olust arvavad. Väljatoodud negatiivsed ja positiivsed küljed, jõudes kooli juhtkonnani, annaks väga palju mõtteainet ning suuna, kuhu minna ning mida paremini teha. Suitsetamise ja tagasiside andmisega peaks kool rohkem vaeva nägema, sest need on suurimad probleemid hetkelises koolielus. Rõõm on aga tõdeda, et positiivsed kogemusi ja vastuseid tuli õpilaste vastustest rohkem välja kui negatiivseid, mis tähendab, et õpilased hoiavad oma kooli ning saavad aru selle vajalikkusest. Lisaks andis tehtud töö meile väga suure koostöötamise kogemuse ja oskuse. Kuna me polnud varem nii laiapõhjalist küsitlust õpilaste seas läbi viinud oli õigete küsimuste mõtlemine ja järjekorda asetamine paras kunsttükk. Nüüd oleme aga suure kogemuse võrra rikkamad ja sellega väga rahul. 22 Lisa 1 Küsitlus 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
Küsitluse tulemustest selgub. et 12. klassi neidude seas peab venitusharjutuste tegemist tähtsaks 19 neidu ja vajalikus ei pea 7. Ka 12. klassi neiud peavad 18 tähtsamaks venitusharjutuste tegemist säärtele ja reitele. 12. klassi noormeeste seas peab 16 tähtsaks venitusharjutuste tegemist ja 5 ei pea vajalikus. Kõige rohkem vajalikuks peavad venitusteharjutuste tegemist 12. klassi õpilased. Selle põhjuseks võib pidada nende teadlikust venitusharjutuste vajalikkusest lihastele ja organismile üldse [Joonis 7]. Joonis 7. Venitusharjutuste tähtsus gümnaasiumi klasside neidude ja noormeeste seas Tabel klasside kaupa, kes ei pea venitusharjutusi tähtsaks. [Joonis 8] 19 Joonis 8. Venitusharjutuste mitte vajalikus klasside ja soo alusel klassi arvukuse alusel Üldjoontes peavad venitusharjutuste tegemist tähtsaks need, kes tegelevad aktiivselt treeningutega. Nad on ka teadlikumad vigastuste tekkele ja ennetavad lihaste venitustega
3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe. Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864. kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti Postimees. Tema algatusel loodi 1865. laulu-ja mänguselts Vanemuine ja 1970. Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- Pärit Põlvast, Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870. kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana- ajalookäsitlus. Eesti Aleksandrikooli
Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast nõudlusest teatud sortimentide järele. Kehtivad hooldusraiete normatiivid ei luba suuremas hõreduses kallimate sortimentide (nt kase vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. · Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine
Tänu juhataja mitte teadlikusele, ei saa tema alluvad arendada ennast, ei saa ennast proovile panna. Ettevõttes on piisavalt palju noori, kelle võimeid pole maksimaalselt ära kasutatud, samas on ka vanemaid inimesi, kes tahaks ka saavutada midagi, kuid mõlema poolse mitte teadlikkusega ei saavutata midagi ning ettevõte peab pidevalt taluma kriitikat. Ettepanekud, mida teha antud asja puhul oleks see, et juhid saata koolitustele, sisendada neile delegeerimise vajalikkusest ning tulemuslikusest. Mida see teeb ning kuidas see aitab juhti kui ka tema töötajaid. Samuti peaks tõstma töötajate eriti vanemate töötajate teadlikkust, mida nad üldse saaksid tahta ja võiksid tahta oma ülemuselt. Mis on nende võimalused. Samuti mõelda välja motivaatorid, ehk siis allikad, mille läbi tõsta oma töötajate potentsiaali ning tahet. Kokkuvõtteks võib öelda, et hüpotees leidis kinnitust ja samas ka eesmärk. Tänapäeva
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...................
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koost...
4. probleemilahendusgrupp kitsaskohtade kõrvaldamiseks 5. kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. 5) Nimeta rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjuseid (5). 1. isiksuse omadused, mis satuvad vastuollu teiste inimestega 2. staatuse languse oht, soov säilitada n-ö oma nägu, kaitsta oma väärikust 3. olukorra erinev tajumine 4. suhtlemise probleemid 5. erinevad seisukohad org. eesmärkidest, muudatuste vajalikkusest jne 6) Nimeta organisatsioonikonflikti tekkepõhjuseid. 1. eesmärgi muutus 2. mittesobiv juhtimisstiil 3. põhjalikud tehnilised ümberkorraldused 4. informatsiooni kulgemine 5. suhtlemise vead 6. lahendamata ja kaugele arenenud lahkhelid üksikisikute või rühmade vahel 10 TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel.
Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Indoneesias põhjustab keskkonna probleeme suurte metsade maha võtmine ja eriti alepõllundus, kus metsad põletatakse maha. See saastab õhku ja tektab palju sudu ja selle tõttu on Indoneesia maailmas 3.kohal kasvuhoonegaaside tekitaja. Kasvava populatsiooni tihedus ja sellest tulenev nõudlus põllumaa tekitavad tõsist pinnase erosiooni, metsade hävitamine tingitud ka küttepuude vajalikkusest. Lisaks metsade hävinemisele ja pinnase erosioonile on probleemiks veel intensiivse tööstusliku raie tõttu tekkivad kõrbealad. Need kõik võivad viia välja looduskatastroofini. Suuremad probleemid asuvad mägistes piirkondades-Kalimantan, Sulawesi ja Sumatra. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUs Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%
tulenevalt on normiks kujunenud vähene pingutamine ja madal motiveeritus. Muudatuste liiga kitsas suunitlus, ei arvesta erinevate osade omavahelist seost. Tegevuste kordamised. Võimalik võimu ja ressursside vähenemine. st. Halb ajastatus Informatsiooni puudus Positsiooni muutused. Kompetentsuse probleemid, puudub teadmiste ressurss. Grupi inertsus, oht suhete muutumisele. Tahe muutuda. kui inimesed on piisavalt motiveeritud. Teadlikkus muutuste vajalikkusest. Koolitust, mis seotud vajadusega muutuda. Põhjendamaks muutuse vajadust. Muuda tasu aj tunnustamise süsteemi selliselt, et premeeritud saaksid need käitumised, mis on olulised muutuste seisukohalt. Omandad avajalikud teadmised ja oskused. Koosolekud, nõupidamised, probleemide arutelud. Koolita oma töötajaid, külastage edukaid organisatsioone, kutsu külalisesinejaid. Loo selge ettekujutus uuest töö keskkonnast, uutest rollidest ja nendega seotud suhetest.
kümnekonna aasta. -1857.a.sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ''Perno Postimees'' -Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. -Ta lootis,et kõik, mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkulepest sakslaste ja valitsusega. -Kirjutistega virgutas ta eestlasi ostma talustid, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. -Majanduslikud raskused sundisid teda 1864.a. kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ''Eesti Postimees''. -Tartus saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse, polnud ühtki suuremat üritust, milles ''papa -Jannsen'' poleks algataja,ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. -Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tema tütar Lydia Koidula. -Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. laulu- ja mänguselts ''Vanemuine'', mis sai eeskujuks
6. Presidendi volituste lõppemise alused. V: Kui president astub tagasi, kui president sureb, kui president mõistetakse süüdi kuriteos, kui uus Vabariigi President astub ametisse ja kui president ei saa oma ametikohustusi täita üle 3 kuu järjest (siis korraldatakse VP erakorralised valimised). Vabariigi presidenti ei ole võimalik nö tagasi kutsuda ega ka ei ole võimalik avaldada talle umbusaldust. 7. Presidendi ennetähtaegse tagandamise vajalikkusest ja võimalikkusest. Kas Eestis peaks võimalik olema? Mis alustel ja millises korras? V: Presidendi ennetähtaegne tagandamine on vajalik eelkõige presidentaalsetes riikidest. Parlamentaarsetes riikides ei ole selle vajalikkus kuigi suur, sest presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada. Nii ka Eestis
1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset olukorda pingestas omakorda sakslaste edu idarindel, kes septembris vallutasid Lääne-Eesti saared. Sakslaste sõjaline edu omakorda tõstatas küsimusi Eesti tuleviku määratlemise vajalikkusest. Kostma hakkas esimesi hääli iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3.6. Enamlaste oktoobripööre: 1917 novembris (vana kalendri järgi oktoobris; Eestis 23.- 25.oktoobril) toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna üheparteilise diktatuuri väljakujundamisele. Ülesanne: Vastake õpiku (§10) abil, milliseid reforme viisid enamlased Eestis ellu 1917 lõpul ja 1918 algul: ............................
olukorra parandamine 2) Kohandamine. Olukorra vastavusse viimine juba toimunud keskkonna muutustega 3) Ümberorienteerumine- väliskeskkonna muutumist ennetav 16 strateegiline muudatus 4) Ümberkorraldamine- strateegiline muudatus, mis järgneb muutustele keskkonnas. 58. Muudatuste läbiviimise protsessi kolme sammu teooria (Lewin) 1) Lahtisulatamine- töötajate teavitamine muudatuste läbiviimise vajalikkusest. 2) Muutumine- uue strateegia rakendamiseks vajalikud org. strukt. Ja kultuuri muutused. 3) Kinnikülmutamine- hinnatakse muutunud käitumisviise. 59. Wit &Meyeri mudel muudatustele vastuseisu põhjustest esita joonis ja kirjelda lühidalt olemust. 60. Indiviidist tulenevad muudatustele vastupanu põhjused ja inimtüübid, suurimad vastased muudatustele. Ameerika teadlane Senge (1997) väidab, et inimesed samaaegselt otsivad ja kardavad muutusi
isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmade vaheliste konfliktide tekkepõhjused on: tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest;
1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset olukorda pingestas omakorda sakslaste edu idarindel, kes septembris vallutasid Lääne-Eesti saared. Sakslaste sõjaline edu omakorda tõstatas küsimusi Eesti tuleviku määratlemise vajalikkusest. Kostma hakkas esimesi hääli iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3.6. Enamlaste oktoobripööre: 1917 novembris (vana kalendri järgi oktoobris; Eestis 23.- 25.oktoobril) toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna üheparteilise diktatuuri väljakujundamisele. Ülesanne: Vastake õpiku (§10) abil, milliseid reforme viisid enamlased Eestis ellu 1917 lõpul ja 1918 algul: ............................
Finantsplaan on koostatud võttes arvesse 2010 ja 2011 aastal toimunud juriidilisi ja psühholoogilisi nõustamisi. 2012 aastaks on prognoositud teenuste taseme jõudmine 2010 aasta tasemele ning järgnevatel aastatel teenuse vajaduse kasvu seoses sihtrupi jätkuva informeerituse taseme tõusuga. Rahavood on planeeritud vastavalt nõustamisteenuste toimumise prognoosile, tuginedes eelnevale kogemusele Türi linnas ning vestlustele teenuse vajalikkusest Järva maakonna KOV-dega. Teenuse eest tasumine toimub nõustatava poolt kohapeal peale teenuse kättesaamist ning vastavalt kokkuleppele KOV-dega nende osas kas samal hetkel või kord kuus tehtavate arveldustega. Täiendavate finantseeringute leidmiseks korraldatakse erinevaid kampaaniaid ning koolitusi. Ettevalmistavad materjalid finantseeritakse vastavalt toetuste laekumise ajakavale ning jooksvad kulud toetussummadest ning omaosalusest.
korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted. Töö laiem eesmärk on ettevõtte töötajate pideva ja süsteemse koolitustegevuse ja arendussüsteemi arendamine. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade õppimise vajalikkusest, organisatsiooni põhiväärtustest, personali 5 arengut mõjutavatest strateegilistest komponentidest, personali arendamise tingimustest ja koolituskorraldusest. Välja on toodud koolitusele eelnev vajaduste hindamine, samuti erinevad koolitusmeetodid. Teises osas kirjeldatakse uuritavat ettevõtet ja antakse ülevaade uuringuküsimustest ning uuringumeetoditest. Välja on toodud Fortum Termest ASi strateeegia, eesmärgid,
· kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaan ei ole muutumatu. Äris võib ette tulla ootamatusi, mistõttu esialgset plaani tuleb muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad (EBS 2001). 1.2 Äriplaani koostamise põhjused Alljärgnevalt on välja toodud põhjused äriplaani vajalikkusest: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5
Neenetsite arusaam põhjapõdra puhtusest tuleb eriti esile, kui võrrelda seda nende suhtumisega teise eluliselt vajalikku looma-koera. Koer on karjuse jaoks asendamatu abiline, kuid tema positsioon inimese silmis on tavatult madal. Loomulikult hoolitsetakse koerte eest piisaval määral- neil lubatakse isegi öösiti tsummis sääskede või külma eest varju otsida, kuid seda tehakse eelkõige lähtudes nende otsesest vajalikkusest. Koer ei ole neenetsite jaoks mitte lemmikloom, vaid üksnes töövahend. Neenetsite jaoks on koer haisev kõikesööja, samas kui põder toitub peamiselt puhtast samblast. Sellise puhtusekontseptsiooni olemasolu on neenetsi maailmapildis määrava tähtsusega. Samuti on selle abil kerge mõista, miks põhjapõder etendab niivõrd olulist osa neenetsite religioonis. Neenetsite ettekujutuse järgi elab maailmas lugematul arvul kõiksugu olendeid
1956. aastal võeti ta ÜRO liikmeks. Märgiks, et nad on täielikult rahvaste perre tagasi võetud, peavad jaapanlased olümpiamängude korraldamist Tokyos (1964) ja maailmanäitust Osakas (1970). 2.4 Jaapani poliitiline areng 20. sajandi lõpukümnendil Liberaaldemokraatliku Partei pikal võimulolekul olid ka oma negatiivsed tagajärjed: · parteis süvenes fraktsionalism, kõik grupid pürgisid võimutipule lähemale, mõned rääkisid avalikult uuenduste vajalikkusest. · Partei juhtkond, mis oli muganenud olemasolevaga, seisis vastu ümberkorraldustele, mis ometi olid vajalikud sedamööda, kuidas ühiskond arenes. · Tugevnesid sellised negatiivsed nähtused nagu korruptsiooni, riigivara ebaperemehelik kasutamine, kapitalism. Ükski Sato järeltulijates ei suutnud partei esimehe ja peaministri kohal püsida rohkem kui kaks aastat. 1972. aastal peaministriks saanud Tanaka Kakuei oli suhteliselt noor peaministri
tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. 16 Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga. Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone üh...
isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: 1. tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade
ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Jätkuvalt loodeti kõige enam Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust, ning olla valmis manifesti avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes
isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktidon organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjusedon: 1. tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest;
Seepärast anna lapsele alati ammendav vastus. · Vali ettelugemiseks pingsamat kaasamõtlemist nõudvad jutud. Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel. · Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini. · Vestle lapsega tema joonistustest ja voolimistöödest Kui laps sulle oma vastset loomingut näitab, räägi temaga sellest. Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab. Õppimisvõime arenemine Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida
kogumismahuti(te)ga, kuhu tarbijad saavad kasutatud patareisid ja akusid ära visata. Patareide ja akujäätmete tagastamine on tasuta, ka ei pea samasugust uut kaupa asemele ostma. Taas on tegemist tootjavastutuse rakendamisega, mis tähendab, et patareide ja akude valmistajad korraldavad oma toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Ka tuleb tootjatel tarbijaid teavitada nii kogumiskohtadest kui ka kogumise vajalikkusest ning võimalustest(www.bioneer.ee). 7 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada? Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Osta mida iganes, ikka kipub sellest midagi üle jääma. Kuhu see kõik panna, seda eriti juhul, kui puudub regulaarne prügiveoteenus? Ettevaatust kodus põletamisega
adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5). Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt eitavad anarhistid, kaugetest aegadest peale juurdunud kujutlus võimu vajalikkusest. See seisukoht on täiel määral kooskõlas tegelikkuse ning ajaloolise kogemusega (4:5). Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee, selle esimesed ilmingud ulatuvad kaugete aastatuhandete taha, mil inimühiskond alles tekkis. Võim käib inimestega kaasas tema sotsiaalse arengu esimestest sammudest peale, võimu poliitilised metaformoosid on asetanud oma pitseri inimkonna kogu ajaloole ja seda eriti klassiühiskonna perioodil, kaasaarvatud nüüdisaeg (4:5).
impeeriumi vägevust. Punaarmee ründas esimesena Narvat ja sundis Eesti väikesed üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa ees. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner, sõjalist abi saadi ka välisriikidelt. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati erinevad väiksemad linnad
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega · Staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu" , kaitsta oma väärikust · Olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele · Suhtlemise probleemid · Erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: · Tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest · Oma rühma paremaks pidamine · Võistlus piiratud ressursside eest · Rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne.
3. Kuna mõlemad kartsid tugevat vastulööki ning teati, et purustused oleksid liialt suured 4. Selle kaudu sai mõjutada otseselt lääneriike, ning USAl oli võimalus hoida pilgu all euroopas toimivat 8. Sest varjates end ning kasutades enda eeliseid lahinguvälja tundmisel suudeti vähendada kaotusi ning pikendada sõja kulgu vaenlase lahkumiseni 9. Jah, meedia kajastas vaid mõjuvamaid pilte ning jättis puutumata põhjendused sõja vajalikkusest. Suur osa ongi meedia mõjul rahvale 10. Kohalikud kasutasid meeletult vägivalda nii enda rahva kui vangilangenute vastu, eesmärgiga saada oma soov, kuid ka pelgalt piinamiseks. Sõda venis ning meedia negatiivsekajastuse tõttu kadus koduste toetus USA sõdurite poolelt ning peeti sõda ebavajalikuks. Seega lisaks Vietnamis toimunud koledustele algas sellest ka USA riigisisene vastuolu. 12. 1. i. Lääne-euroopa, türgi, jaapan, korea ii
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
- materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: volitusnormi kehtivus kas on vastuolus põhiseadusega? vaidlustada tuleb kasutusluba, kuna kasutusluba on väljastatud, ei saa seda tühistada. - 1 väärtus millest lähtuda on A normaalne eksistents - kas meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks? 2 kas on vajalik? ju on, arstitõend tõendab, peame vaatama, kas on ka teisi meetmeid? millised on pehmemad vahendid? müraisolatsioon, teha ettekirjutus selle vajalikkusest. Välisõhu kaitse seadus § 135. Järelevalve teostaja kohustused (1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet. § 136. Järelevalveametniku õigused (2) Terviseamet võib teha ettekirjutusi: 1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks; Ehitusseadus § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
On ajalooliselt seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjatusel. See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikue usaldus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Ühised huvid ja ühine heaolu e avalikud huvid hakkavad mängima järjest suuremat rolli. Moodsa territoriaalriigi teke on kolmas aste riigi arengus, kus esimeseks astmeks on primitiivne küttimisel või toidukogemusel põhinev ühiskond ja teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng
vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad) Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid)
Nii nagu ka kõige pikem reis algab esimesest sammust, algab ka jäätmehoolduse parenemine väikestest asjadest, mis järjepideva teavitustöö läbiviimisel kinnistuks inimeste 26 käitumismaneeridesse ja lõppkokkuvõttes omaks üsna suurt osa keskkonnamõjude vähendamises. Kindlasti on keskkonnariskide vähendamiseks vaja järjepidevat elanikkonna teavitamist jäätmete sorteerimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Eelkõige tuleb baasteadmised anda juba algklassides, et kinnistuks keskkonda säästvad käitumismudelid. Sageli juhtub sedagi, et lapsevanem võtab sarnase käitumise oma lastelt üle. Erinevad teavituskampaaniad tuleb teha hästi lihtsalt arusaadavaks ja ei tohi sisaldada liiga teaduslikke termineid. Tuua tuleb elulisi näiteid ja luua võimalused erinevate jäätmekäitlus valdkondade eksponeerimiseks, et huvitatumatel tekiks võimalus suuremat pilti näha
,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine.
Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Mida ma pean? Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine -Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. 15 Kaalutlemine -Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest. Ettevalmistus - Otsustatakse midagi muutma hakata. Tegutsemine - Töötatakse välja tegevusplaan ja viiakse see ellu. Säilitamine -Saavutatud edusammude säilitamine selleks, et mitte pöörduda tagasi varasema soovimatu käitumise juurde. Millest tunda ära vastupanu? See on nõustatava käitumine, mis seisneb madalas motiveerituses osaleda nõustamissuhtes ning vähendab seetõttu nõustamise edu tõenäosust.
Õnnestunud innovatsioon. Kõik käivad nüüd. o Mahajääjad (laggards)- ei jõuagi innovatsioonini või jõuavad siis kui see on juba vana. Nt. jäävad Selveri juurde ja ei lähegi munitsipaalpoodi avastama. Või lähevad siis kui on juba mingi uus asi tehtud. Innovatsioonilevik etapiti o Teadlikkuse tõstmine- teadvustada on vaja, midagi uut, parandada ja teistmoodi teha . väike seltskond, juhtkond teab vajalikkusest. Vaja haldusreformi- et teenuste kättesaadavust, valdade haldussuutlikkust tõsta. Teadlikkus on meil saavutatud o Huvi äratamine, veenmine- tuleb ära argumenteerida positiivsed ja negatiivsed küljed. Need on ka läbi kaalutud. Oleme kuulnud poolt ja vastuhääli. +nõrgemad tagamaad koondataks tugevamate ja võimekate keskuste ümber, mis aitaks pakkuda paremaid teenuseid ka nõrgematele piirkondadele
satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; rühmalojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest; rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne Rühmadevaheline konfliktolukord võib olla konstruktiivne, soodustades nende vahelist
16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad) Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid)
köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED: 1858. aastal alustas Johann Voldemar Jannsen välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees". Oma kirjutisega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1860. aastate alguses õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist, valitsuselt poolt ei olnud toetust loota ja seega tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Kuna hariduse väärtust hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik
Bahá'u'lláh' järgi jääb inimolend pärast surma kestma iseseisva vaimse olemusena (hingena) ja areneb edasistes vaimsetes maailmades kuni oma lõpliku eesmärgini ühinemiseni Jumalaga. Meie materiaalses maailmas valmistavad inimesed end järgmise maailma jaoks ette. Bahaide pühades tekstides võrreldakse inimest ema üsas oleva lootega, kes isegi ei tea, et ümbritsev maailm on olemas. Nii nagu arenevad loote käed-jalad ja silmad, mille vajalikkusest ta saab aimu alles peale sündi, niisamuti arendame meie vaimseid väärtusi, mille tähtsust võime hinnata alles pärast surma. Paljude usundite pühakirjades räägitakse seoses surmajärgse eluga taevast ja põrgust. Bahaid usuvad, et need on metafoorid, mis väljendavad seda, kas ollakse Jumalale lähedal või temast kaugel. Selles tähenduses saab inimene siin maailmas viibides olla kas taevas või põrgus. (Ibid: 425) 2.4 Headus ja kurjus
Oluliseks valgustuse mõjutajaks on Inglismaa riigikord. Valgustusfilosoofia levis eelkõige Prantsumaal ("Entsüklopeedia"). Siiski toimuvad valgustuse reformid väljaspool Prantsusmaad. Valgustatud absolutism võidutseb saksa kultuuriruumis. Valgustuse oluliseks tõukeks on USA iseseisvussõda. Valgustuse tippaeg langeb 1730 1770. Iseloomulikud jooned: ratsionaalne hoiak ning kriitiline meel, progressi usk, taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu, seega kritiseeriti riiklike institutsioone. Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist
Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani "Perno Postimees" püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele.) 1869-18-20 juuni toimus Tartus esimene Eesti üldlaulupidu. Selle eestvedajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi priiuse 50. aastapäev. Tegelikuks eesmärgiks oli eestlaste ühtekuuluvustunde ja iseteadvuse kujundamine ning laulukultuuri arendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
