Meelemürgid: uurimistöö (1)

ALAVERE PÕHIKOOL
Ariina Haug
Meelemürgid
Uurimistöö
Juhendaja : Tiia Liivak
Alavere 2008

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
MEELEMÜRKIDE LIIGID 4
Kanep (Lisa 2) 4
Ecstasy (Lisa 1) 5
Amfetamiin 5
Kokaiin 6
Heroiin 6
LSD (Lisa 3) 7
Lahustid 7
VALUVAIGISTID 8
Paratsetamool 8
Valge Hiinlane (Lisa 4) 8
Mida teha, kui keegi on võtnud narkootikumide üledoosi? 9
ALKOHOL 9
SUITSETAMINE 10
KOGEMUSED 11
Minu sõbranna lugu 11
KOKKUVÕTE 13
LISAD 14
Lisa 1 14
Lisa 2 14
Lisa 3 15
Lisa 4 15
ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Valisin selle teema, kuna meelemürgid on väga aktuaalne ja probleemne teema nii noorte kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti.
Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust.
Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu aga hiljem suurema probleemi - sõltuvusega - tagasi tullakse.
Noorte puhul aga saab narkootiliste ainete tarbimine peaaegu alati alguse uudishimust. See on keelatud vili, mille proovimine tundub põnev. Tehakse kõik, et teiste hulgast silma paista. Paljudele võib see paista täiskasvanuikka jõudmisena. Esimest korda katsetajatest ei saa aga kohe riskigruppi. Tihti proovitakse mõnuaineid vaid paaril korral ning siis loobutakse. Kuid alati ei lähe nii hästi,vaid tuleb vajadus uue annuse järele. See omakorda tekitab uusi probleeme ja tekib nõiaring. Tänapäeva ühiskond on jõudnud nii kaugele, et paratamatult puutume igapäevaelus kokku erinevate meelemürkidega. Näiteks narkomaania osakaal aina kasvab ning ka alkoholi tarbimine suureneb järk-järgult. Paljudele inimestele on see juba harjumus, nad ei mõtle, kas põgenevad niimoodi maailma eest või otsivad põnevust - see on elustiil. Algselt on põhjuseks lihtsalt närvikõdi tekitamine ning enda proovilepanek, hiljem juba füüsiline vajadus, mis lihtsalt ei lasegi enam ilma narkootiliste aineteta elada. See on hetk, kus põnevus muutub õuduseks.
Et muretseda uut kogust, on vaja raha, selleks peab aga pahatihti varastama, järgmiseks võivad sind maha jätta su sõbrad ning ühel momendil avastad, et oled oma probleemiga siin maailmas üksi. Variant on ka see, et mõnuainete poole sirutatakse käsi nii-öelda abi saamiseks. Seda võib põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem. See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema mõtteviisist.
Meelemürkide kasutamise teekond algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema , mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus.
Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust.

MEELEMÜRKIDE LIIGID

Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem.

Kanep (Lisa 2)

Kõige tuntum,levinum ja arutlust tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks 15–16aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995. aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid: vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%. Seega, kuigi kanepiproovijate ja -tarvitajate hulk on kasvanud, on enamik inimesi siiski piisavalt mõistlikud, et seda mitte kunagi proovida.
Marihuaanat saab kanepi vastavast tootmisest, see tähendab et marihuaana on kanepi üks alaliike, samuti on üks uuem ,,kanepitoode’’ hasish.
Marihuaanasuitsetaja kopsudesse jõuab sigaretis sisalduvast uimastavast ainest vaid viiendik kuni neljandik, sest 40–50% pääseb ümbritsevasse õhku ja ülejäänu laguneb kuumuse tõttu. Mõju ilmneb umbes poole tunni pärast ning kestab 2-3 tundi. Mõnikord marihuaanat ka küpsetatakse ning süüakse. Nii tarvitades imendub THC ( kanepis sisalduv uimastav aine) seedekulglas aeglaselt ja mittetäielikult. Mõju saabub tunni-pooleteise pärast ja kestab umbes kaks korda kauem kui suitsetades. Selline tarvitamise viis pole õnneks kuigi levinud, sest sissesöödava kanepi mõju on sageli ettearvamatu tugevuse ja kestusega. Näiteks Hollandit külastavaid kanepituriste hoiatatakse kanepiküpsetiste eest. Hašišis on kannabinoidide sisaldus tunduvalt suurem kui marihuaanas; seda kas suitsetatakse või näritakse. Kanepiõli lisatakse tilgana kas tavalisele sigaretile või toime suurendamiseks ka marihuaanasigaretile, ja teadmata tagajärgedega lõbus tervisehävitamine võib alata . Kanepisõbrad armastavad tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla nende kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik. Tegelikult on sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel neil ainetel on oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada, kumb on tervisele vähem kahjulik: kas jääda pimedas maanteel veoauto alla või saada löök sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju suuruses; selles, et negatiivsed tagajärjed on olemas, pole kahtlust. Kanepi kahjuliku toime kohta tuleb järjest uut, teadusuuringutega põhjalikult kinnitatud infot. Tuleb ka arvestada, et kuna kaasaegnegi meditsiin inimese psüühikat ja selle toimemehhanisme suures osas lihtsalt ei tunne, võib olla kindel, et suurt osa kanepi kahjulikest omadustest me täna täpselt ei tea. Kanepile tüüpilised iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt:
lõõgastustunne, (kerge) eufooria ;
meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat;
söögiisu suureneb;
tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired;
südame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb;
pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.
Kanepisuitsetaja tunneb ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele kõrvaltvaatajale aga paistab see harilikult põhjuseta kummalise itsitamisena. Teinekord võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või paanikahoog. Kui kanepisõltlane enam oma harjumuspärast annust ei saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust, ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood, kerge iiveldus , värinad ja kehakaalu langus. Unetus kipub sageli olema väga kurnav ning on tihti peamine põhjus, miks sõltlane kanepist loobuda ei suuda.

Ecstasy (Lisa 1)

Kõige populaarsem "peo-narkootikum", ecstasy, avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu alandajana. 1980. keskel ta keelustati . Hoiatus : ükskõik kui lõbus sellega ei oleks, E (ecstasy ülemaailmselt tuntud lühend) on seaduse silmis samasugune narkootikum kui heroiin. Harilikult esineb pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga; on erinevad "sordid", nagu Mitsubishi ja Õhupall.
Mitte kunagi ei või sa teada, mida tablett täpselt sisaldab. Tihtipeale on neid solgitud ja sinna teisi narkootikume, näiteks heroiini , lisatud. Kõrvalmõjud võivad olla väga ebameeldivad. Mõju tunned umbes 20 minuti pärast E-tableti sissevõtmist ja see kestab mitmeid tunde. Tablett ergutab su meeli ja peletab une.
Ecsatsy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll , tunded teiste inimeste vastu muutuvad siirasteks ja soojadeks. Seetõttu ongi see narkootikum nii populaarne tantsupidudel ning reividel. E-d sisse võtnud inimesel hakkab keha temperatuur tõusma ning kui pidu on täies hoos võib inimene kaotada liitreid vett. Sellise asja puhul tuleks juua igas tunnis vähemalt pool liitrit vett. Kasulik oleks süüa midagi soolast ning juua mahla, säilitamaks keha mineraalide tasakaalu.Tarvitamise ajal ei tohi juua alkoholi - see suurendab veelgi vee kaotust.
Üks E-ga seonduvatest riskidest on "kuhjumine": võetakse E, mis ei tundu toimivat ning arvates, et tegu on E-ga, mis ei mõju, võetakse teine. See võib juhtuda mitu korda järjest, enne kui tarvitaja mingit mõju märkab, aga kuna eri narkootikumid segunevad omavahel või toimivad eri kiirusega, võivad nad hakata kõik korraga mõjuma, põhjustades tõsise üledoosi. Sümptomiteks on kiirenenud südamerütm ja tõusnud vererõhk, peapööritus, kõrge kehatemperatuur ning kohutav peavalu.
Pikemas perspektiivis kahjustab E neere, maksa ja võib kutsuda esile ajukahjustusi.

Amfetamiin

Amfetamiinid on tehislikud stimulandid, mida kunagi kirjutati välja kui kõhnumist soodustavaid ja depressioonivastaseid ravimeid. Praegu kasutavad arstid neid väga harva ja ainult eriti raskete haiguste raviks. II maailmasõja ning Vietnami sõja ajal anti sõduritele amfetamiini, et nende võitlusvõimet tõsta. Tänapäeval toodetakse mittemeditsiinilist amfetamiini põrandaalustes laborites. Kõige levinum on amfetamiinisulfaat - tuhm valge pulber , mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Probleem on selles, et müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult vaid 3-5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Üks viis amfetamiini manustamiseks on segada pulber vee või karastusjoogiga ning siis alla neelata. Samuti võib seda ninna tõmmata või veega segatuna süstida. Osad inimesed suitsetavad amfetamiini erivormi, mida kutsutakse "jääks". Peamine põhjus, miks amfetamiini tavitatakse, on soov püsida ärkvel ning olla ergas. Aine hoiab une ja nälja tundideks eemal. Ta kiirendab närvisüsteemi tööd, südamerütmi ning hingamist. Kasutaja muutub eriti erksaks, eriti energiliseks ja eriti erutunuks. Kui aga narkootikumi mõju lakkab (umbes 3-4 tunni pärast), siis võib inimene tunda end eriti väsinuna, näljase ja masenduna. Esmasele laksule järgnenud "allatulekust" toibumine võib võtta paar päeva. Enesekindlus ja rõõmus meeleolu asendub erutuse ja ärritusega. samuti võib tekkida eriline paranoia ja tunduda, et kõik ajavad sind taga. Varsti võib ilma amfetamiinita olla raske hakkama saada - kahepäevane "allatulek" võib tunduda liiga pikana.
Pikemas perspektiivis riskeerivad tarvitajad oma vereliblede kahjustamisega. Samuti võivad nad kannatada südamehädade käes ning olla vastuvõtlikumad haigustele. paranoia võib kujuneda tõsiseks vaimseks probleemiks.

Kokaiin

Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. Meditsiinis kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970. aastal sai kokaiin kuulsaks kui "rikka mehe narkootikum", kuna see oli niivõrd kallis. Kokaiin, mida müüakse tänavatel, on sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber. Mõnikord, siiski harva, kokaiini süstitakse, ja mõnikord suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse. Harilikult hingatakse seda sisse ehk siis "tõmmatakse ziletitera või pangakaardiga moodustatakse sellest " triip ". Siis tõmmatakse see läbi joogi kõrre või paberirulli ninna (võib ka rahatähte kasutada). Läbi nina limaskesta imendub aine verre. Nagu amfetamiingi, ergutab kokaiin tugevalt närvisüsteemi. kasutaja tunneb end suurepäraselt - tugevana, erksana, edukana. Mõju on siiski lühiajaline, masenduse ärahoidmiseks vaja uut doosi. Kokaiinist võib üsna kiiresti vaimselt sõltuvusse jääda. Inimesed, kes seda palju kasutavad, võivad aga kannatada ka ülima rahutuse, unetuse, jälitusmaania, kurnatuse ja iivelduse all. Suured kokaiinidoosid on endaga kaasa toonud mitmeid südame- või hingamisteede riketest põhjustatud surmasid. Kokaiini alla kuulub ka crack , mis erineb kokaiinist vaid selle poolest, et mõjub kiiremini.

Heroiin

Heroiin kuulub narkootikumide gruppi, mida kutustakse opiaatideks ja mida meditsiinis kasutatakse valuvaigistina. Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda tugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav ei ole seda mitte. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga. seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi , glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv. Seda müüakse väikestes paberpakkides. Heroiini võib ninna tõmmata või tubakaga segatult suitsetada. Tõenäolisemalt kuumutatakse seda hõberpaberitükil küünla või välgumihkli kohal ja aure hingatakse sisse läbi kõrre või rulli keeratud hõbepaberi. Kõige levinum ja kõige ohtlikum viis on süstimine. Pulber segatakse teelusikatäie veega ja kuumutakse, siis täidetakse süstal. Heroiini võib süstida naha alla või lihasesse, aga kiireim mõju saavutatakse otse veeni süstides. Heroiini manustamisel valdab kasutajat soe, unine tunne, koos narkootikumi mõjuga kaasneva tugeva õnnelainega. Esmakordsel kasutajal võib süda pahaks minna, eriti kui nad süstivad. Kuna heroiin on depressant, siis see toimib kui rahusti . Heroiin tekitab eriti kergesti sõltuvust nii kehaliselt kui vaimselt. Tolerants tuleb kiirelt ning iga järgnev doos peab olema suurem, et tunda end normaalselt. Võõrutus nähud on krambid , lõdisemine, külmahood, aevastamine ja higistamine . Isegi kui need lõppevad säilib himu aine vastu.
Et uut doosi saada on paljud sõltlased varastama hakanud. Süstimisega on suur oht see, et sa võid nakatuda gangreeni, hepatiiti ja hiv-sse.
Suur oht on üledoseerimine, kuna aine puhtustasem kõigub siis mõnikord võid võtta liiga suure koguse. Üledoseerimisel inimene kaotab teadvuse, vajub kooma või üldse sureb .

LSD (Lisa 3)

LSD-d müüakse tablettidena või väikeste, nõelapea-suuruste kuulidena. Need pannakse kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja lõigatakse. Kõige levinum on siiski LSD kuivatuspaberist või papist ruutude kujul, mida kutsutakse "markideks". Neid on leotatud värvitus, maitsetus ja lõhnatus vedelas LSD-s. Marke katavad lugematud erinevad kujundid ning üks ruut on üks doos. Võetakse suu kaudu kuid pannakse keele alla, mitte ei neelata. See on nii võimas narkootikum, et efekti saavutamiseks on vaja vaid tühist kogust.LSD on üks kõige tugevam hallutsinatsioone tekitav narkootikum, mis üldse olemas on. Mõnikord kirjeldatakse seda kui "mõistust avardavat"; ta mõjub otse ajule nii, et tarvitajad näevad, kuulevad ja tunnetavad asju normaalselt erinevalt. Seda kummalist kogemust kutsutakse "trip" ja see kestab harilikult umbes 8 tundi.

Lahustid

Mitmed ained eraldavad uimastava mõjuga aure või gaasi. Tänapäeval võib "nuusutavaid" aineid lahustite kujul leida paljudest majapidamis - ja igapäevastest toodetest, tuntumaks neist on liim ; samuti võivad nendeks olla aerosoolides või kütustes kasutatavad gaasid. Lahustite nuusutamine on enimlevinud 12-16- aastaste noorte seas, kuigi loomulikult ei tegele sellega mitte kõik noored. On teada, et lausa seitsmeaastased on juba nuusutamist proovinud. Vanemaks saades kipuvad noored üle minema teistele ainetele , näiteks alkoholile. "Nuusutatavate" ainete hulgas on liim, värvid, küünelakieemaldaja, korrektuurivedelik, vedeldaja , keemilises puhastuses kasutatavad vedelikud, aerosoolid nagu õhuvärskendajad, juukselakid ja bensiin . Liimi nuusutakse tavaliselt kotist, mis asetatakse suule ja ninale. Mõnikord kasutatakse prügikotte kuhu sisse pea pannakse, sellega saab küll suurema laksu aga on eluohtlik kuna sa võid lämbuda. Aerosool lastakse enne tarvitamist harilikult kotti , vahetevahel on mõned endale ka otse kurku lasknud, aga see võib kurgu kinni külmutada ning surmaga lõppeda. Vedelikke võib nuusutada varrukalt või riidetükilt. Liimi nuusutamine mõjub veidi nagu purjusolek, aga see tomib kiiremini. Lahustid mõjuvad närvisüsteemile pärssivalt, osaliselt on mõju tingitud ka sellest, et kopsudesse pääseb vähem hapnikku. Pea käib ringi, nuusutaja tunneb end lõbusa ja kerglasena. Süda võib pahaks minna ning inimene hiljem üsna agressiivseks muutuda. Võib esineda tasakaaluhäireid, raskusi selgelt rääkimisel ning oma asukoha määramisel. Kui liimi mõju lakkab, tekib pohmeluse- laadne tunne, mis kestab umbes päeva - samuti võib esineda kontsentreerumisraskusi. Pikaajalistel tarbijatel võivad tekkida jäävad aju-, neeru-, ja maksakahjustused.

VALUVAIGISTID

Kuna nad vaigistavad valu, võimaldavad nad sportlastel end ka vigastatult pingutada, muutes seega esialgse vigastuse veelgi tõsisemaks. Kasutajatel võib süda pahaks minna, võib esineda hingamisprobleeme, kaduda võivad kordinatsioon ja tasakaal.

Paratsetamool

Paratsetamool on valuvaigisti, mida võetakse tableti kujul, et leevendada valu. Üks tabletike näib üsna ohutu, kuid neid või paratsetamooli sisaldavat külmetushaiguste ravimit liiga palju võttes tekib üledoseerimise võimalus, mis omakorda põhjustab maksakahjustusi ja halvemal juhul koguni surma.
JÄLGI ALATI PAKIL OLEVAT ÕPETUST - isegi rohud, mis näivad nii ohutud kui paratsetamool, võivad tappa.

Valge Hiinlane (Lisa 4)

Valge hiinlane on peeneteraline kristalliline valge pulber, mida süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Mõju algab kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Kasutajal tekib õnnetunne, täielik eufooria ja tunne, et ta kõik mured on kadunud. Fentanüül tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end hästi tunda. Sellisest sõltuvusest on äärmiselt raske vabaneda . et saada samasugust mõju, läheb vaja järjest suuremaid fentanüülikoguseid. Fentanüül (peamine koostisaine) on väga kange uimasti. Et ostetud aine kangust ei ole võimalik kindlaks teha, sureb väga palju kasutajaid liiga suure annuse tõttu. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. Kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendub ainult järgmise annuse hankimisele, pikaajaline kasutamine põhjustab impotentsust, et pidev fentanüüli tarvitamine nõuab palju raha, saavad paljudest sõltlastest pahatihti kurjategijad. Süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde jagamisel levivad ka muud nakkushaigused nagu näiteks hepatiit ning oskamatult süstides võib ennast tõsiselt vigastada ja isegi tappa.

Mida teha, kui keegi on võtnud narkootikumide üledoosi?

Kui leiad kellegi kes sinu teadmist mööda tarbib narkootikume, meelemärkuseta või väga unisena, on võimalik, et ta on võtnud üledoosi. Kiiresti ja rahulikult käitudes võid päästa tema elu. On oluline, et ta saaks värsket õhku - ava aknad või uksed, et võimaldada õhu juurdepääsu. Pööra ta ühele küljele. Kui tal on süda paha, jää võimaluse korral tema juurde. Sellistel juhtudel on alati oht lämbuda oma oksesse. Korja kokku kõik uimastid ja muud ained, mida ta võis sisse võtta - äkki leiad abivajaja läheduses pooltühja pudeli või mõne muu anuma vedelemas - ja anna need üle kiirabimeeskonnale. Need viiakse haiglasse ja võivad olla abiks ravi määramisel.

ALKOHOL

Alkoholism on samuti Eestis ja ka kogu maailmas üks suur probleem ning tegelikult on see narkootikumi alaliik. Selle kuritarvitamine tapab igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholi on valmistatud ja joodud tuhandeid aastaid ja kahtlemata on ta tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa. Juuakse , et olla seltskondlik, et lõõgastuda või lihtsalt sellepärast, et meeldib. Selles ei nähta midagi halba. Kuid alkohol on siiski tugev ja potentsiaalselt sõltuvusse viiv narkootikum ja seetõttu on oluline olla teadlik selle mõjudest, iseäranis siis, kui alkoholi kuritarvitatakse. Lühiajaliselt
juues imendub alkohol vereringesse. Selleks kulub viis kuni kümme minutit, kuid alkoholi mõju võib püsida mitu tundi. Loomulikult sõltub alkoholi mõju tarbitud koguse suurusest , tarbmise kiirusest, alkoholi kangusest ja sellest, kas enne joomist on söödud (söömine aitab hoiduda pohmellist). Alkohol võib luua väga hea enesetunde - lõõgastunud, enesekindla jne. Samas võib ta põhjustada ka vastupidist - iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Jutt alkoholist kui meeleoluparandajast on ainult müüt. Tegelikult on alkohol depressiivsust põhjustav aine ja võib juhtuda, et õhtu lõpuks valad pigem pisaraid, kui naerad . Kuna alkohol nõrgendab enesekontrolli , tekib oht, et purjus inimesed teevad viga endale või teistele. Juues liiga palju on oht magama jääda ning lämbuda omaenda oksesse. Siis on veel pohmell - hommikul ärkamine ja tunne, et liigutades lõhkeb pea, samas aga teades, et tuleb end üles ajada ja kooli või tööle minna. Kui sul üldiselt on tervis korras ja jood mõõdukalt (mitte rohkem kui paar drinki päevas), ei peaks sul alkoholiga pikemaajalisi probleeme tekkima. Kui aga juua palju ja pidevalt, tekib ajukahjustuse, maksahaiguste, suu- ja kurguvähi, südamehäirete ja maohaavandite oht. Enamik neist võib lõppeda surmaga. Sageli unustatakse, et alkohol sisaldab palju kaloreid. Pool liitrit õlu sisaldab umbes 180 kalorit. Alkohol võib põhjustada sõltuvust.

SUITSETAMINE

Tavaline sigarett sisaldab enamuses nikotiini, tõrva ja süsinikoksiidi. Nikotiin on stimuleeriv narkootikum, mis jõuab juba seitsme sekundi jooksul ajju (see paneb paljudel esimest korda suitsetajatel pea pööritama). Nikotiin on väga mürgine ja kergesti sõltuvusse viiv kemikaal . Tõrv on üks peamine vähki põhjustav tubaka koostisosa . See pruun kleepuv ollus , mis koguneb kopsudesse ja hingetorru ning ummistab need. Tõrv määrib kollaseks hambad, keele ja sõrmed. Süsinikoksiid on surmav gaas , mis tekib tubaka põlemisel; see satub suitsetades vereringesse ja halvab seda. Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga eelistavad seda sisse hingata . Lühiajalisel suitsetamisel su hingeõhk haiseb suitsu järele, su juuksed ja riided haisevad suitsu järele, sind võib tabada tugev köhahoog, su hambad ja sõrmed on kollaseks määrdunud ning suitsetamine on rahaliselt päris kulukas . Pikema aja jooksul võib tekkida suitsetaja köha, kopsuvähk (ning vähk on sihuke haigus mis võib levida ka teistesse elunditesse. Vähk võib tekkida ka muudesse elunditesse). Suits kahjustab veel sündimata last, võib tekkida bronhiit ning suitsetamine on üks peamisi südamehaiguste tekitajaid. See kahjustab tugevalt vereringet. Lõpetades suitsetamise, loobud tegelikult väga kergesti sõltuvusse viivast narkootikumist. Organismi harjumusest võõrutamine ja puhastamine sellest mõnuainest nõuavad aega. Võib juhtuda, et pärast suitsetamise mahajätmist tunned end pidevalt näljasena, kannatad tugeva köha ja unepuuduse all, näed imelikke unenägusid, ei suuda keskenduda, oled hajameelne, masendunud ja puhked kergesti nutma , sageli on halb tuju. Samal ajal tunned vajadust sigareti järele ja ilma selleta oled ebakindel. Sellest harjumusest vabanemine võtab aega ja suurt tahtejõudu.
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab . Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi.

KOGEMUSED

Tõsielulugu ecstasyst, rääkinud 15 aastane Anna.
"Ecstasyt söödi ikka viis-kuus tabletti järjest. Noh, siis alguses pidutsed kõvasti, tantsid ennast tühjaks ja siis istud veel kümme tundi üleval. Magama jääda ei saa, süda tambib sees. Suht vastik olemine.
Mõnikord venisid need nädalavahetused ikka meeletult pikaks. Alustati juba neljapäeval ja oldi kolm ööd järjest üleval. Aga see nädal, mis pärast tuli, oli selline uimane, kogu aeg magad ja oled väsinud. Tõused hommikul üles, sööd natuke ja magad edasi. Kooli ei jõua.
Aga kui nädalavahetus tuli, siis võtsid uuesti. See sai nagu harjumuseks. Mõtled küll, et ei taha, aga näed, et teised võtavad, siis lähed lõpuks ise ka ikka kaasa. Komm sisse ja... nii ta läks. ",

Minu sõbranna lugu

Minu sõbranna, nimetame ta Kairiks, on pikaajaline suitsetaja. Samuti tarbib ta ka üsna tihti alkoholi ja neiu on ka tarvitanud muid meelemürke nagu näiteks kanep, snuff ehk nuusktubakas , marihuaana ja ecstasy. Peale suitsu ja alkoholi ei ole ta neist ainetest mitte midagi umbes pool aastat tarbinud. Suitsetanud on ta viis aastat ja kuues läheb. Ta ei ole mitte kunagi plaaninud maha jätta, kuigi ta enda väitel selle kahjulikusest täiesti teadlik. Samuti ka joomisega – pole ju põhjust maha jätta, kuni see tervisele laastavalt ei mõju… kuigi üsna kindlalt avaldub see mõju veel tulevikus. Narkootikumidest räägib ta niipalju, et need talle eriti ei mõjunud. Siiski ei välista ta ka tulevikus nende tarbimist. Esimesena tarbis ta kanepit, umbes kolm aastat tagasi. Seda sellepärast, et tavalist suitsu ei olnud ja kuna pakuti, siis mõtles neiu, et miks ka mitte. Aga ei arvestanud ta kõrvalmõjudega. Juhtus nii, et ajaloo tundi minnes kutsuti ta nagu kiuste tahvli ette ning küsitud aastaarvu kuuldes hakkas ta lihtsalt hüsteeriliselt naerma ja visati tunnist välja.
Snuffi proovis ta samal ajal kui kanepit.(Loomulikult mitte ühekorraga.) See võttis küll pea ringi käima, kuid midagi suurt muud ei teinud. Seda tarbis ta umbes aasta aega siis sai siiber , nagu ta ise väidab.
Marihuaanat sai ta oma sõprade käest - kõik teised proovisid, proovis ka tema. See oli aine, mis avaldas tõepoolest kõige rohkem mõju. Marihuaana pani Kairi pea ringi käima, ajas parajasti südame pahaks ja tüdruk vandus, et enam ta seda ei tõmba. Siiamaani on ta oma lubadust pidanud.
Aine, mida ta aga kõige pikemalt ja kõige rohkem on tarbinud, on ecstasy ehk siis peonarkootikum. Ei ole pidu, kus neiule üks tablett sisse ei läheks. See teeb alati tuju rõõmsaks ja mõnusa olemise, milleks siis loobuda ?
Suitsetamisest ei ole ta kunagi tahtnud loobuda. Pole proovinud ja pole vaja ka nagu. Pealegi pole tal vahetundide ajal koolis midagi teha ning harjumus ju juba sees, samuti on ta nii pikaajaline suitsetaja, et loobumine on juba raske. Joomisest aga üritab neiu lahti saada - pole ju mõtet lihtsalt ennast täis kaanida ja lahe olla, niikuinii see ei mõju.
Siiamaani, kui see tervisele laastavalt ei mõju ja midagi veel viga ei ole, siis jätkab ta niimoodi elamist. Kui minu arvamust küsida, siis kunagi maksab see talle veel kätte ja valusasti.

KOKKUVÕTE

Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootilineaine ja selle tarvitamine.
Kunagi varem pole need ained Eestis nii kiiresti ja nii laialt levinud kui praegu.Eesti ja teised riigid on praegu olukorras, kus on hakatud narkootikumide tarvitamine jälle kasvama. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja lähenemisviisid sellele probleemile, samuti mitmesugused abisaamise võimalused,siis meil tuleb see tee alles läbi käia.
Demokraatlik ühiskond garanteerib inimesele mitmeid õigusi ja vabadusi. See on hea ja õige,kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas me tahame elada ja mida saavutada. Kui me ei taha vaevata end otsustamise ja valimisega ning teeme kõike, mis pähe tuleb,siis on paratamatu, et me ei suuda ette näha oma tegutsemise tagajärgi ning võime põhjustada kas endale või teistele midagi sellist, mida me üldse ei tahtnud. Siis peame tehtu parandama või, kui see ei ole võimalik, sellega elama.
Vabaduse vahel valimine ongi vajalik selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega.Suurema osa vastutusi teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka narkootikumide proovimine või neist loobumine, keeldumine ning hoidumine.
Selle tööga proovisin tuua selgust natuke narkootikumide maailma ja nende mõju inimesele, kes neid tarbib.

LISAD

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

ALLIKAD

http://www.vision.pri.ee/drugs/
http://www.narko.ee/et/Kanep
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Fsuitsetamine.ht m
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Falkoholism.ht m
16