ALAVERE PÕHIKOOL
Ariina Haug
Meelemürgid
Uurimistöö
Juhendaja :
Tiia Liivak
Alavere 2008
Sisukord
Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
MEELEMÜRKIDE LIIGID 4
Kanep (Lisa 2) 4
Ecstasy (Lisa 1) 5
Amfetamiin 5
Kokaiin 6
Heroiin 6
LSD (Lisa 3) 7
Lahustid 7
VALUVAIGISTID 8
Paratsetamool 8
Valge
Hiinlane (Lisa 4) 8
Mida teha, kui keegi on võtnud narkootikumide üledoosi? 9
ALKOHOL 9
SUITSETAMINE 10
KOGEMUSED 11
Minu sõbranna lugu 11
KOKKUVÕTE 13
LISAD 14
Lisa 1 14
Lisa 2 14
Lisa 3 15
Lisa 4 15
ALLIKAD 16
SISSEJUHATUS
Valisin selle teema, kuna meelemürgid
on väga
aktuaalne ja probleemne teema nii noorte kui ka vanade seas.
Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on
muutunud
sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest
kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad.
Rohkem kui tihti.
Eriliseks probleemiks nii Eesti kui
ka maailma ühiskonnas on
alaealised meelemürkide tarbijad ning
ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine,
alkohol ja
narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud
ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust.
Sageli ei mõtle tarbijad
kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub
muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele
ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu
aga hiljem suurema probleemi - sõltuvusega - tagasi tullakse.
Noorte puhul aga saab
narkootiliste ainete tarbimine peaaegu alati alguse uudishimust. See on keelatud
vili, mille proovimine tundub põnev. Tehakse kõik, et teiste
hulgast silma paista.
Paljudele võib see paista täiskasvanuikka
jõudmisena. Esimest korda katsetajatest ei saa aga kohe riskigruppi.
Tihti proovitakse mõnuaineid vaid paaril korral ning siis
loobutakse. Kuid alati ei lähe nii hästi,vaid tuleb vajadus uue
annuse järele. See omakorda tekitab uusi probleeme ja tekib
nõiaring.
Tänapäeva ühiskond on jõudnud nii kaugele, et
paratamatult puutume igapäevaelus kokku erinevate meelemürkidega.
Näiteks
narkomaania osakaal aina kasvab ning ka alkoholi tarbimine
suureneb järk-järgult. Paljudele inimestele on see juba harjumus,
nad ei mõtle, kas põgenevad
niimoodi maailma eest või otsivad
põnevust - see on elustiil. Algselt on põhjuseks lihtsalt närvikõdi
tekitamine ning enda proovilepanek, hiljem juba füüsiline vajadus,
mis lihtsalt ei lasegi enam ilma narkootiliste aineteta elada. See on
hetk, kus põnevus muutub õuduseks.
Et muretseda uut kogust, on vaja
raha, selleks peab aga pahatihti varastama, järgmiseks võivad sind
maha jätta su sõbrad ning ühel
momendil avastad, et oled oma
probleemiga siin maailmas üksi. Variant on ka see, et mõnuainete
poole sirutatakse käsi nii-öelda abi saamiseks. Seda võib
põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb
keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu
tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem.
See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema
mõtteviisist.
Meelemürkide kasutamise teekond
algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest
peitupugemine. Nõrga
iseloomuga on sõltuvus kiire
tulema , mistõttu
tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus.
Selle töö eesmärk on lahti
seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse
tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust.
MEELEMÜRKIDE LIIGID
Meelemürkide alla kuuluvad
suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida
võetakse ettenähtust rohkem.
Kanep (Lisa 2)
Kõige tuntum,levinum ja arutlust
tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks
15–16aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995.
aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid:
vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%.
Seega, kuigi kanepiproovijate ja -tarvitajate hulk on kasvanud, on
enamik inimesi siiski piisavalt mõistlikud, et seda mitte kunagi
proovida.
Marihuaanat saab kanepi vastavast
tootmisest, see tähendab et marihuaana on kanepi üks alaliike,
samuti on üks uuem ,,kanepitoode’’ hasish.
Marihuaanasuitsetaja kopsudesse jõuab sigaretis sisalduvast uimastavast ainest vaid viiendik kuni
neljandik, sest 40–50% pääseb ümbritsevasse õhku ja ülejäänu
laguneb kuumuse tõttu. Mõju ilmneb umbes poole tunni pärast ning
kestab 2-3 tundi. Mõnikord marihuaanat ka küpsetatakse ning
süüakse. Nii tarvitades imendub THC ( kanepis sisalduv uimastav
aine) seedekulglas aeglaselt ja mittetäielikult. Mõju saabub
tunni-pooleteise pärast ja kestab umbes kaks korda kauem kui
suitsetades. Selline tarvitamise viis pole õnneks kuigi levinud,
sest sissesöödava kanepi mõju on sageli ettearvamatu tugevuse ja
kestusega. Näiteks Hollandit külastavaid kanepituriste hoiatatakse
kanepiküpsetiste eest. Hašišis on kannabinoidide sisaldus
tunduvalt suurem kui marihuaanas; seda kas suitsetatakse või
näritakse. Kanepiõli lisatakse tilgana kas tavalisele sigaretile
või toime suurendamiseks ka marihuaanasigaretile, ja teadmata
tagajärgedega lõbus tervisehävitamine võib alata . Kanepisõbrad
armastavad tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla
nende kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik.
Tegelikult on sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel
neil ainetel on oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada,
kumb on tervisele vähem kahjulik: kas jääda pimedas maanteel veoauto alla või saada löök sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju
suuruses; selles, et negatiivsed tagajärjed on olemas, pole
kahtlust. Kanepi kahjuliku toime kohta tuleb järjest uut,
teadusuuringutega põhjalikult kinnitatud infot. Tuleb ka arvestada,
et kuna kaasaegnegi meditsiin inimese psüühikat ja selle
toimemehhanisme suures osas lihtsalt ei tunne, võib olla kindel, et
suurt osa kanepi kahjulikest omadustest me täna täpselt ei tea.
Kanepile tüüpilised iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt:
lõõgastustunne, (kerge) eufooria ;
meelte suurenenud tundlikkus, aja
kulg näib aeglustuvat;
söögiisu suureneb;
tekivad keskendumis- ja
koordinatsioonihäired;
südame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb;
pupillid on suurenenud ning
silmavalged punetavad.
Kanepisuitsetaja tunneb ka, et tema
huumorimeel on saanud tiivad. Kainele kõrvaltvaatajale aga paistab
see harilikult põhjuseta kummalise itsitamisena. Teinekord võib
oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või
paanikahoog. Kui kanepisõltlane enam oma harjumuspärast annust ei
saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust,
ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad
higistamishood, kerge iiveldus , värinad ja kehakaalu langus. Unetus kipub sageli olema väga kurnav ning on tihti peamine põhjus, miks
sõltlane kanepist loobuda ei suuda.
Ecstasy (Lisa 1)
Kõige populaarsem "peo-narkootikum",
ecstasy, avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu
alandajana. 1980. keskel ta keelustati . Hoiatus : ükskõik kui lõbus
sellega ei oleks, E (ecstasy ülemaailmselt tuntud lühend) on
seaduse silmis samasugune narkootikum kui heroiin. Harilikult esineb
pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul.
Tablette on eri suuruse ja kujuga; on erinevad "sordid",
nagu Mitsubishi ja Õhupall.
Mitte kunagi ei või sa teada, mida
tablett täpselt sisaldab. Tihtipeale on neid solgitud ja sinna teisi
narkootikume, näiteks heroiini , lisatud. Kõrvalmõjud võivad olla
väga ebameeldivad. Mõju tunned umbes 20 minuti pärast E-tableti
sissevõtmist ja see kestab mitmeid tunde. Tablett ergutab su
meeli ja peletab une.
Ecsatsy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll , tunded teiste inimeste vastu muutuvad siirasteks ja
soojadeks. Seetõttu ongi see narkootikum nii populaarne tantsupidudel ning reividel. E-d sisse võtnud inimesel hakkab keha
temperatuur tõusma ning kui pidu on täies hoos võib inimene
kaotada liitreid vett. Sellise asja puhul tuleks juua igas tunnis
vähemalt pool liitrit vett. Kasulik oleks süüa midagi soolast ning
juua mahla, säilitamaks keha mineraalide tasakaalu.Tarvitamise ajal
ei tohi juua alkoholi - see suurendab veelgi vee kaotust.
Üks
E-ga seonduvatest riskidest on "kuhjumine": võetakse E,
mis ei tundu toimivat ning arvates, et tegu on E-ga, mis ei mõju,
võetakse teine. See võib juhtuda mitu korda järjest, enne kui
tarvitaja mingit mõju märkab, aga kuna eri narkootikumid segunevad
omavahel või toimivad eri kiirusega, võivad nad hakata kõik
korraga mõjuma, põhjustades tõsise üledoosi. Sümptomiteks on
kiirenenud südamerütm ja tõusnud vererõhk, peapööritus, kõrge
kehatemperatuur ning kohutav peavalu.
Pikemas perspektiivis kahjustab E
neere, maksa ja võib kutsuda esile ajukahjustusi.
Amfetamiin
Amfetamiinid on tehislikud stimulandid, mida kunagi kirjutati välja kui kõhnumist soodustavaid
ja depressioonivastaseid ravimeid. Praegu kasutavad arstid neid väga
harva ja ainult eriti raskete haiguste raviks. II maailmasõja ning
Vietnami sõja ajal anti sõduritele amfetamiini, et nende
võitlusvõimet tõsta. Tänapäeval toodetakse mittemeditsiinilist
amfetamiini põrandaalustes laborites. Kõige levinum on
amfetamiinisulfaat - tuhm valge pulber , mida müüakse paberist
pakikestes või väikestes kilekottides. Probleem on selles, et
müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult vaid 3-5% antud ainet,
segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Üks
viis amfetamiini manustamiseks on segada pulber vee või
karastusjoogiga ning siis alla neelata. Samuti võib seda ninna
tõmmata või veega segatuna süstida. Osad inimesed suitsetavad
amfetamiini erivormi, mida kutsutakse "jääks". Peamine
põhjus, miks amfetamiini tavitatakse, on soov püsida ärkvel ning
olla ergas. Aine hoiab une ja nälja tundideks eemal. Ta kiirendab
närvisüsteemi tööd, südamerütmi ning hingamist. Kasutaja muutub
eriti erksaks, eriti energiliseks ja eriti erutunuks. Kui aga
narkootikumi mõju lakkab (umbes 3-4 tunni pärast), siis võib
inimene tunda end eriti väsinuna, näljase ja masenduna. Esmasele
laksule järgnenud "allatulekust" toibumine võib võtta
paar päeva. Enesekindlus ja rõõmus meeleolu asendub erutuse ja
ärritusega. samuti võib tekkida eriline paranoia ja tunduda, et
kõik ajavad sind taga. Varsti võib ilma amfetamiinita olla raske
hakkama saada - kahepäevane "allatulek" võib tunduda
liiga pikana.
Pikemas perspektiivis riskeerivad tarvitajad oma vereliblede kahjustamisega. Samuti võivad nad kannatada südamehädade
käes ning olla vastuvõtlikumad haigustele. paranoia võib kujuneda
tõsiseks vaimseks probleemiks.
Kokaiin
Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika
mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. Meditsiinis
kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970. aastal sai kokaiin kuulsaks kui "rikka mehe narkootikum", kuna see oli niivõrd
kallis. Kokaiin, mida müüakse tänavatel, on sätendav,
imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber. Mõnikord, siiski
harva, kokaiini süstitakse, ja mõnikord suitsetatakse või
hõõrutakse igemetesse. Harilikult hingatakse seda sisse ehk siis
"tõmmatakse ziletitera või pangakaardiga moodustatakse sellest
" triip ". Siis tõmmatakse see läbi joogi kõrre või
paberirulli ninna (võib ka rahatähte kasutada). Läbi nina
limaskesta imendub aine verre. Nagu amfetamiingi, ergutab kokaiin
tugevalt närvisüsteemi. kasutaja tunneb end suurepäraselt -
tugevana, erksana, edukana. Mõju on siiski lühiajaline, masenduse
ärahoidmiseks vaja uut doosi. Kokaiinist võib üsna kiiresti
vaimselt sõltuvusse jääda. Inimesed, kes seda palju kasutavad,
võivad aga kannatada ka ülima rahutuse, unetuse, jälitusmaania,
kurnatuse ja iivelduse all. Suured kokaiinidoosid on endaga kaasa toonud mitmeid südame- või hingamisteede riketest põhjustatud
surmasid. Kokaiini alla kuulub ka crack , mis erineb kokaiinist vaid
selle poolest, et mõjub kiiremini.
Heroiin
Heroiin kuulub narkootikumide gruppi,
mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse
valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks
korda tugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav
ei ole seda mitte. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari
minutiga. seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi ,
glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv.
Seda müüakse väikestes paberpakkides. Heroiini võib ninna tõmmata
või tubakaga segatult suitsetada. Tõenäolisemalt kuumutatakse seda
hõberpaberitükil küünla või välgumihkli kohal ja aure
hingatakse sisse läbi kõrre või rulli keeratud hõbepaberi. Kõige
levinum ja kõige ohtlikum viis on süstimine. Pulber segatakse
teelusikatäie veega ja kuumutakse, siis täidetakse süstal.
Heroiini võib süstida naha alla või lihasesse, aga kiireim mõju
saavutatakse otse veeni süstides. Heroiini manustamisel valdab
kasutajat soe, unine tunne, koos narkootikumi mõjuga kaasneva tugeva
õnnelainega. Esmakordsel kasutajal võib süda pahaks minna, eriti
kui nad süstivad. Kuna heroiin on depressant, siis see toimib kui rahusti . Heroiin tekitab eriti kergesti sõltuvust nii kehaliselt kui
vaimselt. Tolerants tuleb kiirelt ning iga järgnev doos peab olema
suurem, et tunda end normaalselt. Võõrutus nähud on krambid ,
lõdisemine, külmahood, aevastamine ja higistamine . Isegi kui need
lõppevad säilib himu aine vastu.
Et uut doosi saada on paljud
sõltlased varastama hakanud. Süstimisega on suur oht see, et sa
võid nakatuda gangreeni, hepatiiti ja hiv-sse.
Suur oht on
üledoseerimine, kuna aine puhtustasem kõigub siis mõnikord võid
võtta liiga suure koguse. Üledoseerimisel inimene kaotab teadvuse,
vajub kooma või üldse sureb .
LSD (Lisa 3)
LSD-d müüakse tablettidena või
väikeste, nõelapea-suuruste kuulidena. Need pannakse
kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja lõigatakse.
Kõige levinum on siiski LSD kuivatuspaberist või papist ruutude kujul, mida kutsutakse "markideks". Neid on leotatud
värvitus, maitsetus ja lõhnatus vedelas LSD-s. Marke katavad
lugematud erinevad kujundid ning üks ruut on üks doos. Võetakse
suu kaudu kuid pannakse keele alla, mitte ei neelata. See on nii
võimas narkootikum, et efekti saavutamiseks on vaja vaid tühist
kogust.LSD on üks kõige tugevam hallutsinatsioone tekitav
narkootikum, mis üldse olemas on. Mõnikord kirjeldatakse seda kui
"mõistust avardavat"; ta mõjub otse ajule nii, et
tarvitajad näevad, kuulevad ja tunnetavad asju normaalselt
erinevalt. Seda kummalist kogemust kutsutakse "trip" ja see
kestab harilikult umbes 8 tundi.
Lahustid
Mitmed ained eraldavad uimastava mõjuga aure või gaasi. Tänapäeval võib "nuusutavaid"
aineid lahustite kujul leida paljudest majapidamis - ja igapäevastest
toodetest, tuntumaks neist on liim ; samuti võivad nendeks olla
aerosoolides või kütustes kasutatavad gaasid. Lahustite nuusutamine
on enimlevinud 12-16- aastaste noorte seas, kuigi loomulikult ei
tegele sellega mitte kõik noored. On teada, et lausa seitsmeaastased
on juba nuusutamist proovinud. Vanemaks saades kipuvad noored üle
minema teistele ainetele , näiteks alkoholile. "Nuusutatavate"
ainete hulgas on liim, värvid, küünelakieemaldaja,
korrektuurivedelik, vedeldaja , keemilises puhastuses kasutatavad
vedelikud, aerosoolid nagu õhuvärskendajad, juukselakid ja bensiin .
Liimi nuusutakse tavaliselt kotist, mis asetatakse suule ja ninale.
Mõnikord kasutatakse prügikotte kuhu sisse pea pannakse, sellega
saab küll suurema laksu aga on eluohtlik kuna sa võid lämbuda.
Aerosool lastakse enne tarvitamist harilikult kotti , vahetevahel on
mõned endale ka otse kurku lasknud, aga see võib kurgu kinni
külmutada ning surmaga lõppeda. Vedelikke võib nuusutada varrukalt
või riidetükilt. Liimi nuusutamine mõjub veidi nagu purjusolek,
aga see tomib kiiremini. Lahustid mõjuvad närvisüsteemile
pärssivalt, osaliselt on mõju tingitud ka sellest, et kopsudesse
pääseb vähem hapnikku. Pea käib ringi, nuusutaja tunneb end
lõbusa ja kerglasena. Süda võib pahaks minna ning inimene hiljem
üsna agressiivseks muutuda. Võib esineda tasakaaluhäireid, raskusi
selgelt rääkimisel ning oma asukoha määramisel. Kui liimi mõju
lakkab, tekib pohmeluse- laadne tunne, mis kestab umbes päeva -
samuti võib esineda kontsentreerumisraskusi. Pikaajalistel
tarbijatel võivad tekkida jäävad aju-, neeru-, ja
maksakahjustused.
VALUVAIGISTID
Kuna nad vaigistavad valu,
võimaldavad nad sportlastel end ka vigastatult pingutada, muutes
seega esialgse vigastuse veelgi tõsisemaks. Kasutajatel võib süda
pahaks minna, võib esineda hingamisprobleeme, kaduda võivad
kordinatsioon ja tasakaal.
Paratsetamool
Paratsetamool on valuvaigisti, mida
võetakse tableti kujul, et leevendada valu. Üks tabletike näib
üsna ohutu, kuid neid või paratsetamooli sisaldavat
külmetushaiguste ravimit liiga palju võttes tekib üledoseerimise
võimalus, mis omakorda põhjustab maksakahjustusi ja halvemal juhul
koguni surma.
JÄLGI ALATI PAKIL OLEVAT ÕPETUST - isegi rohud,
mis näivad nii ohutud kui paratsetamool, võivad tappa.
Valge Hiinlane (Lisa 4)
Valge hiinlane on peeneteraline
kristalliline valge pulber, mida süstitakse, suitsetatakse või
tõmmatakse ninna. Mõju algab kohe ja kestab umbes 4-6 tundi.
Kasutajal tekib õnnetunne, täielik eufooria ja tunne, et ta kõik
mured on kadunud. Fentanüül tekitab kiiresti väga tugevat vaimset
ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest
loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end hästi tunda.
Sellisest sõltuvusest on äärmiselt raske vabaneda . et saada
samasugust mõju, läheb vaja järjest suuremaid fentanüülikoguseid.
Fentanüül (peamine koostisaine) on väga kange uimasti. Et ostetud
aine kangust ei ole võimalik kindlaks teha, sureb väga palju
kasutajaid liiga suure annuse tõttu. Kui pidev kasutaja ei saa mõne
tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja
külmahood. Kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu
elu keskendub ainult järgmise annuse hankimisele, pikaajaline
kasutamine põhjustab impotentsust, et pidev fentanüüli tarvitamine
nõuab palju raha, saavad paljudest sõltlastest pahatihti
kurjategijad. Süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur
võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde jagamisel levivad ka muud
nakkushaigused nagu näiteks hepatiit ning oskamatult süstides võib
ennast tõsiselt vigastada ja isegi tappa.
Mida teha, kui keegi on võtnud narkootikumide üledoosi?
Kui leiad kellegi kes sinu teadmist
mööda tarbib narkootikume, meelemärkuseta või väga unisena, on
võimalik, et ta on võtnud üledoosi. Kiiresti ja rahulikult
käitudes võid päästa tema elu. On oluline, et ta saaks värsket
õhku - ava aknad või uksed, et võimaldada õhu juurdepääsu.
Pööra ta ühele küljele. Kui tal on süda paha, jää võimaluse
korral tema juurde. Sellistel juhtudel on alati oht lämbuda oma
oksesse. Korja kokku kõik uimastid ja muud ained, mida ta võis
sisse võtta - äkki leiad abivajaja läheduses pooltühja pudeli või
mõne muu anuma vedelemas - ja anna need üle kiirabimeeskonnale.
Need viiakse haiglasse ja võivad olla abiks ravi määramisel.
ALKOHOL
Alkoholism on samuti Eestis ja ka
kogu maailmas üks suur probleem ning tegelikult on see narkootikumi
alaliik. Selle kuritarvitamine tapab igal aastal tuhandeid inimesi.
Alkoholi on valmistatud ja joodud tuhandeid aastaid ja kahtlemata on
ta tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa. Juuakse , et olla
seltskondlik, et lõõgastuda või lihtsalt sellepärast, et meeldib.
Selles ei nähta midagi halba. Kuid alkohol on siiski tugev ja potentsiaalselt sõltuvusse viiv narkootikum ja seetõttu on oluline
olla teadlik selle mõjudest, iseäranis siis, kui alkoholi
kuritarvitatakse. Lühiajaliselt
juues imendub alkohol
vereringesse. Selleks kulub viis kuni kümme minutit, kuid alkoholi
mõju võib püsida mitu tundi. Loomulikult sõltub alkoholi mõju
tarbitud koguse suurusest , tarbmise kiirusest, alkoholi kangusest ja
sellest, kas enne joomist on söödud (söömine aitab hoiduda
pohmellist). Alkohol võib luua väga hea enesetunde - lõõgastunud,
enesekindla jne. Samas võib ta põhjustada ka vastupidist -
iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Jutt alkoholist kui
meeleoluparandajast on ainult müüt. Tegelikult on alkohol
depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks
valad pigem pisaraid, kui naerad . Kuna alkohol nõrgendab enesekontrolli , tekib oht, et purjus inimesed teevad viga endale või
teistele. Juues liiga palju on oht magama jääda ning lämbuda omaenda oksesse. Siis on veel pohmell - hommikul ärkamine ja tunne,
et liigutades lõhkeb pea, samas aga teades, et tuleb end üles ajada
ja kooli või tööle minna. Kui sul üldiselt on tervis korras ja
jood mõõdukalt (mitte rohkem kui paar drinki päevas), ei peaks sul alkoholiga pikemaajalisi probleeme tekkima. Kui aga juua palju ja
pidevalt, tekib ajukahjustuse, maksahaiguste, suu- ja kurguvähi,
südamehäirete ja maohaavandite oht. Enamik neist võib lõppeda
surmaga. Sageli unustatakse, et alkohol sisaldab palju kaloreid. Pool
liitrit õlu sisaldab umbes 180 kalorit. Alkohol võib põhjustada
sõltuvust.
SUITSETAMINE
Tavaline sigarett sisaldab enamuses nikotiini, tõrva ja süsinikoksiidi. Nikotiin on stimuleeriv
narkootikum, mis jõuab juba seitsme sekundi jooksul ajju (see paneb
paljudel esimest korda suitsetajatel pea pööritama). Nikotiin on
väga mürgine ja kergesti sõltuvusse viiv kemikaal . Tõrv on üks
peamine vähki põhjustav tubaka koostisosa . See pruun kleepuv ollus ,
mis koguneb kopsudesse ja hingetorru ning ummistab need. Tõrv määrib
kollaseks hambad, keele ja sõrmed. Süsinikoksiid on surmav gaas ,
mis tekib tubaka põlemisel; see satub suitsetades vereringesse ja
halvab seda. Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad
süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga
eelistavad seda sisse hingata . Lühiajalisel suitsetamisel su
hingeõhk haiseb suitsu järele, su juuksed ja riided haisevad suitsu
järele, sind võib tabada tugev köhahoog, su hambad ja sõrmed on
kollaseks määrdunud ning suitsetamine on rahaliselt päris kulukas .
Pikema aja jooksul võib tekkida suitsetaja köha, kopsuvähk
(ning vähk on sihuke haigus mis võib levida ka teistesse
elunditesse. Vähk võib tekkida ka muudesse elunditesse). Suits
kahjustab veel sündimata last, võib tekkida bronhiit ning
suitsetamine on üks peamisi südamehaiguste tekitajaid. See
kahjustab tugevalt vereringet. Lõpetades suitsetamise, loobud
tegelikult väga kergesti sõltuvusse viivast narkootikumist.
Organismi harjumusest võõrutamine ja puhastamine sellest mõnuainest
nõuavad aega. Võib juhtuda, et pärast suitsetamise mahajätmist
tunned end pidevalt näljasena, kannatad tugeva köha ja unepuuduse
all, näed imelikke unenägusid, ei suuda keskenduda, oled
hajameelne, masendunud ja puhked kergesti nutma , sageli on halb tuju.
Samal ajal tunned vajadust sigareti järele ja ilma selleta oled
ebakindel. Sellest harjumusest vabanemine võtab aega ja suurt
tahtejõudu.
Passiivne suitsetamine on teiste
poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja
on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja:
inimene, kes ise suitsetab . Harva teatakse , et passiivne suitsetamine
on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse
satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse.
Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et
passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on
vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii
mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi.
KOGEMUSED
Tõsielulugu
ecstasyst, rääkinud 15 aastane Anna.
"Ecstasyt söödi ikka viis-kuus
tabletti järjest. Noh, siis alguses pidutsed kõvasti, tantsid
ennast tühjaks ja siis istud veel kümme tundi üleval. Magama jääda
ei saa, süda tambib sees. Suht vastik olemine.
Mõnikord venisid need
nädalavahetused ikka meeletult pikaks. Alustati juba neljapäeval ja oldi kolm ööd järjest üleval. Aga see nädal, mis pärast tuli,
oli selline uimane, kogu aeg magad ja oled väsinud. Tõused hommikul
üles, sööd natuke ja magad edasi. Kooli ei jõua.
Aga kui nädalavahetus tuli, siis
võtsid uuesti. See sai nagu harjumuseks. Mõtled küll, et ei taha,
aga näed, et teised võtavad, siis lähed lõpuks ise ka ikka kaasa. Komm sisse ja... nii ta läks. ",
Minu sõbranna lugu
Minu sõbranna, nimetame ta Kairiks,
on pikaajaline suitsetaja. Samuti tarbib ta ka üsna tihti alkoholi
ja neiu on ka tarvitanud muid meelemürke nagu näiteks kanep, snuff
ehk nuusktubakas , marihuaana ja ecstasy. Peale suitsu ja alkoholi ei
ole ta neist ainetest mitte midagi umbes pool aastat tarbinud.
Suitsetanud on ta viis aastat ja kuues läheb. Ta ei ole mitte kunagi
plaaninud maha jätta, kuigi ta enda väitel selle kahjulikusest
täiesti teadlik. Samuti ka joomisega – pole ju põhjust maha
jätta, kuni see tervisele laastavalt ei mõju… kuigi üsna
kindlalt avaldub see mõju veel tulevikus. Narkootikumidest räägib
ta niipalju, et need talle eriti ei mõjunud. Siiski ei välista ta
ka tulevikus nende tarbimist. Esimesena tarbis ta kanepit, umbes kolm
aastat tagasi. Seda sellepärast, et tavalist suitsu ei olnud ja kuna
pakuti, siis mõtles neiu, et miks ka mitte. Aga ei arvestanud ta
kõrvalmõjudega. Juhtus nii, et ajaloo tundi minnes kutsuti ta nagu
kiuste tahvli ette ning küsitud aastaarvu kuuldes hakkas ta lihtsalt
hüsteeriliselt naerma ja visati tunnist välja.
Snuffi proovis ta samal ajal kui
kanepit.(Loomulikult mitte ühekorraga.) See võttis küll pea ringi
käima, kuid midagi suurt muud ei teinud. Seda tarbis ta umbes aasta
aega siis sai siiber , nagu ta ise väidab.
Marihuaanat sai ta oma sõprade käest
- kõik teised proovisid, proovis ka tema. See oli aine, mis avaldas
tõepoolest kõige rohkem mõju. Marihuaana pani Kairi pea ringi
käima, ajas parajasti südame pahaks ja tüdruk vandus, et enam ta
seda ei tõmba. Siiamaani on ta oma lubadust pidanud.
Aine, mida ta aga kõige pikemalt ja
kõige rohkem on tarbinud, on ecstasy ehk siis peonarkootikum. Ei ole
pidu, kus neiule üks tablett sisse ei läheks. See teeb alati tuju
rõõmsaks ja mõnusa olemise, milleks siis loobuda ?
Suitsetamisest ei ole ta kunagi
tahtnud loobuda. Pole proovinud ja pole vaja ka nagu. Pealegi pole
tal vahetundide ajal koolis midagi teha ning harjumus ju juba sees,
samuti on ta nii pikaajaline suitsetaja, et loobumine on juba raske.
Joomisest aga üritab neiu lahti saada - pole ju mõtet lihtsalt
ennast täis kaanida ja lahe olla, niikuinii see ei mõju.
Siiamaani, kui see tervisele
laastavalt ei mõju ja midagi veel viga ei ole, siis jätkab ta
niimoodi elamist. Kui minu arvamust küsida, siis kunagi maksab see
talle veel kätte ja valusasti.
KOKKUVÕTE
Viimastel aastatel on järjest rohkem
hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida
räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda
selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootilineaine ja
selle tarvitamine.
Kunagi varem pole need ained Eestis
nii kiiresti ja nii laialt levinud kui praegu.Eesti ja teised riigid
on praegu olukorras, kus on hakatud narkootikumide tarvitamine jälle
kasvama. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja
lähenemisviisid sellele probleemile, samuti mitmesugused abisaamise
võimalused,siis meil tuleb see tee alles läbi käia.
Demokraatlik ühiskond garanteerib
inimesele mitmeid õigusi ja vabadusi. See on hea ja õige,kui
inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja
millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas me tahame elada ja mida
saavutada. Kui me ei taha vaevata end otsustamise ja valimisega ning
teeme kõike, mis pähe tuleb,siis on paratamatu, et me ei suuda ette
näha oma tegutsemise tagajärgi ning võime põhjustada kas endale
või teistele midagi sellist, mida me üldse ei tahtnud. Siis peame
tehtu parandama või, kui see ei ole võimalik, sellega elama.
Vabaduse vahel valimine ongi vajalik
selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus
edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud
vastutusega.Suurema osa vastutusi teeb inimene ise, teised saavad
vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka narkootikumide
proovimine või neist loobumine, keeldumine ning hoidumine.
Selle tööga proovisin tuua selgust
natuke narkootikumide maailma ja nende mõju inimesele, kes neid
tarbib.
LISAD
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
ALLIKAD
http://www.vision.pri.ee/drugs/
http://www.narko.ee/et/Kanep
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Fsuitsetamine.ht m
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Falkoholism.ht m
16
Kõik kommentaarid