Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier (0)

Tristani ja Isolde lugu
Joseph Bedier
Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte.
Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc . Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas . Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefleur ootas teda kaua. Aga ta ei tulnudki tagasi, ühel päeval sai naine teate, et hertsog Morgan on tema mehe reeturlikult tapnud. Mõne päeva pärast sünnitas Blanchefleur poja, kelle nimeks sai Tristan. Naine rääkis oma vastsündinule, et sünnitas ta kurbusest ning et on kõige kauneim olend , kelle naine on kunagi ilmale toonud . Peale seda naine suri. Triste tähendab prantsuse keeles kurb. Rohalt Auhoidja võttis orvu enda hoole alla. Kartuses , et Morgan tapab Rivaleni poja, ütles ta, et see on tema laps, ja kasvatas ta üles koos oma poegadega.
Kui Tristan sai seitsme aastaseks, saabus aeg, mil laps tuli naiste hoole alt ära võtta, ja Rohalt usaldas Tristani targa õpetaja, hea kannupoisi Gorvenali hoolde. Ta õpetas kuningapojale parunile vajalikke oskusi. Seletas talle, kuidas käsitseda piiki, mõõka, kilpi ja vibu, kuidas lennutada kivikettaid ja ületada hüppega laiu kraave ; ta õpetas teda jälestama igasugust pettust ja reetlikkust,