Eestlased taliolümpiamängudel (referaat) (0)

Ülenurme Gümnaasium
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL
Referaat
Koostaja : Kätlin Laagus
Ülenurme 2009
Sisukord
Olümpiamängude ajaloost. 3
Eesti Olümpia Komitee 3
Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel. 5
Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 5
Garmisch - Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 5
Oslo 14.02. - 25.02.1952 5
Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 5
Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 6
Grenoble 06.02-18.02.1968 7
Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 7
Saraevo 08.02. - 19.02.1984 7
Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. 7
Calgary 13.02. - 28.02.1988 7
Albertville 08.02. - 23.02.1992 7
Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 8
Nagano 07.02. - 22.02.1998. 8
Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 8
Torino 10.02. - 26.02.2006 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Olümpiamängude ajaloost.

23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.
Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda.
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja „Põhjamaade mängude isa” Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1
1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia , Kanada , Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia , Šveits, Tšehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal.

Eesti Olümpia Komitee

21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi „töötava rahva huvidega vastuolus olevate“ spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto . De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952—1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust . Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse.
20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i.2
Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932—1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks.
Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest.

Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel.

Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on.

Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928

1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Šveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt . Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop.

Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936

Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3

Oslo 14.02. - 25.02.1952

VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent , kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4

Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956

Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha.
Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja-kahevõistleja, hiljem sama ala treener . N. Liidu meist­ri­võistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aas­tal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekor­dit – 100,5 m. Kajak võitis 1951–1961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahe­võist­luses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 1954. aastal pälvis TRÜ meeskonna liikmena Eesti meistrivõistlustel hõbeda ka korvpallis. Alates 1962. aastast on Kajak töötanud Tallinna spordikoolides suusahüpete ja kahevõistluse treenerina, aastail 1963–1964 oli ta N. Liidu kahe­võistluskoondise treener ja 1967–1975 N. Liidu ametiühingute kahevõistlus­koon­­dise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevitš, Joe Tikenberg jt.5

Innsbruck 29.01. - 09.02.1964

Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg.
1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos Kjell Luttemaniga ning 21 meeskonna seas saavutati rootslaste jaoks igati korralik 12. koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6
Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson .
Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Šilkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7
Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grišin, Eduard Matussevitš, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Startis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson. heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3. 8
10000m distantsil oli Ants Antsoni tulemuseks 16.08,7 V koht.

Grenoble 06.02-18.02.1968

Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha.

Lake Placid 13.02. - 24.02.1980

Eestlastest võttis osa Fjodor Koltšin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha.

Saraevo 08.02. - 19.02.1984

Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha.

Calgary 13.02. - 28.02.1988

Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha.

Albertville 08.02. - 23.02.1992

Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu , Taivo Kuus ( murdmaasuusatamine ), Krista Lepik, Eveli Peterson , Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja ( laskesuusatamine ), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine).
Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9

Lillehammer 12.02. - 27.02.1994

Eesti sportlaste delegatsiooni kuulusid:Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo Kuus, Jaanus Teppan, Jaak Mae, Piret Niglas, Kristina Šmigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Ilmar Aluvee, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson , Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Všivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits , Helen Novikov .
Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt.

Nagano 07.02. - 22.02.1998.

Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha.

Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002

Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants , Ronald Lessing , Margus Ader ( varus ), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle , Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris.
Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu.
Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km).

Torino 10.02. - 26.02.2006

Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants , Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Šmigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks , Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor; suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja.
Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud.
Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis (38:01.3), Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis (+33.9), Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) Kristina Šmigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis (27:51.4) 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist (+57.1)
Meeste teatesõit 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1)

Kokkuvõte

Meie sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt kohti esikümnest. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukas aasta Eestile oli 2002, kus meie mehed Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks.

Kasutatud kirjandus

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas

http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent

http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud

http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802

http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964

http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936

http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000

http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased-taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980

http://www.omkuld.ee/antson.ht m
1 http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
2 http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802
3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936
4http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent
5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased-taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980
6 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas
7 http://www.omkuld.ee/antson.ht m
8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964
9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000
11