Tristan ja Isolde See lugu räägib Tristanist, kes oli kuningas Marci orvust õepoeg.Ühel päeval tuli teade Iirmaalt, et taas on vaja maksta andemit ning sellest võis ainult pääseda kahevõitlusega rüütel Morholtiga.Hiigelkasvu rüütel Morholti polnud keegi kunagi alistanud, kuid Tristan tegi seda ning tappis ta.Võitlusest ei pääsenud ta tervelt ning ta oli suremas.Tema viimane palve oli ,et kuningas Marc paneks ta paati ning saadaks merele, et äkki ta jõuab kuhugi,kus teda keegi võiks terveks ravida
,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis · Marc on vana, lapsi ei ole, armastab Tristanit nagu oma poega; armastab ka selle pärast, et Tristan on suutnud tappa Marci vaenlase Iiri rüütli · Tristan sattus Iirimaale raskelt haavatuna(müürginoolest) olles aerudeta paadis läks merele surema · Iiri kuninganna(Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna · Marci õukondlased on olnud Tristani peale kadedad õukondlased kardavad, et Marc teeb Tristanist uue kuninga · õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega · kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud · Tristan saadetakse seda neiut otsima · Tristan sattus teist korda Iiri randa
lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitati kui inimest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Tihti jutustati kahe suure armastaja seiklustest, kus nad pidid taluma kõikvõimalikke vintsutusi, kuid mis enamasti ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad (õpikust juurde lk 99 100). Seda ainet on hiljem käsitlenud prantsuse, saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud. Paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist, ümbritsedes neid imepäraste legendide, võitluste ja armuseiklustega. Sellest valdkonnast tuntumad romaanid on
10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega. Odüsseia seiklustes on palju ühiseid jooni erinevate rahavaste muinasjuttude temaatikaga, eepos tervikuna esindab lootüüpi ,,mees oma naise pulmas". Keskaeg: Joseph Bedier, Tristani ja Isolde lugu. See lugu pajatab sellest, kuidas Cornwalli kuninga Marki orvust õepoeg Tristan saab lahingus raskelt haavata ja rändab Iirimaale, et tark Isolde raviks ta terveks. Pärast seda, kui Cornwalli kuningas kuuleb Tristani lugusid Isoldest, armub ta ning saadab Tristani tagasi Iirimaale, et Isolde kuningale kaasaks meelitada. Isolde nõustub. Tagasiteel Iirimaalt Cornwalli joovad Tristan ja Isolde ekslikult ära armujoogi, mis oli mõeldud hoopis kuningale ja Isoldele.
Puuduvad erakordsed rüütlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia
Keskaja kirjanduse neli pôhisuunda :rahvalikud kangelaseeposed, vaimulik kirjandus, rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)
Emotsionaalne kujundlikkus Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja Cuchlinn. Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest. Ta võitleb ka oma kasuvennaga- proovitakse kõiki relvi, pinge tõuseb ja neljandal päeval ta tapab oma venna. Hoolimata vaenust peetakse lugu ka suuremeelsusest ja väärikusest, hiljem C kurvastab oma kasuvenna surnukeha juures. Lõunaiiri saagadele olid iseloomulikud suured ja õilsad tunded, ürgne loodus ja maagia. James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks. 3. ISLANDI EEPIKA (SKALDID, KENNING, VALHALLA,
2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4) Mis keeles need osad olid? Vana-Testament oli algselt kirja panud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. 5) Mis on apokriiva raamatut? Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse. 6) Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline? Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte
Kõik kommentaarid