Nagu kõik toominga osad sisaldavad ka marjad amügdaliini. Eriti palju on seda seemnetes. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga kui see seedekulglas laguneb, siis tekib ülimürgine sinihape. Sellepärast ei tohi toominga vilju koos seemnetega süüa. Viljalihas on amügdaliini suhteliselt vähe, aga seemned tuleks välja sülitada. 15 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides). Peamiselt põhjapoolkeral levinud suur vahtra perekond koondab ligi kakssada liiki, neist umbes kolmkümmend kasvab Euroopas. Viimastest on enim levinud ning küünib kõige kaugemale põhja ja itta harilik vaher (Acer platanoides). Kevadine magusapidu. Kui hästi järele mõelda, siis ega me vahtrapuud soojadel suvekuudel eriti ei märkagi: siis on ta lihtsalt üks ümara ja laia võraga varjupakkuja. Kevadel on hoopis teine lugu. Aprilli lõpus-mai algul, enne lehtede puhkemist, pakatavad vahtra õiepungad: puu
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad...
tööd melanoolinhilised. 1907 aastal algab Cezanne'lik periood millest saab alguse kubismi aeg. Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat" ,,Vaesed rannal" ,,Tüdruk ballil" ,,Istuv naine" ,,Avignooni neiud" ,,Nuttev naine" George Barque ,,Tüarlaps kitarriga" Fernand Leger ,,Kettad" Robert Delaunay ,,Ringid" Arnold Akberg ,,Katused" Märt Laarman ,,Oleviste ja Niguliste" Edvard Ole ,,Laud" Ado Vabbe ,,Kohvikus" Jaan Vahtra ,,Autroportree" Futurism-Kubismi sugulusnähtus Itaalias Futurism e Futoro ehk tulevik Noored püüdsid luua tuleviku kunsti, neid vaimustasid maailma katvad raudtee võrgud, ookeani aurikud, keras sillad. Kunstnikud nägid ainult välist kaunidust, mitte ühiskonna vasutolisid. Nad pidasid uue ühiskonna oluliseks osaks liikumist. Liikumise edasi andmiseks oli kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit,
kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht
koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Eesti sportlaste delegatsiooni kuulusid:Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo Kuus, Jaanus Teppan, Jaak Mae, Piret Niglas, Kristina Smigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Ilmar Aluvee, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov. Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikud...
maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. 86. Harilik saar Fraxinus excelsior Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel meie parkide sireliga ja kaugete maade õlipuuga. Õlipuu on see puu, mille okstest
sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks. Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks. Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Jaan Vahtra eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm. Pablo Picasso Biograafia Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso
T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i T�ht T�he T�pp -i T�ll -u (>T�ll -u) Uba Oa Ude -me Udu Udras -e Udres -e Uhke Uibu Uljas Ulja Uku Undse Undse III v. � LE �udu� Unip�iv -a Urb Urve Urm -e Usk Usu Usklik -u Ustav -a Uure Uurde Vagu Vao Vagur -a Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias
Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult roheline või punakas, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat. 7. Kasutus: Vahtra kasutusala on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
- Schenker League (Eesti-Läti ühisliiga): 1 koht - Eesti Meistrivõistlused: 1 koht SELVER / AUDENTES: - Meeste 1-liiga: 4 koht - Tallinna MV: 4 koht VK KRAMP: - Tubli esinemine Elioni Rahvaliigas ja Tallinna MV-l AUDENTESE VÕRKPALLIKOOL: - Tublid tulemused erinevates noorteklassides nii poiste kui tüdrukute arvestuses. Klubi võistkondi on treenima palgatud oma ala vaieldamatud tipud.Noortetreenerid: Triin Meier, Peeter Vahtra, Rando Ringmets, Ermo Pärn ja Elari Labe. Esindus- ja farmklubi meeskondi juhivad Eesti rahvuskoondise peatreenerid Avo Keel ja Raul Reiter. Klubi potentsiaal avaldub eelkõige kahes märksõnas - 1) järjepidevus; 2) võistkonna sisemine konkurents. Järjepidevus- töö noorte võrkpalluritega, kes alustavad oma karjääri Meie klubis ning pääsevad õppima Audentese spordikooli. Parimad noormängijad peaksid liituma iga-aastaselt klubi esinduskoosseisuga.
1952 Avati V.Kingissepa nimeline Kohtla-Järve Kultuurimaja 1989 Viidi läbi kapitaalne remont, mille käigus säilitati hoone originaalne sise- ja välisilme. 10.09.2001 Hoone kanti riiklikku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse numbriga 24653. 2004 Moodustati Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille koosseisu arvati endised Kohtla-Järve Kulruurihoone, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Linnagalerii. 2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi. 2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine. Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga
Inimlikud igatsused ei kao ja see hoiab Enno luule üha elavana. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=ernst+enno&lr=&aq=f&aqi=g8&aql= &oq=&gs_rfai=&fp=d586f5f1a4363051 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno Raamat Ernst Enno ,, Igatsuse laulud" Raamat Ernst Enno ,,Kadunud kodu" http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3 Valge unistus Ju valget vaske raskelt puistanud vahtra oksilt tuul, ju mõndagi nii kurba sõna sõlmind iga huul. Pilv avand põue, nõrgunud alla valget unistust ning katnud kinni kaduvusse raugend armastust. Et vaikne, valge rada saand sest saatjaks kaugele, kus härmatiseks muutuv iga pisar laugele. Mul on, kui oleksin ma ära käinud oma valge tee ning ära joonud oma kibeduse vee. Ju nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis.
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus. Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustai koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad. Võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju. Kehtestati kuueklassiline koolikohustus, kõigil soovijatel oli võimalus gümnaasiumiõppeks. Gümnaasium oli 5-klassiline. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvas, kuid puudusid erialaoskused. 1934. ja 1937
hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt kasutab värve ja pintslit. Trükib pintsliga sügislehti. Joonistab kahvliga kraapimis tehnikas siili. Katan ühe laua rohelise linaga. Panen sinna peale rohkesti puhtaid, värvilisi vahtra lehti ja nende sisse peidan pisikese pehme mängusiili. Lapsed ei näe minu ettevalmistusi, nad on teises rühmatoas sel ajal. Hiljem kui lapsed tulevad palun neil olla korraks hästi kuss. Seletan, et vist kuulsin mingisugust häält, just kui sahinat, et see oli vist siin. Ja kutsun lapsed laua ümber kuulama. Küsin: ,,Kas kuulsite? Jälle miski krõbistas." Siis hakkame otsima ja avastame et seal on väike siilipoiss. Uurime teda: kus on silmad, nina, suu, ning märgime ära,
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
toibuma. · Taavi uni on rahutu, kuid näeb unes rahulikke ja õnnelike jõule koos perega. · Taavi on ärkvel, kuid näeb oma naise ahastavat nägu, see on halb märk ning mees tõuseb võpatades püsti. · Noor Raudoja kohtab mitut sõpra-töökaaslast, kes aga kahjuks nüüd pooldavad Punaarmee tegevust, ilmselt on teinud Nõukogude propaganda oma töö · Kombinaadipoistest on kadunud Pihu ja Ruudi Ugur NKVD??? · Selmal, Evaldil ja Taavil on oma kombinaat Vahtra tänaval, kus peetakse põgenemisplaanidest kevadel. · Evald räägib Taavile oma tulevikuplaanidest Selmaga ning kavatsusest uut elu alustada Soomes. Taavi ei kahtle, et Selmale poleks Evald õige kaaslane 13. Peatükk · Tõmm ja teised avastavad, et metsas on keegi nende panipaiga kallal käinud. Võetud pole küll palju, kuid koos asutakse varast otsima. Selgub, et Punaarmeest põgenenud Reku oli liha kallal käinud
Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili) Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga) Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked,
orhideede hulka kuuluv kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), samuti kuulub kaitstavate hulka harilik jugapuu (Taxus baccata). Osakond täieneb igal aastal uute liikidega. 5 Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides). Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid.
peaaegu üldse, või ainult mõni napp motiiv. 1920.ndate oluline uuendus oli linnade ehitusaktiivsus. Tallinnasse kutsuti projekteerima Herbert Johanson Eugen Habermanniga, kes olid juba koos viljelenud stiili, mida võib seostada ekspressionismiga. 1. Eesti Kunstnike Ryhm Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik- konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides. 1920. a. sai alguse Eesti Kunstnike Rühm, mis peagi tegutses Tallinnas. Nemad vaimustusid ratsionaalsemast ja harmooniat taotlevamast kubismist. Enne II ms oli Eestis ainus rühm, mis oli rangelt pühendunud ühele kunstivoolule. Enne EKR oli Eestis juba kubistlikke jooni, see tuli siia Jaan Vahtraga, viljelesid veel
10. Jõulukuuse kasvatamine 25 11. Puidu kasutus 26 1.1. METSA KÕRVALKASUTUS Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus: 1. Metsa kõrvalsaaduste varumine · seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
Tuntumad graafilised lehed ,,Põrgu", ,,Jutlustaja", ,,Kabaree", on teinud ka illustratsioone usuõpetuse lugemikule. Tema looming mõjutas tugevalt teiste graafikute loomingut, nt Mugasto, Laigo, Otto Krusten(karikaturist). EV ajal tervikuna oli graafika väga populaarne 2 ms vahelisel perioodil. Karikaturistid tegid endale eraldi nime. Tartus tekkis Eesti Kunstnikkude Rühm, kes jätkas tegevust Tallinnas ning kelle liikmetes on nähtud konstruktivistlikku suunda, nt Ole, Olvi, Vahtra, Veeber, Krims, Laarmann ja Akberg. 30ndatel aastatel sai Euroopas tervikuna valitsevaks traditsiooniline, realistlikku tüüpi kunst, uuenduslikud liikumised taandusid. Eesti kunstis domineeris rahulik kunst, kujutati igapäevaseid motiive. Laias laastus jagatakse Eesti kunstnikud 3e suurde rühma. 1) Valisid väga eestilikud motiivid, külaelu, rannarahvaelu, näiteks Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel
Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud
lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.(1) 4 Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon)
Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- heitlehised, kaheli kuni kolmelisulgjad, vahelduvad liitlehed Õied- valged, väikesed, pööristes Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili VAHTRALEHIK Kalopanax Mullastik- värskeid viljakaid muldi Niiskus- Valgus- varjulises Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne Puu võra- Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega LUUDEROHI Hedera Mullastik- Niiskus- Valgus- varjulisel Haljastusväärtus- kasutatakse, aga mitte eriti palju kuna on väga külmahell Puu võra- Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised
kuid on ka üleminekuvorme liigi ja aedvormi vahel. Rohkem saadakse emataime omadustega seemneid püramiid- ja keravormide ning punaselehiste vormide puhul. Kollast lehevärvust ja lõhislehelisust antakse järglastele edasi halvasti. Alltoodud tabelis on esitatud seemnetest kasvatatavate aedvormide väljatuleku protsent: AEDVORMI NIMETUS Tunnustega järglasi,% 1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm
saamisel ja ka pangalaenu võtmise korral. Ilmselt ei taha tööandja maksta palgana hüve, sest puhkuse ajal läheb töötaja talle siis rohkem maksma ja kunagi, kui peab võibolla koondama on keskmise palga alusel arvutatud koondustasu ka suurem. Tööandja väldib kulusid, mis on omamoodi loomulik. 23 Kasutatud allikate loetelu Kasutatud kirjandus: 1. V. Toomas, ,,Erisoodustused näited ja kommetaarid", Tallinn 2005 2. K. Vahtra ,,Palgakäsiraamat 2007" Pandekt 2007 Kasutatud õigusaktid: 3. Tulumaksuseadus. 15.12.1999. RT I 1999, 101, 903; RT I 2006, 7, 41 4. Eesti Vabariigi Töölepingu seadus 15.04.1992- -RT 1992, 15/16, 241; RT I 2006, 31, 236. 5. Palgaseadus 26.01.1994- RT I 1994, 11, 154; RT I 2008, 56, 315 6. Maksukorralduse seadus 20.02.2002- RT I 2002, 26, 150; RT I 2008, 60, 331 7. Töötuskindlustuse seadus 13.06.2001- RT I 2001, 59, 359; RT I 2009, 11, 67 8
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
Aastarõngad hästi eristatavad, säsikiired kitsad ja puidus selgesti eristatavad andes lõikele omapärase tekstuuri. _____________________________A. Roos______________________________ 22 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Saar Tamm Jalaksa 4.4 Kodumaised lehtpuud Vaher (Acer platanoides). Korraliku metsapuuna saab seda liiki Eesti metsades näha. küllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad. Metsakorralduse andmeil leidub Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt üle 20 hektari. Vaher on maltspuiduline puu, puit on kollakas või punakasvalge. Säsikiiri on
neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile
saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel. Levib Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia. Eesti metsades kasvab koos tamme ja saarega. Vahtra puhtpuituid on Eestis umbes 40 ha. Puit on punakas või kollakas ja vastupidav. Kasut. siseviimistluses, mööbliks ja haljastuses. Künnapuu 20-30 m kõrge, lehed ovaalsed 5-12 cm pikad ja ebasümmeetrilised. Õitseb aprillis, mais, õied paiknevad kimbuna lühivõrsetel. Vanus 300-400 a. Külmakindel j akeskmise varjutaluvusega. Puit on väga väärtuslik, kõva, maltspuit on kollakasvalge, lõlipuit pruun või tumehall. Sageli kasvatatakse pargipuuna.
Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel. Eriti palju probleeme tekitab jänesvaabik; ta mädandab pargipuude juuri, nii et puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva.
8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks. Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast
- Ülikõvad kivimid- graniit - ,,Andumas" art-deco puuskulptuur (1. Korda Eesti kunsti armuvahekorra) - Sadu naisakte, modelliks abikaasa. Nt. ,,Naine kaladega" tamm - Töötas Moskvas Merkulovi juures abilisena - Tartusse tagasi- teeb peamiselt hauamonumente, portreesid - Juubelinäitus (akti rehabiliteerimine) - Teinud Siuru liikmete raamatukujundusi Eesti Kunstnikkude Ryhmteinud palju kubismi, Vabbe pidas end siiski futuristiks. EKR loodi Võrus- Jaan Vahtra. E.Ole - Tartust, töötas HTG kunstiõpetajana - Astus rühmast välja, hakkas art-decoga tegelema - Iseloomulik vabameelne ja terav stiil - ,,Laud" kubistlik teos M. Laarman - ,,Oleviste ja Niguliste" kuulus maal - Sulaajal kujundanud F. Tuglase teoseid (8 köidet) A. Akberg - ,,Daam lapsega"- radikaalne kubism, objektid hakkasid kaduma - Maalib Tallinna südalinna maju (kubism) Akberg ja Laarman ei oska hästi joonistada. Geomeetriline kunst - L
Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat
umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu
Enamuse põletatakse metsas või jäetakse komposteeruma. Säsikiired: · Vähestel puiduliikidel on näha ristlõikel säsi,niinekihini ulutuvaid heledaid triipe,nad on läikega põhimõtteliselt annavadki puidule läike neid nim.säsikiirteks. · väga hästi nähtavad on tamme ja pöögi puhul. · tüveradiaallõikel mis kulgeb piki säsikiiri on nad näha katkenlike ribadena,tangelsiaallõikel mis on risti säsikiirtega on näha kriipsukestena või täppidena vahtra korral punakad tooni täpid.särikiirte arv on väga suur iga tangelsiaalristlõikel 1 kohta mitu tuhat säsikiirt. · enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus:
piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92
(wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju,
tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust Puidu kasutust soodustavad omadused: Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused: Põhilised puuliigid pindala
Tallinna VINDI Lasteaed-Algkool Tallinna MUHU Lasteaed Narva Lasteaed PUNAMÜTSIKE Tallinna Lasteaed PÄÄSUPESA Tallinna MAHTRA Lasteaed Tallinna Lasteaed SINILILL Tallinna ARBU Lasteaed Tallinna Mustamäe 2. Lasteaed-Algkool Tartu Lasteaed MÕMMIKValga Lasteaed PÄÄSUKE Varase keelekümblusmetoodika 12 üldhariduslikku kooli: KOHTLA-JÄRVE ÜHISGÜMNAASIUMNARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LÄÄNEMERE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE VAHTRA PÕHIKOOL MAARDU GÜMNAASIUM VALGA VENE GÜMNAASIUM JÕHVI VENE GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM NARVA KESKLINNA GÜMNAASIUM TALLINNA RANNIKU GÜMNAASIUM TARTU PUSKINI GÜMNAASIUM 4.2. Hiline keelekümblus Hilise keelekümbluse puhul on kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus alguses umbes 1/3 õppetööst toimub eesti keeles. Seitsmendas ja kaheksandas klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%-ni õppekavast, ülejäänud 24% moodustab kolmanda
Kuna 22 ginnala vaher on noores eas kiirekasvuline võib seda pügada 2 korda kevade lõpus või suve alguses, et pidurdada taime kasvu ja juulis-augustis, mis vormib hekki. Lehti langetavate taimede noori võrseid tuleb tagasi lõigata umbes kolmandiku võrra aastasest juurdekasvust. (Seemnemaailm 2002-2012). Hooldus isekülvil või levimisel. Kuigi ginnala vahtra seemned on suure idavusega ei hakka see väga tihti ise kasvama, sest ei satu mulla pinda. (Sarapuu 2010). Pinus mugo Mägimänd Sobiv kasvukoht Mägimännid on väga vähenõudlikud ja põuakindlad. Nad on pinnase suhtes äärmiselt tole-rantsed ja võivad kasvada isegi õhukestel loomuldadel ja mereäärsetel liivadel, aga ka savi-muldadel (Sarapuu, 2000). Sellegi poolest oleks parem istutada see liivasele pinnasele, kuna viljakamatel
spetsiaalse puiduleelisega. Töödeldes puitu leelisega hoitakse ära puidu tumenemine päikese mõjul. Puiduleelis avab paremini puidu poorid ning tänu sellele imendub ka õli paremini puidu pooridesse. Kui okaspuit on eelnevalt leelisega töödeldud saadakse tugevam ja ühtlasem õli toon. Puiduleelis on mõeldud ainult okaspuidu töötlemiseks, lehtpuidu puhul ei tohi seda kasutada. Leelise kasutamisel lehtpuidule muutub puidu pind tumedaks. Vahtra pind muutub leelise kasutamisel koguni punaseks! Tutvu kasutamisjuhendiga. PUIDU TÖÖTLEMINE PAJUTEX PUUÕLIGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. PUUÕLI on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne õlitamist on soovitatav teha prooviõlitamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Õli kantakse puidu pinnale kas möhäärlabida või poorse kummilabida abil. PUUÕLI
592 759 Tiivoja Talis Võru 03:35:14 M17 336 2341 Tomsons Rihards Läti 03:20:23 M17 269 410 Tootsi Mikk Viljandi 03:16:30 M17 2049 1772 Tähe Karl Tallinn 04:56:18 M17 62 141 Vaab Ivar Lääne-Viru 02:57:15 M17 233 909 Vaaks Ats Viljandi 03:12:49 M17 999 943 Vaalma Morten Tartu 03:55:49 M17 277 1058 Vahtra Verner Tartu 03:17:08 M17 1760 2888 Veltbach Risto Harju 04:34:58 M17 196 390 Vidder Kristjan Lääne-Viru 03:11:28 M17 709 1879 Vilipõld Kristjan Tallinn 03:41:40 M17 1634 2533 Vingris Martins Läti 04:28:05 M17 1154 2717 Vodi Peeter Võru 04:03:39 M17 1367 1742 Vuks Gert Tartu 04:13:01 M17 342 906 Välk Martti Viljandi 03:20:32 M17
järk-järgult, mis pidi võtma kuni 10 aastat, kuid talupojad arvasid, et see muudatus võtab aset koheselt. Ei kaotatud ära abitegu. Vihatud koormisevorm, üks teotöö liikidest, mille alla kuulusid hooajalised mõisatööd nagu viljakülvmine või rehepeksmine ning abitegu nõuti samal ajal kui taludes pidi tegema sama tööd. Abiteo tõttu algasid talurahva rahutused, Eestimaal oli 1500 mõisa ning 100's mõisas algasid rahutused. Kõige suurem konflikt on seotud Vahtra mõisaga 1858. aasta juuni alguses. Prohvet Maltsveti liikumine- Prohvet Maltsvetiks nimetati Juhan Leinbergi, kes tegeles erinevate asjadega, pidas erinevaid ameteid. Oli põllumees ja mõisakubjas, kõrtsipidaja, mölder, äriteenija. Esialgu oli väljarändamise vastu ning hiljem hakkas toetama väljarändamismõtet, siirdus Krimmi ning hakkas uurima maad väljarändamis tingimusi. Eesti folklööri motiiv "Valge laeva ootamine", paljud Maltsveti toetajad
(impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A. Starkopf ja V. Mellik. Peamiselt tehti väike kujusid tänu majandusraskustele. 1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt. MUUSIKAELU Muusikaelu laienes kiiresti täna olemas olevatele traditsioonidele. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit koos 1000 kohaliku organisatsiooniga. Tugevnes laulupeo ja kohalike muusikapäevade traditsioon. Üldlaulupidusid peeti iga 5a tagant. Tuntud heliloojad: J. Aavik, H. Eller, A. Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda ja järelkasvust kes koolitati nii Tartus kui Tallinnas E.Aav, G. Hernesaks, E. Kapp, V
Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist
kulumiskindel, paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki. Perekonda kuulub umbes 150 Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
