seaduslikke ettevõtteid, kes annavad tööd ja palka korralikele kodanikele . Niisugune võltsitud tarkvara müügist saadud kasum ei aita töökohtade, maksude ja palkadega kaasa majanduse edendamisele ning on väga tõenäoline, et nende kasumitega rahastatakse muidki ebaseaduslikke ettevõtmisi. Seaduslikud firmad ei saa võltsitud tarkvara müügist kunagi mingit raha ja selline tuluallikate kaotamine viib tihti töötajate vallandamiseni kõigis seotud valdkondades alates tootjatest kuni edasimüüjateni. Nagu näete, ei mõjuta võltsitud tarkvara ostmine mitte ainult tarkvaratootjaid, see mõjutab igaüht.

Uuendused aeglustuvad

Intellektuaalomand on nii omandiõigus ideedele kui ka kontroll nende ideede ainelise või virtuaalse esitamise üle. Sarnaselt raamatute, filmide ja muusikaga on ka tarkvara intellektuaalomand.
Nagu muusika esitajad ja autorid, kasutavad ka tarkvara väljatöötajad oma töö ja vastavasse valdkonda tehtud investeeringu kaitseks autoriõiguse seadusi. Seega kõrvaldab intellektuaalomandi vargus uute ja paremate toodete väljatöötamiseks vajalikud ressursid .

Tegevusse asumine

Tarkvara ehtsuse kindlakstegemiseks, tarkvarapiraatluse kohta küsimuste esitamiseks või teavitamiseks võimalikust piraatlusest ettevõttes või piraattarkvara edasimüüjast palun helistage vihjetelefoni numbril: 800 8080 .

Kas teadsite, et...

piraattarkvara osakaal oli 2000.aastal Eestis 69%;
tarkvaraturu käive Eestis 2000.aastal oli piraatluse tõttu 1,1 miljardi krooni võrra väiksem;
riigil jäi tarkvarapiraatluse tõttu 2000.aastal maksude näol saamata 330 miljonit krooni;
piraattarkvara osakaalu jäämisel samale tasemele (69%) jääb riigil 2004.aastal maksude näol saamata juba 736 miljonit krooni;
tarkvara müügiga seotud töökoht loob juurde kolm lisatöökohta teistes valdkondades;
2000. aastal kaotas tarkvarapiraatluse tõttu maailmas töö 118 000 inimest ja palkades oli kahju 5,7 miljardit dollarit.
Kui USA-s õnnestuks piraatlus kõrvaldada ja välismaal seda vähendada, siis toodaks tööstusharu 2005. aastaks hinnanguliselt 1 miljon lisatöökohta ja selle panus maksutulusse oleks 25 miljardit dollarit.
Tarkvarapiraatlusest saab teatada telefonil 0 800 8080 või meiliaadressil [email protected]

Piraatluse negatiivne mõju

Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga ainult kopeerib juba loodut.
Olles seotud tarkvarapiraatlusega sead sa ohtu nii iseenda kui ka oma ideed. Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises:
1) suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu tööd või koguni hävitada selle täielikult;
2) puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi;
3) erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi;
4) puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust;
5) olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitad sa enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju sinu tervisele;
6) tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule kui ka sinu äritegevusele.

Kokkuvõte

Infoühiskonda üleminekuga kaasnevad ka uued õiguslikud probleemid. Materiaalseid väärtusi puudutavatele kuritegudele on lisandunud senisest jõulisemalt intellektuaalse omandi vargus.
Põhitähelepanu tuleks pöörata harimisele ja koolitamisele. Eriti kasvavale põlvkonnale tuleks juba aegsasti enesestmõistetavaks teha tarkvara legaalne hankimine ja kasutamine, kasvatada on alati kergem kui ümber kasvatada. Kindlasti tuleks ka avalikkusele teadvustamiseks karistada mõningaid eriti ülbe iseloomuga rikkumisi. Ümber kasvatada on ilma tugeva stiimulita väga raske. Vitsahirm on paraku siiski üks kindlamaid ja järeleproovitumaid vahendeid.
Piraatlust välja juurida ei õnnestu tõenäoliselt kunagi, nii nagu ei kao ilmselt kunagi ka jänesed ühistranspordist. Ikka kopeeritakse endale kodus kasutamiseks ja uurimise eesmärgil programme , sellele võib veel läbi sõrmede vaadata. Ka USA 30% piraatlus arvatakse just kodude arvele langevat. Välja tuleks juurida piraattarkvara kasutamine ärilistel eesmärkidel ja piraattarkvaratööstus. Eestil on arenenud maailma tasemele jõudmiseks siin veel pikk tee käia.

Kasutatud allikmaterjalid

http://w3.bsa.org/estonia//antipiracy/Types-of-Piracy.cf m
http://www.microsoft.com/eesti/piracy/basics/what/default.mspx
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=category§ionid=6&id=26&Itemid=45
http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/index1.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 107 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

etu90 Õppematerjali autor

Referaat

informaatika arvutid piraatlus tarkvarapiraatlus illegaalne

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvutitarkvara ja piraatlus

Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................

Arvutiõpetus

doc

Arvuti tarkvara

SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......

Arvutiõpetus

docx

Tarkvarapiraatluse referaat

,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE....................

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

doc

Tarkvara piraatlus

TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on:

Informaatika

doc

Piraatlus

TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega

Arvuti õpetus

doc

IT õiguse eksam, 27 küsimust ja vastust

1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. 14. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja

Õigus

doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel. · Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi. · Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. · Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare.

Õigus

doc

Arvuti tarkvara ja piraatlus-referaat

.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10

Informaatika

Rohkem sarnaseid