Nad rääkisid kuningale, et ta olevat ilma kohtuta andeks andnud kuningannale. Süütuna võiks ta tulise raua pihkugi võtta, nii on kombeks ja niimoodi oleksid hajutatud igasugused vanad kahtlused. Kuningas selle peale saatis nad oma maalt välja. Kuninganna oli nõus sellega. Isolde saatis teate edasi ka Tristanile ja palus tal tulla valgele nõmmele kui palverändurina. Paadist välja aitas Tristan teda, sülle võttes ning siis ta kukkus. Kuninganna vandus, et mitte ükski teine mees pole teda hoidnud enda käte vahel peale kuninga Marci ja selle vaese palveränduri, kes just äsja oli teda hoidnud süles. Seejärel võttis ta tulise raua kätte, kandis seda üheksa sammu ja viskas maha, sirutas käed ja kõik nägid, et need olid terved. Tristan oli otsustanud, et lahkub Cornouailles’st. Enne seda veel, läks laulma kuninganna akna alla. Ta oskas teha lindude laulu järgi. Tristan
Siis hakkasid Sullale kuulunud kooli gladiaatorid tuleriida juures võitlema ning lühikese ajaga olid kõik surnud, sest matustel ei lubatud kellelegi elu kinkida. Kui kõik kombetalitused olid tehtud, süütas Pompeius Suur tuleriida. Sulla urn asetati templisse, mille Sulla oli käskinud ehitada pühendusega Hercules Võitjale. Templist paigutati urn hiljem mausoleumi. Kui Spartacus Valeria juurde läks, sai ta teada, et Valeria vend Hortensius teab nende vahelisest armastusest. Valeria vandus oma vennale, et jätab Rooma kodakondsuse, oma nime ja suguvõsa, et olla Spartacusega. Valeria palus, et Spartacus temaga jääks, kuid viimane vastas talle eitavalt ning lubas tagasi tulla siis, kui kõik läbi on. · Pompeius Suur (lk 129) Rooma väejuht ja riigimees I sajandil e.m.a. Oli konsuliks, sõdis Pontose kuninga Mithridatesega, sõlmis lepingu Crassuse ja Julius Vaesariga, moodustades triumviraadi riigi valitsemiseks
Konn siiski on. Meeme pakkub ka lootuses poistele tapetult munkadelt varastatud veini mida ta jumaldab kuid poisid kõhkluses keelduvad. Leemet on pannund tähele kuidas Meeme niimodi kahtlaselt lihtsalt ilmub kusagilt ja üldiselt on ta üks väga omapärane isik. Et asjadele rohkem selgust tuua pärib ta onu Vootelt kes Meem ültse on ning too pajatab. Meemet nagu varem öeldud juhtis eestlaste vägesi raudmeeste vastu, ja peale otsustavat lahingut vandus ta oma rahva kaitseks kõik teha, kuid nähes külastumist ja kristliku usu vaba levikut tema kaitsealuste seas otsustas too loobuda kangekaelsest võitlusest ning hakkas hedonistiks. Kuules Meemeti märkimisväärseid saavutusi süttib Leemeti mõttes latern, et ehk on see võti mis talle Manivaldi matusel usaldati Meeme poolt see mis viib Põhja Konnani. Koos Intsuga võeti kätte ja mindi siis sõrmuse juhtides otsingutele, kuid need kulgesid tulemusteta
Snuffi proovis ta samal ajal kui kanepit.(Loomulikult mitte ühekorraga.) See võttis küll pea ringi käima, kuid midagi suurt muud ei teinud. Seda tarbis ta umbes aasta aega siis sai siiber, nagu ta ise väidab. Marihuaanat sai ta oma sõprade käest - kõik teised proovisid, proovis ka tema. See oli aine, mis avaldas tõepoolest kõige rohkem mõju. Marihuaana pani Kairi pea ringi käima, ajas parajasti südame pahaks ja tüdruk vandus, et enam ta seda ei tõmba. Siiamaani on ta oma lubadust pidanud. Aine, mida ta aga kõige pikemalt ja kõige rohkem on tarbinud, on ecstasy ehk siis peonarkootikum. Ei ole pidu, kus neiule üks tablett sisse ei läheks. See teeb alati tuju rõõmsaks ja mõnusa olemise, milleks siis loobuda ? Suitsetamisest ei ole ta kunagi tahtnud loobuda. Pole proovinud ja pole vaja ka nagu. Pealegi pole tal vahetundide ajal koolis midagi teha ning harjumus ju juba sees, samuti on
Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua. ii.Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese, Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos muutis ennast hobuseks ja paaritus nümf Philyraga. Kronose pojana oli Cheiron
aegu ja kohti, hüüdeid, seovad sõnu või lauseosi üksteisega vmt. Kui nad seda pole, siis on nad tavaliselt kas pärisnimed või siis helide või millegi muu imitatsioonid (nn. onomatopöa) või tavasõnade ja onomatopöa hübriidid (nn. deskriptiivid): kärts, tomplik, pupsis, logiseb, pläraki jts. Fraseoloogilistes ühendites kohtame ka mitmesuguseid sõnapaare: tegi talle kõik ette ja taha; hoidis sellest küünte ja hammastega kinni; ei lausunud musta ega valget; vandus kõik maad ja taevad kokku; vaakus elu ja surma vahel. Sellised paarid on eesti jt. läänemeresoome keeltes tihti alliteratiivsed: läks aia ja hange vahele; on ajast ja arust; ihu ja hingega kallal; paljas kepp ja kott (st. kerjusepõli); ilmatu kisa ja kära; läks üle kivide ja kändude; enne kukke ja koitu; läks ja laulis; läbi ja lõhki; maa ja meri (st. väga rohkesti); nuta või naera; pidu ja pillerkaar; lõi pihuks ja põrmuks; kõige saba ja sarvedega; vandus tuld ja tõrva
Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR. Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas. II Puunia sõda. Hannibal - 9 aastaselt vandus, et pühendub võitluseks Rooma vastu. 26 aastaselt läks ta Kartaago armeega Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa kaudu üle Alpide appenniini poolsaarele. 216 eKr - Cannae lahing - Rooma kaotas konsulite erimeelsuse tõttu. Scipio - Rooma väejuht, kelle pojad Tiberius ja Gaius Grachus valiti hiljem rahvatribunalideks. III Puunia sõda. II sajand eKr - 146 eKr. Roomlased võtsid kindlaks sihiks Kartaago hävitamise. Linn tehti sõja tulemusena maatasa - künit üles ning kaeti soolaga.
vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 16951697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. [redigeeri] Venemaa Keisririik 17001721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks
muutis Väikesest internaatkooliks. Just sinna tulid Bronislawa ja Zosia selle aasta sügisel tagasi. Ruumid olid ülerahvastatud, sest maja oli täis koolipoisse. 1874 hakkas levima uus haigus - tüüfus, kohutav tõbi, mida kannavad edasi kirbud ja täid. Nii Zosia kui ka Bronia haigestusid, Zosia suri. Bronislawa, kes ise polnud tuberkuloosist jagu saanud, oli muserdatud. 1876 läks ta tervist parandama Saksamaale Salzbrunni sanatooriumi, kuid ta vaim vandus alla. 8. mail 1878 ta suri, olles enne lastele olnud, et armastab neid väga. Maria ei saanud kunagi nende aastate leinast üle. Ta kannatas ema surma tõttu rängalt, sest oli just jõudnud murdeikka. Klassi parim Maria vanemad ei arvanud, et lapsed peaksid õppima ainult klassiruumis. Iga mäng ja iga jalutuskäik linnast välja muudeti õppetunniks. Lapsed said teadmisi ilmast ja loodusest, loodusteadusest ja matemaatikast ning Poola ajaloost. Nad õppisid ka mitut keelt, sest Maria
seda ennem rääkida ei julgenud, kuna oma isa kartvat. Jaan ja Anni kõndisid käest kinni mööda teed kodupoole. Tüdruk oli väga rõõmus, et tema tegu õnnestus, Jaan kõndis pea maas. Anni naeratas tihti Jaanile, Jaan oli tõsine. Anni rääkis Jaanile, et Jaani ema ja lapsed aeti majast välja, ja nad jäid vallavaesteks. Anni pigistas Jaani kätt ja see julgustas Jaani. Siis enne küla nad lahkusid üksteisest, et keegi neid koos ei näeks. Kui Jaan üksi oli, langes ta põlvili ja vandus, vandesse pahtus tulevik ja minevik, mis teda pidi vabastama hingepiinast ja häbist igavesti. Muidugi lõi Andres oma tütre kodunt välja, see läks linna teenijaks. Anni saatis Jaanile kirja, kus ta ütles et tema on rahul ja, et isa ta oli ära ajanud vaid seepärast, et oma mainet rahva seas kaitsta. Anni andis Jaanile ka oma linnatädi aadressi, kus ta kavatses peatuda. Jaan oli õnnelik, et Anni pääses kodust, ta
süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 1. Esimene neist on anonüümse autori luuletus pealkirjaga „Haldjatütar. Eesti muistend” („Die Elfentochter. Eine estnische sage, mis põhineb juba Beiträges avaldatud nn „salme laulul” – see on hiljem „kalevipojast” tuntud salme kosimislugu: kanamunast koorunud neiule tulevad kosja päike, kuu ja täht, kelle
Kettler · Taani ostis Saare-Lääne piiskopkonna · Hertsog Magnuse esilekerkimine Sõjategevus kuni 1563 · 02.08.1560 Härgmäe lahing · Liivi ordu viimane välilahing · Edasi kaitsti vaid kohalikke linnuseid · Vene vägede edu kiire jätkumine · Talurahva ülestöusud oma valitsejate vastu · Venelastes nähti liitlasi · Võimuvahetused · Poola vöttis üle ordu veel vabad alad · 28.11.1561 lakkas ordu ametlikult olemast · Tallinn vandus 1561 vabatahtlikult truudust Rootsile · Peeti paremaks variandiks kui Poolat · Saaremaa ja Läänemaa liideti ametlikult Taaniga · Huvide pörkumine Rootsi-Taani vahel töi kaasa söjategevuse · Põhjamaade Seitsmeaastane sõda 1563-1570 Allika analüüs: 1) Allikate alusel koostatud ajalooalane uurimus, sest on uuritud Eesti linnades ja maakohtades eestlaste osakaalu 16. Sajandil. 2) Eestlaste paiknemine ja osakaal Eestis 16 sajand.
Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak. Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk. Tavaliselt tiirutas ta kaua saare kohal aeg-ajalt niitevlennullt üle minne ja lõpuks tulistas huupi rannikut. Garnisonis olid kõik tuttavad luurelennukiga juba niivõrd harjunud, et talle tähelepanu peaaegu enam ei pööratudki. Ainult Hodak ükski ei saanud sellega leppida. ,,Oleks kas või üksainus õhutõrjekuulipilduja... Kärbiks ta tiivad jalamaid ära
See viitab, et ``Raubehe`` (abielu röövimise läbi) oli mitte-ametlikult lubatud. Kui naine abiellus, sai ta enda abikaasa staatuse. Seega ei olnud naistel kasulik abielluda endast madalamast staatusest mehega. Väidetavalt teesklesid mitmed mehed paremat staatust: näiteks talupoeg kujutas end vabakodanikuna. Kui vaba naine abiellus sellise teesklejaga, siis tema sotsiaalne staatus langes ühe astme võrra. Kuid kui seda oli võimalik tõestada ja naine vandus, et ta seda ei teadnud, siis tema (ja ta lapsed) võisid oma algse staatuse alles jätta, kui ta oma abikaasaga enam kunagi ei maga (Jaotis VI). 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine Germaani seadustes, patukahetsuse raamatutes ning ka uuemates uurimustes on mainitud igat sorti seksuaaltegevuse termineid, mis ei olnud lubatud: fornicando, adultero, moechia ja stuprum. Pole alati selge, mida nende all on täpsemalt mõeldud. Brundage (1987) on andnud ametlikud tähendused: `fornicando`
Greifswaldi ülikoolis ja siis jätkanud õpinguid lühikest aega 1523. aastal Wittenbergis. Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on
juba poisikesena pooleldi häbelik, pooleldi ekstravertne olnud või oli põhjuseks ta soov ,,kunstnikuks" saada, mis kogu ülejäänud perekonna jaoks tähendas elu ühiskonna heidikuna ja kindlat surma vaesuses. Paulo Coelhot ja Veronikat ühendas asi, mida tasub üle korrata: ka tema oli pandud vaimuhaiglasse, ,,kust välja pääseda pole võimalik". Aga tema pääses. Ja viimasel korral dr. Eirase ravilast väljudes otsustas sinna mitte kunagi tagasi minna ja vandus kahte asja: a) ühel heal päeval ta kirjutab sellest; b) ta ei puuduta seda teemat avalikult enne, kui mõlemad vanemad on surnud ta ei tahtnud neile haiget teha, mõlemad olid end niigi aastaid ja aastaid selle teo eest süüdistanud. Niisiis, kui Paulo Coelho Veronika loost kuulis, sai ta hea võimaluse sel teemal ilma lubadust rikkumata kirjutada. Ehkki ta polnud kordagi enesetapule mõelnud, tundis ta vaimuhaigla
moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Salt Lake City olümpiamängude eel oli Kristina optimistlikult meelestatud ja suurepärases vormis, kuid veidi enne olümpiateekonna algust, 23. jaanuaril 2002 teatati Eesti Suusaliitu, et Kristina dopinguproov oli positiivne. Kuigi sportlane vandus oma puhtust, mida nädal hiljem kinnitas ka B-proov, jättis dopingusüüdistus oma jälje nii Kristina hinge kui ka kesistele tulemustele. (Lääne 2006: 17) Hiljem tunnistas dopingulabor, et ,,olnuks paberitel märge, et tegu on naisterahva prooviga, jäänuks tulemused avalikustamata, sest õrnemal sool võib teatud päevadel olla liiast seda ainet, mida toodab ka organism. Aga märget ei olnud ja Kristina olümpia oli hukas
lambad välja(kontrollis seda). Ody.l oli uus kavalus: 3 oinast tuleb kokku siduda ja ise keskmise oina alla ronida. Sedasi pääsesid nad koopast. Mehed tormasid laevade peale, kükloop oli vihane. Ody. oli kükloobi peale vihane, mõnitas ise laeva peal olles kükloopi. Ody. karjus kükloobile, kes tema silma välja lõi(ütles oma nime). See oli vale käik, sest kükloop oli Poseidoni poeg. Kükloop kurtis seda oma isale ja Poseidon vandus kättemaksu Odysseusele: Odysseus pidi mitu aastat vaevlema, enne, kui ta koju sai. · Järgmine seiklus: Mehed sattusid Tuultemaale(selle maa kuningas oli Aiolos). Kuningas võttis mehed lahkelt vastu ja kinkis Odysseusele nahast pauna, mille sees olid kõik tormituuled(et torm merel ei segaks). Mehed jõudsid juba üsna Ithaka saare lähedale, kuid Odysseuse mehed, kes ei teadnud mis paunas on, tegid pauna lahti. Paunast tulid välja kõik tormituuled
ehitamine sinna paika kus Vanapagan Juulaga enne liikumst elanud. Ants tuli seletama Vanapaganle, et tõi töölisi perekonna täis juurde, seltsis segasem. Ka maad läksid uuesti jagamisele ja Jürka kaotas palju maid kuid Ants rääkis, et vötku endale metsa neitsi maad juurde, ka maksud jäid endiselt kõrgeks. Uutega oli igatahes nii, et nedega kokkupuutest Jürka vältis ja tasapisi leppis olukorraga. Naisega nad pärast arutlseid, et vandus tuleb peale, lapsed pesast läinud, Juula ja lapsed lähevad kõik taevassee, kirikuõpetaja viib Maia käsikäes sinna, Jürka läheb tagasi põrgu, et seal Antsu silmi näha kui too sinna kohale sattub. Kuid Põrgupõhjal hakkab levima haigus mis üle maailma juba tuntud, ja see võttis neilt parima vanima poja kaksikvenna Joosu kes oli ngau just Põrgupõhja jaoks loodud, olles vaikne, tagasihodilik ja töökas, ehk ainuke lastest kes ei ihaldanud minema
kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes. Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul. Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda, kui ta valetab. See oli tõepoolest võit vale üle, kui vähemalt ühel juhul võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime" (3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel, kuigi Jumal ei olnud neid läkitanud. Selle käsu rikkumiseks loeti sedagi kui keegi tõotas midagi Jumala nimel, kuid jättis selle täitmata. Käsu vastu eksimiseks loeti ka kui Jumala nimel nõiuti ja positi.
Medeia abiga täitis Iason kuninga antud ülesanded ja sai kätte kuldvillaku. Põgenemisel tappis Medeia oma venna. Tagasi jõudes Iason ja Medeia abiellusid, kuid Iason jättis Medeia maha, vaatamata sellele, mida naine tema jaoks teinud oli. "PHAETHON" Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi
Toanurgas seisis tilluke raudahi 17 ja vastasseinal riiul Pauli raamatutega. Ta ei suutnud ennast koduselt tunda, ta tundis, et ta ei kuulu enam sellesse maailma. Paul külastas Kemmerichi ema. Ta rääkis talle, et Paul suri lasust südamesse. Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg enne surma kannatas. Ta ei uskunud teda ja ta ema oli paanikas ja nuttis. Paul vandus, et Kemmerich suri koheselt. Viimasel õhtul kodus kõik vaikisid. Paul heitis vara magama ja mõtles, kas ta enam kunagi veel nii uinub. Õhtul tuli ema veel Pauli tuppa. Paul teeskles, et ta magab kuna tema jaoks oli emaga rääkida raske. Ta ema istus seal peaaegu hommikuni ja tal olid valuhood, lõpuks ei suutnud Paul enam teeselda ja tegi nagu ärkaks. Ema küsis Paulilt, kas ta kardab väga, Paul vastas eitavalt. Ema palus tal naistest eemale hoida, eriti prantslannadest
sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas. Keskaegses Euroopas puudus tugev administratiivne ja keskvõim – seega sai valitsemine rajaneda isiklikel suhetel. Fodoaalkorda võib mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhineb alluvussuhte võrgustikel. Keskaegne Euroopa oli fedoaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (nim eelpool). Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat. Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist said vasallid üha suurema võimu oma valduste üle ja need kujunesid päritavks. Vasallide õigused hakkasid lähenema omandiõigusele ja nende ühiskondlik positsioon tugevnes. Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat.
talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 1695–1697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. 9.5. Venemaa 1700–1721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. 20 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks
Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale
talupoegadega (hiljem muuts pärandavaks) Läänimes oli feodaal, ta oli maa omanik. Domeen oli kuninga maavaldus (need vähenesid, sest läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi.) Feodalism oli läänikrod (kitsamas mõistes). Lääni suhe oli lepinguline, see tähendas seda, et mõlemal on oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik vasall andis end võimsama isiku senjööri kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. Lääni suhe oli ka hierarhiline SÜSERÄÄN oli kuningas, kelle alluvuses oli senjöör-suurfeodaalid(hertsog, vürst, markii, kravh, parun). Omakorda tema alluvuses oli vasall-väikefeodaalid(rüütlid) Läänisuhe oli isikuline see tähendas seda, et kehtis põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega
Bush tahtis defitsiiti ohjeldada, uskudes et nii ei saa USA võtte endale maailma liidrirolli. Ta hakkas demokraatide kontrollitud Kongressi plaane esitama, et eelarvet kontrollida. Seejuures arvasid vabariiklased, et parim viis on vähendada valitsuse kulutusi samas, kui demokraadid tahtsid makse tõsta, konsensusele jõudmine tekitas probleeme. Bush oli sunnitud demokraatliku enamuse poolt makse tõstma, selle tagajärjel tundsid paljud vabariiklased end reedetuna, kuna Bush vandus makse mitte tõsta. Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande programmid suurenesid. 1991. a. sööstis töötus üles ja seejuures olid paljud töötud vabariiklaste pooldajad, kes arvasid, et nende tööd on kindlad. Ametiaja teisel aastal
1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas)
Kuna Mediina oli mägedega piiratud (Selja taga, asus Banu Quraiza hõim) ja tema esikülg oli ainsana vaba, siis pidi Muhamed kraavi kaevama ühest mäest teiseni. · 10000 meest, eesotsas Abu Sufjaniga ei osanud kraavi vastu midagi ette võtta. Abu Sufjan püüdis küll Banu Quraiziga kokku leppida,et viimased laseks Mediinat selja tagant rünnata kuid asi jäi pooleli,sest oli laupäev ja see on juutidele püha. Abu Sufjan vandus Muhamedile verist kättemaksu ning lahkus. · Samal päeval,kui Mekalased lahkusid, piirasid moslemid Banu Quraiza lossi. Prohvet oli teada saanud mida juudid Mekalastega sepitsenud olid. 25 päeva piirati neid, siis andsid juudid alla lootuses,et neil lastakse samuti minna nagu eelmisel kahel juudi hõimulgi. Kuid Muhamed lasi kõigil meestel pea maha võtta, naised ja lapsed müüdi orjadeks. IX ptk.
mõrva avastamise päeva varasel hommikutunnil ja et Potter oli kohe ära jooksnud. Mõne küsimuse järel ütles süüdistaja: «Esitage tunnistajale küsimusi.» Vang tõstis hetkeks silmad, kuid langetas jälle pilgu, kui tema kaitsja ütles: «Mul pole küsimusi esitada.» Järgmine tunnistaja tõendas noa leidmist laiba kõrvalt. Süüdistaja ütles: «Esitage tunnistajale küsimusi.» «Mul pole küsimusi esitada,» vastas Potteri advokaat. Kolmas tunnistaja vandus, et ta oli sageli näinud seda nuga Potteri käes. «Esitage tunnistajale küsimusi.» Potteri kaitsja keeldus teda küsitlemast. Kuulajat e näod hakkasid väljendama pahameelt. Kas see advokaat kavatses tõesti oma kaitsealust surma saata, ilma et oleks katsetki teinud teda päästa? 141 Mitu inimest tunnistas Potteri süüdlaslikku käitumist, kui ta mõrvakohale toodi. Nad lahkusid tunnistajate pingist, ilma et kaitsja oleks neid ristküsitlenud.
enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina eriti rikkad ega omakasupüüdlikud . Suurt rolli mängib teoses ka armastus, sest usuti, et tõeline armastus jääb alati püsima. 12) Boccaccio ühe novelli analüüs (idee, peamõte). Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega, seevastu aga armastas ta meeleldi käia kõrtsides ja teistes halva kuulsusega kohtades. Lühidalt, nurjatumat inimest pole vist kunagi maailma sündinud
tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is
Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina eriti rikkad ega omakasupüüdlikud . Suurt rolli mängib teoses ka armastus, sest usuti, et tõeline armastus jääb alati püsima. 13. Boccaccio ühe novelli analüüs (idee, peamõte) . ANALÜÜSI TEETE ISE !!!!!!!! Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega, seevastu aga armastas ta meeleldi käia kõrtsides ja teistes halva kuulsusega kohtades. Lühidalt, nurjatumat inimest pole vist kunagi maailma sündinud
sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13.pilet PHAETON Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike oli tema isa ja Klymene ema. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest (Lõvi, Sõnn, Skorpion) ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks
Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13.pilet PHAETON Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike oli tema isa ja Klymene ema. Päike kinnitas, et on tema isa ning vandus Styxi tunnistajaks kutsudes poja ühe soovi täita. Phaeton tahtis ühe päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud, kaarikut raske juhtida, taevas peab mööduma paljudest ohtlikest olevustest (Lõvi, Sõnn, Skorpion) ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks
- Tsaar Ivan IV Julma sissetung ajendas teisigi naaberriike taotlema Liivimaa alasid - Lääne.Eesti müüdi Taani kuningale, Holsteini hertsog Magnus, kes ostis veel Kuramaa piiskopkonna. 1561.a andsid Tallinna linn ja Põhja-Eesti rüütlid ennast Rootsi kuninga Erik XIV kaitse alla. 17.sajandil Rootsi Põhja-Euroopas domineeriv riik. - Liivimaa ordumeister Gotthard KETTLER sõlmis Poola kuningaga ja Leedu suurvürsti Zygmunt II Augustiga Pacta Subjectionis'e ning vandus truudust. Kogu Liivimaa põhja poole Väina jõge läks Leedu otsevalitsemise alla. - Riia linn suutis ainukesena iseseisvaks jääda, mis aga 1581.a lõpuks andis end Poola- Leedu võimu alla. - Uued konfliktiseemned. Siit sai alguse terve hulk ,,põhjasõdu", mille tulemus määras piirkonna ilme 20.sajandini. III PEATÜKK: Poola-Leedu riik ning Rootsi ja Venemaa tugevnemine (1561-1795) - 1561-1721- lakkamatu sõjategevus
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas.Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti.Kirik ei tahtnud saada enam kellegi omaks, ka keisri omaks mitte.Kirik kontrollis ilmalikku võimu
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
sajandit hiljem, nagu ütleb Sau-val, õukondlastele nii naljakad, et neist kuningale meelelahutust otsiti ja neid talle Petit-Bourboni teatris ette tantsiti «Öö»-nimelise neljaosalise balleti sissejuhatuses. «Iialgi pole,» lisab üks pealtnägija 1653-ndal aastal, 79 «Imede Õue äkilisi moondumisi paremini etendatud. Benserade * andis oma küllalt galantsete värssidega selleks hea sissejuhatuse.» Igalt poolt kostis naerulaginat ja rõvedaid laule. Igaüks jorutas omaette, seletas ja vandus, kuulmata oma naabreid. Löödi kruuse kokku, kokkulöömisel tõusid tülid, katkiste kruusidega rebiti teisel riidekaltsusid seljast. Suur koer kükitas lõkke juures ja vahtis tulle. Ka mõned lapsed võtsid osa sellest orgiast. Varastatud laps nuttis ja vingus. Teine, nelja-aastane jõmpsikas, istus kõrgel pingil, jalad ripakil laua all, mis talle ainult lõuani ulatus, ning ei lausunud musta ega valget. Kolmas
KUNINGAS: Normandlane. LAERTES: Lamord? KUNINGAS: Just tema jah. LAERTES: Ma tunnen teda hästi; see mees on päris oma rahva pärl. KUNINGAS: Su võimeid meisterlikuks ülistas ta mõõgavõitluses - nii vilund kaitses kui eriti rapiirivehkluses, et hüüdis: oleks see vast vaatepilt, kui leiduks võrdne vastane! Ta vandus, et tema rahva seast ei leia silma ja nõtkust, tõrjet, kiirust väärilist su vastu panna. Kõik see kiitus nii kiivaks ärgitas ent Hamleti, kes aina unistas su kojutulekust, et mõõku mõõta võiks. Su terviseks! Et meie sõprus ikka kestma jääks! Tuleb Horatio. HORATIO: Te kõrgusele - ja see kuningannale.
Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega; Karl Martelli ajal nim. sõjameestele antud lääni benefiitsiks, polnud pärandatav, kujunes siiski tava, et maa läänistati edasi pojale; hiljem muutus benefiits feoodiks, see oli pärandatav, pärandi saamisel tasuti pärandimaks senjöörile Domeen kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja Investituur sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu maa kasutamise eest oli teine: rent ja maksud ja/või teotöö, talupojad polnud vabad, olid sõltuvuses isandast, isandal polnud talupoja suhtes kohustusi. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti; algul
Pean selle kindlasti oma arvamuse kohta ära märkima, et teos oli minu jaoks raske, isegi kui loen seda teist korda, leian ma, et minu arvates on selle teose nii üllas kummardamine pisut...liiast. Hamlet - ta on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju.
1-ida frangiriik saksamaa 2 lääne frangi riik prants 3 lõuna frangi riik italy. Feodaal suhted Feodalismi tekke põhjusteks olid 1. frangi riik vajas tugevat sõjaväge, et sõjamehed jõuaksid osta raske ratsaväe varustust anti neile maa koos talupoegadega ,kes tegid tööd ja maskid makse neile. Sõjameestest kujunes rüütlite kiht (Feodaalid). 2. vajati kindlat võimu süsteemi kus alluvus suhted oleksid paigas. Vasall alam. Vandus senjöörile igavest truudust. (investituur oli selle nim) Teenis senjööri sõjaväes (40 päeva aastas). Vajadusel laenas senjöörile raha. Ostis vajadusel senjööri vanglast välja. Toetas senjööri nõuannetega. Senjöör ülem . andis vasallile maad ja kaitses teda kohtus. Feodaalne hierarhia ehk lääne püramiidid. 1. kuningas (vlitseja) 2. suur feodaalid (hertsogid krahvid) 3. väike feodaalid (rüütlid kellel olid suured maad) 4
Asja raske kaotuse üleelanud noor muusik vajas moraalset tuge. 6 Arvukad otsingud Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. Ühel kargel talveõhtul, mil laiad pehmed lumeräitsakad Milaano tänavaile langesid, kohtas Verdi täiesti juhuslikult "La Scala" impressaariot Merellit. ""Kujutle vaid," hüüdis Merelli. "Solera libreto, hämmastav! Grandioosne! Täiesti ebatavaline! Pingelisus ja suursugused dramaatilised situatsioonid, imeilusad värsid!... Ent see tõrges saksa maestro ei taha seda taibata ning peab libretot võimatuks... Ma ei tea, kus on mu
Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik (vasall) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. Läänisuhe oli hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID
Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik (vasall) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. Läänisuhe oli hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid)
Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) – maa omanik. Domeen – kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism – läänikord (kitsamas mõistes). Läänisuhe oli lepinguline – mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. Üks isik (vasall) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. Läänisuhe oli hierarhiline – üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid)
Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. IIIII laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab At. V laul pinge võetakse maha, korraldatakse võistlusmaängud A isa auks Sitsiilias. VI laul Jõudis Itaaliasse, kohtub ennustajaga (Sibyllaga), kellega läheb allilma (kohtab vanu võitluskaaslasi ja näeb sündimata hingi, tuleviku Rooma riigi tohutut võimsust) "Harrastagu teised kunsti ja teadust, aga sina, roomlane, valitse rahvaste üle" (ütleb Ase isa)
venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVDle kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. 4.Tegelased:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
