Arved Viirlaid "Ristideta hauad I " (4)

„Ristideta hauad“ 1.osa
Taavi : Soome ohvitser , kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees , kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe
Heino Roode : kaasvõitleja
Vello Kasar : üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra.
Leonard : Taavi sõber, teekonnakaaslane
Selma : Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu .
Lompus: Soome päritolu kokk , kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane.
Hiie talu teenrid : Vana Aadu, Osvald , noor Hilda , vigane Värdi
Hiie talu pereliikmed : perenaine Krõõt, pereisa Ignas , perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga
Vallavolikogu liige: Marta – krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi
Taavi ema: Piskujõe Linda
Taavi isa: Andres Raudoja – „Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski“ – Andres tapeti Piskujõe kuuskede all*
Kombinaadipoisid: Jaan Meos , Ruudi Ugur , Manivald Pihu , Jüri Paarkukk
Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule.
Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles hiljuti oli Ilme Saksa Parteist lahkunud.
Evald : Tundmatu, kelle Taavi leiab jõuluõhtul alasti varemeist ning kellest hiljem saab Selma elukaaslane ning Taavi abistaja.
1-4. peatükk.

• Tegevus toimub 2. MS aegses Eestis, kus sakslaste allutamisel asuvad võimule venelased . Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema olukorra kui lahkudes, siiski peab ta pettuma, sest kodumaal domineerivad venelased, kes nuhivad inimeste elu ja tegemiste järgi ning üritavad välja selgitada Saksa pooldajaid ning nö. Riigireetureid. Taavi jõuab kodukanti (koos mõne teise pagulasega), leiab Hiie talust oma ema, kes ka Hiiel silma peal peab hoidma, kuna pererahvas on lahkunud suunaga Rootsi. Lahkujate hulgas on ka Taavi naine Ilme ja poeg Lembit. Noormees tunneb rõõmu, et pere vähemalt elus on ning loodab, et nad jõuavad edukalt Rootsi. Saades Martalt Nõukogude passi, asub noormees teele, et samuti üle piiri saada. Taavi lepib sõpradega kokku, et alustavad teekonda alguses eraldi, pärast liituvad. Järgmisel päeval jõuab Hiie pererahvas koju tagasi, põgenemiskatse ebaõnnestus. Ilme, kuuldes Taavi koduskäimisest, tahab samuti minna Tallinnasse mehele järgi.
  

• Tallinnas kohtab Taavi mitmeid tuttavaid, kellele teatada rohkem halbu uudiseid kui häid (Selma isa oli surma saanud, Uuno vangi langenud viibides nüüd vangide rongis). Kaasvõitleja Roode teatab Taavile, et meri on juba kinni, piiri ületada näib võimatu. Jaani kiriku juures juhtub Taavi kokku vana tuttava , Lombardiga, kes üritab teda ning veel ühte perekonda, kelle poeg jäi Soome haiglasse, üle piiri toimetada. Jahmatavat muutust okupatsiooniajaga võrreldes polnudki. Pildid ja loosungid vaateakendel olid muutunud, kuid punane värv jäänud tagapõhjal samaks, mis sakslaste ajal. Oli ainult silmatorkavam. Uudsena käratsesid igal nurgal valjuhääldid, kõlas nõukogude muusikat ja propagandat, eestlased liikusid süngalt ja vaikides. Nõukogude sõdurid olid elavamad, kes teab, kuidas nad juba olid jõudnud sattuda siia kodumaa lääneossa. Kuninga tänava kombinaadis arutatakse põgenemisohtusid ja – plaane , kuni kombinaadist väljunud mehed tulevad tagasi eluaegse üliõpilase Riksiga, kes teatab, et paar meest on jällegi ära viidud . Leonard tuleb Taavile pakkuma võimalust, kuidas üle lahe pääseda, vastutasuks räägib Taavi oma otsast Lombardi kaudu ning kutsub Eedit ja Leonardi endaga kaasa.
  

5. Peatükk

• Järgmisel päeval Lompust Pärnu maanteel oodates, hõikas Taavit keegi Punaarmee riietes . See oli Lepiku Mihkel, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kolm aastat tagasi. Poisist oli jäänud järgi inimvare, siiski tunnistas ta, et pole kommunist ning tundis huvi koduste vastu. Noormees oli haiglane ning köhis raskesti.
  
• Lompus saabub lõpuks tunniajase hilinemise järel ja teatab, et sõidust ei tule praegu midagi välja, autojuht oli kartma löönud. Taavi on äärmiselt tusane.
  
• Lompus ei tulnudki teisel päeval kokkulepitud ajal, Taavi tunneb end reedetuna, plaanib kättemaksu.
  
• Komitee ruumis kuuleb Taavi, et Tallinnast edasi inimesi ei lasta, venelased plaanivad ilmselt kogu Tallinna läbi puistata. Vello Kasar ja Jaan üritavad uuesti lahkumist läbi Lasnamäe proovida.
  
• Ruudi räägib, et soomepoiste hulgas on suurim reetur, Lompus, kes on andnud välja paljusid metsast tulnud noori poisse , et ise puhtaid pabereid saada!!!!
  
• Taavi taotleb oma Nõukogude passiga ajutise isikutunnistuse, mille abil üritab raudteele tööle saada. Taotleb ka Saksa dokumentidega passi.
  
• Tundmatust Elmar Remmelgast (Taavi Raudojast) oli saanud uus Nõukogude kodanik ja raudteetööline Tallinnas Balti jaamas .
  
• Uus põgenemisplaan Inga abiga.* Mehed/naised annavad bensiini ja muu tarbeks ära isegi oma abielusõrmused, kuid ikkagi on seda liiga vähe.
  
• Taavi ööbib Selma juures, järgmisel päeval selgubki, et Liisa ja Arno korteris oli tehtud haarang. Veoautole viidi iga kahtlane unesegane, kel polnud piisavalt pabereid.
  

6.Peatükk

• Loodetud põgenemiskatse ebaõnnestub, Inga organiseeritud paat satub Punaarmee kätte, kuid tutvuste kaudu loodetakse saada venelastelt templiga paber, mis käseb paadi randa viia.
  
• Kombinaadis mängivad mehed malet, on üsna muretud. Tuleb teateid Keila linna mahapõletamise plaanist, kombinaati saabub meeleheitel Richard , kes käseb isegi füüsilist jõudu kasutades meestel tegutsema hakata, mitte niisama istuda. Rüseluse käigus paljastub Riksi ülakeha, mis on täiesti läbipekstud, seljal suured verised vorbid – NKVD . Oma sõpru ta väidetavalt reetnud ei ole.
  
• Richard jätab kombinaadipoistega hüvasti, kiri naisele
  
• Valdav üleüldine vaikus ja masendus varemvalitsenud rõõmu ja malemängu üle.
  
• Marta Laane tuleb Tallinna, otsib Taavit, kui Taavi lõpuks Liisa ja Arno juurde tuleb, ootab teda ees Marta, kes tahab noormehega koos üle lahe sõita ning pakub talle lahkelt Tallinnas öömaja.
  
• Taavi peatubki Marta korteris, kui äkki kuuldakse öösel kontrolli majja sisenemas läbiotsimise eesmärgil. Taavi peidab end akna taha, Marta soovitab voodi alla peita , kuid elutoa voodialus kontrollitakse esimesena. Taavit ei leita.
  

7. peatükk

• Ilme on kavatsusest –Taavile järgneda - siiski loobunud . Ta kahtlustab, et ootab Taavilt teist last. Krõõt on alguses uudise peale pahane, kuna arvab, et sõjaajal on iseenesegi äraelatamisega raske hakkama saada, lõpuks ta leebus. Lembit igatseb isa järgi.
  
• Naaber Lepiku Anton tuleb Hiie tallu – räägib, et poeg tuli sõjaväest ära, on haige, hakkab vist surema. Anton ei taha poega tagasi teenistusse lasta, loodab poja paranemisel kodus.
  
• Osvald ja Anton arutavad praeguse olukorra üle ( Venemaa on küll liidus Inglismaaga, kuid kui kauaks ) ning peavad nõu, kas Mihkel saata tagasi teenistusse või mitte.
  
• Mihkel tunneb end sõjast väsinuna, vaesena, jõuab järeldusele, et pole olemas suuremat rikkust kui KODU.
  
• Ilme, kuuldes, et Taavi on siiski veel Tallinnas, asub samuti linna poole teele. Osvald saadab neid pisut, kuni kaupluse ees pakub venelaste veoauto küüti. Ilme ja Lembit sõidavad autoga kuni jaamani. Laskemoonaga laaditud rong plahvatas , raudteerööpad on katki – sõit lükkub edasi.
  
• Ilme ja Lembit sõidavad häälega Tallinna, jõuavad Liisa ja Arno korterisse ning kuulevad jällegi, et Taavit enam sealmail ei ole, vististi on juba üle lahe sõitnud. Lembit hakkab nutma ning lausub, et kui Taavi jälle nii kaua ära on, nagu Soomes, siis polegi talle isa vaja.
  
• Marta toob Taavile kirja Jürilt, milles on kirjas uus võimalus lahkumiseks. Taavi läheb kombinaadipoistelt uurima täpsemalt kirja kohta, ta ei taha Martat endaga kaasa võtta, kuigi naine seda südamest ihkab. Lahkumisplaan olevat kindel, selle paadiga olevat lahkunud nii mõnedki mehed enne neid.
  
• Taavi kiirustab õhtul Liisa ja Arno juurde ning leiab eest naise koos oma poja Lembituga.
  

8. Peatükk

• Järgmisel päeval asuvad Taavi, Ilme ja Vello Kasar teele. Ettevaatlikkust peab nüüd eriti palju olema, sest vastutada tuleb Taavil kogu perekonna eest.
  
• Kontrollpunkt läbiti tänu Vello laudsale vene keele oskusele, sigarettidele ning Taavi komandeeringupaberitele edukalt.
  
• Kruusiaugu Siimu majas uuris väljuva paadi kohta informatsiooni Taavi, tal kulus vanamehe rääkimapanemiseks üle tunni aja, paadile saamist tuleb aga veel päevake – paar oodata.
  
• Paati ei tule, on oodatud piisavalt.
  
• Tekib võimalus ka teisele paadile, kuid omanik tahab kulda või raha saja rubla ulatuses.
  
• Marta on liitunud samuti lahkumist plaaniva meeskonnaga. Taavi naist nähes läheb ta kuidagi endast välja ning muutub rahutuks ja tujutuks. Kulda ja väärisesemeid paadi jaoks saadakse äärmiselt vähe, Marta on kõik oma väärisesemed unustanud Tallinna korterisse ning teeb Taavile ettepaneku ehetele järgi minna. Tema silmis läigatab kahtlane pilk.*****
  

9. – 10. Peatükk

• Teel Tallinna võeti Taavi Punaarmee poolt kinni. Paanitsemiseks polnud põhjust seni, kuni selgus, et Taavi oli kõik dokumendid jätnud mantli taskusse, seljas kandis ta Jüri vihmakeegi taolist mantlit , mis meenutas sakslaste riietust . Taavi suruti sahvritaolisesse ruumi, temast oli saanud VANG! *Taavi pekstakse vaeseomaks **
  
• Punaarmee peab Taavit kord Saksa langevarjuriks, kord Soome salakuulajaks, kord metsavennaks. Talle määratakse surmanuhtlus.
  
• Eneselegi teadmata põgeneb Taavi punaarmee küüsist läbipekstud tombuna metsa, kus ühes metsatalus teda tohterdatakse ning antakse Nõukogude pass .
  
• Taavi peas keerleb nüüd vaid mõte teha uued paberid võtta Marta korterist väärisesemed ning naased Ilme ja oma poja juurde.
  
• Tallinna jõudes ei leia ta Marta korterist loodetud ehteid – Marta oli teda ninapidi vedanud .
  
• Hommikul ärgates näeb Taavi korteris Martat, kes teatab, et Ilme, Lembit ning paljud teised lahkusid eelmisel ööl Soome.
  
• Arno lubab enda kaudu Taavile uued dokumendid muretseda.
  
• Taavi kuuleb, et rand on nüüdsest vene sõdureid täis, üle lahe pääseda näib peaaegu võimatuna.
  
• Hiie rahvas hakkas sügiseste töödega valmis saama, valitses rahulikum aeg, kuid oodata oli Punaarmee aktiviseerumist.
  
• Viinanina, Roosi August tõi hilinenud mobilisatsioonikutse perepoeg Tõnnile. Tänu kutse hilinemisele, pääseb Tõnn värbamisest sõjaväkke. Võllamäe Jaagu poeg, poolearuline Reku (Ebehard Kõhva), kelle saksa väed olid välja praakinud, võeti Nõukogude sõjaväkke vastu.
  
• Külasid, lautu ja aitu rüüstatakse. Hiie Ignas tahab enda pool korraldada nõupidamise, et ühtselt röövimistele lõpp teha, kuid Matsu Jaan ei ole nõus tulema , just samal õhtul korraldab ta enese juures õllemaitsmispeo. Ignas võtab end kokku ning läheb samuti Matsu juurde, üritatakse küll rääkida ühistest valvelolekutest ja plaanidest röövijate vastu, kuid vana vihavaen Ignase ning Matsu Jaani vahel jääb püsima. Vaen põhineb sellel, et Jaani vallavolikogu kandidatuur lükati kord tagasi, Ignas valiti vallavolikogu etteotsa.
  

11. Peatükk

• Marta on Kalginal (Metsaotil) tagasi. Lina pärib Taavi kohta, kuid Marta on pahur ning nimetab Taavit arulagedaks.
  
• Tõnn, Värdi ja Osvald, kes viivad panipaika toidumoona, plaanisid Matsu tallu tüdrukutele külla minna. Eest leidsid nad neli venelast, kes piinasid Matsu tüdrukuid, Hiie mehed lõid venelased armutult maha, tüdrukud olid ahastavate nägudega ja poolpaljad, nende heaks polnud rohkem enam midagi teha.
  
• Matsu Juhanit ning teisigi valdab suur raev , lokulaud lüüakse püsti ning Matsu perre võetakse koer.
  

12. Peatükk

• Saksa sõjavangi ja eesti rahva vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine.
  
• Liikumine üle lahe oli vähemaks muutunud, oodati uut kevadet .
  
• Taavi töötas nüüd tselluloosivabrikus ning üüris väikest elamist selle läheduses. Aadressi teadis vaid lapsepõlvesõber Selma.
  
• Taavil tuli läbi teha Punaarmeesse värbamise komisjon , protseduur oli lihtne – vabastuspaberid sai ta lihtsalt kätte.
  
• Jõuluõhtul vangistatakse inimesi isegi kiriku juures. Taavi leiab koduteel varemetest poolsurnuks külmunud, paljaks röövitud eestlase Evaldi ning viib ta Selma juurde toibuma.
  
• Taavi uni on rahutu , kuid näeb unes rahulikke ja õnnelike jõule koos perega .
  
• Taavi on ärkvel, kuid näeb oma naise ahastavat nägu, see on halb märk ning mees tõuseb võpatades püsti.
  
• Noor Raudoja kohtab mitut sõpra-töökaaslast, kes aga kahjuks nüüd pooldavad Punaarmee tegevust, ilmselt on teinud Nõukogude propaganda oma töö
  
• Kombinaadipoistest on kadunud Pihu ja Ruudi Ugur – NKVD???
  
• Selmal, Evaldil ja Taavil on oma kombinaat Vahtra tänaval, kus peetakse põgenemisplaanidest kevadel.
  
• Evald räägib Taavile oma tulevikuplaanidest Selmaga ning kavatsusest uut elu alustada Soomes. Taavi ei kahtle, et Selmale poleks Evald õige kaaslane
  

13. Peatükk

• Tõmm ja teised avastavad, et metsas on keegi nende panipaiga kallal käinud. Võetud pole küll palju, kuid koos asutakse varast otsima . Selgub , et Punaarmeest põgenenud Reku oli liha kallal käinud. Reku räägib, et Piskujõe Andres on elus
  
• Lepiku Mihkel võetakse NKVD poolt kinni ning viiakse koduseinte vahelt minema.
  

14. Peatükk

• Ühel ööl võetakse Taavi ta üürikorteris kinni, põgenemisteed enam pole. Punaarmeest on vahistamas 9 meest. Algavad ülekuulamised.
  
• Teisel ülekuulamiselt tunnistas Taavi oma õige nime, sest kohale lubati tuua noormehe ema. Soomes veedetud ajast noormees siiski vaikis.
  

15. Peatükk

• Juba järgmisel hommikul tunnistas Taavi oma Soomes käigu üles.****
  
• Järgmisena küsitakse Taavilt tema kaaslaste isikuandmeid, see näitas mehele, et oli oma ülestunnistustega liiga kaugele läinud. Taavi ei räägi ülekuulajatele enam sõnagi ning siis teatatakse mehele tema naisest ja pojast, kes polevatki riigist lahkuda saanud – Taavi ei usu, Marta oli ju rääkinud, et nägi oma silmaga, kuidas Ilme ja Lembit lahkusid riigist paadiga.
  
• Taavi pannakse nüüd suuremasse kambrisse koos teiste ülekuulatavatega, kes olid kongis veetnud juba peaaegu pool aastat. Taavi ei pane midagi tähele, mõtleb vaid ülekuulajate sõnadele Ilmel mai kuus sündivast lapsest ning väljapressimistest.
  
• Tasapisi harjub ning saab aimu vangielust noor Raudoja. Kongis on kimbutamas täid, mehed pole end saanud pool aastat pesta ega habet ajada.
  
• Punaarmee on Berliinis, Hitler on hävitatud, elagu Stalin …. Vangid loodavad algul vabadusse pääseda, sest saksa armeed on allutatud, mehed peavad aga koheselt pettuma. Algas nn. Punane rahu.
  
• Taadike kongis räägib, et niimoodi see olukorda jääda ei saa. Vabadus elab maalt põgenenutes ja nendes , kes vabaks pääsevad.
  
• Järgmisel ülekuulamisel enam jääkülmi kambreid ei kasutatud, nüüd peksti lihtsalt oimetuks, osad mehed ülekuulamiselt enam ei naasnudki. Taavit seekord ülekuulamisele ei kutsutudki. Teda valdab äng ning kurbus – Kas tema oli süüdi Saksa sundmobilisatsioonis?
  
• Vana Tõnis hoolitseb teiste noormeeste eest, pakub neile oma sööki ning julgustab noori põgenema.
  
• Juurde tuuakse 6 uut vangi, Taavi neis oma Soome kaaslasi ei tunne.
  
• Järgmisel ööl kutsutakse ülekuulamisele Taavi.*****
  

16. Peatükk

• Ülekuulamisel ei mõtlegi Taavi reeta oma kaasvõitlejaid, vaid hakkab välja mõtlema erinevaid puu – ning loomaliikide nimesid , et asi kahtlaseks ei läheks, ei liialda ta nimedega. Kui ülekuulajad tahavad kaasvõitlejate aadresse teada, lubab Taavi neile anda Mannerheimi päevakäsu kõikide nimedega, kes lõpetasid Soome sõjakooli, selleks oli tal aga vaja pääseda oma töökohta Tallinnas. Nii loodab mees põgeneda.
  
• Kindral isiklikult kutsus Taavi kongist välja, ta pesti puhtaks, habe aeti ära ning teekond Tallinna tselluloosivabrikusse algas. Kohale jõudes ronis Taavi aknale, üritas paberinoaga laepraos urgitseda ning järsku hüppas ta aknast alla. Taavil õnnestus leida pääsetee, TA OLI VABA!
  
• Taavi suundub nüüd Selma juurde. Selgub, et Selmat pinnitakse juba tükk aega NKVD poolt, mehele leitakse ööbimiskoht Selma tuttava proua korteris.
  
• Nüüd, mil sõda oli läbi, leidus Punaarmees enam aega ja sõdureid, et teostada passikontrolle, Taavi tunneb end korteris aga kaitstuna.
  
• Järgmisel hommikul külastab Taavi Evaldit, kes talle jällegi uued riided annab ning supiga toidab. Aknast piiludes märkavad mõlemad mehed, et tänaval toimub kahtlane liikumine, Evald läheb kontrollib olukorda ning selgub kurb tõsiasi, et Punaarmee sõdureid leidub kõikjal. Evald soovitab Taavil minna Evaldi onu majja Saku lähedal.
  
• Taavi maskeerub ning põgeneb kiiremas korras, hiljem saadab Evald ta rongile, Taavi on põgenenud. Järgmisel ööl on rongides suurem dokumendikontroll üle aegade.
  

17. Peatükk

• Taavi meenutab 41. – aasta sündmusi, mõtiskleb sõja- aastatele , kõik see muudab ta eriti ettevaatlikuks. Esimese taluni jõudes arvatakse, et ta on varas, lüüakse lokulauda ning sütitatakse põlema tuled. Selgub, et Taavi oligi jõudnud Evaldi onu tallu.
  
• Evaldi on kinnitab Taavile, et ega Punaarmee teda enam kätte saa, mees on VABA!!!
  
• Taavi otsustas järgmiseks hüppelauaks võtta Piibu Eedi talu soode ja rabade vahel.
  
• Piibu Eedi talus kohtab Taavi eelmisel sügisel nö. Üle lahe sõitnud Eduard Tähna ja Leonard Kibuviiru, teda valdab suur arusaamatus.
  
• Metsavennad räägivad, et eelmisel sügisel ei põgenenud keegi peale Jüri Paarkuke ja veel mõne üksiku üle lahe, teised võeti kõik kinni. Nemad olid metsahäda pärast lähenevaid venelasi näinud ning põgenema pääsenud. Taavi mõistab, et ta naine ning poeg olid langenud vangistusse ning ülekuulamisel näidatud sukapaar ning määrdunud rinnahoidja olidki kuulunud tema Ilmele.
  
• Eduard ja Leonard räägivad haarangutest, mis neid oli tabanud.
  
• Taavi hinge valdab meeletu viha ja valu, ta ei tea, kas Ilme ja Lembit on veel elavate kirjas.
  
• Kolmekesi suundusid nad laiade laante rüppe, oht varitses kõikjal. Taavi jätkab elu sõdurina, sest Punaarmeelased seda ise tahtvat, nad pinnisid vaid kaasvõitlejate nimesid, orjatööst ei rääkinud aga keegi……