inimmõistuse sfääris. 5.2 Mõju arengule lastele ja imikutele Iisraelis tehtud uuring näitas, et Wolfgang Amadeus Mozarti muusika aitab enneaegselt sündinud lastel areneda ning kaalus juurde võtta. Juba varem tehtud katsed näitasid, et niinimetatud Mozarti efekt aitab täiskasvanutel ajutööd ja mõtlemist parandada, kuid see oli esimene kord, mil märgati klassikalise muusika positiivset mõju vastsündinud laste juures, kirjutab Sciencedaily.com. Iisraeli teadlased uurisid eelkõige, kuidas muusika mõjub enneaegsete laste metabolismile ehk ainevahetusele. Leiti, et laste ainevahetus normaliseerus kui neile lasti kahel päeval järjest päevas 30 minuti jooksul Mozarti muusikat. Sellele järgnes kaks ilma muusikata päeva, kuid siis edusamme ei märgatud. Uurijate sõnul mõjutas muusika laste organismis toimuvaid protsesse positiivses suunas, aidates neil tavapärast kaalu saavutada ja ka pikkuses kasvada.
paaridel on seksuaalne aktiivsus kui abielus olevatel. Cooley-efekt seksuaalvahekordade sagedus langeb vastavalt sellele, kui pikk on kooselu. - W.H. Masters ja V.E. Johnson paar. Naine (Masters) psühholoog ja mees günekoloog. 1947 alustasid uurimist Washingtoni ülikoolis. 1956 alustasid oma väga põhjalikke füsioloogilisi uuringuid laboratoorsetes tingimustes. Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib, milliseid faase läbitakse, milline on erutuse tekkel dildo või vibraatori osakaal. Kasutasid vaatlust: filmist, videot, fotografeerimist. Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid. Hiljem avaldasid ka oma raamatuid, õpikuid. Alustasid oma uurimist prostituutidega (esimestena). Prostituutide erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus
4) Koostöö keeleteadlastega, rahvaluulega. Keeltest on sageli huvitavaid sõnu, mis võivad olla laenatud mõnest teisest keelest mitu tuhat aastat tagasi, aga sellega seoses on võimalik arutleda, millal miks kuidas termin on tekkinud. N: sõna ,,raud" ei levi enne teise keelde, kui objekt raud. 5) Eksperimentaal arheoloogia alates 1970. aastatest on tehtud igasuguseid katseid. N: kas viikingiaegne vibu oli hea või ei uurisid taanlased. Lasid neid kilpide pihta ja kaitserüüde pihta. Selgus, et 30 m pealt läksid nooled ilusasti läbi Hominiidide kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse Meie planeet Maa tekkis u. 4,6 mld aastat tagasi, esimese inimesi võib dateerida u. 2,6 milj aastat tagasi. Inimene on planeeti Maa asustanud absurdselt lühikest aega, kuid on muutnud seda nii palju. Kõige varasemad jäänused on üksikud hambad, väikesed luukillud jm, nende põhjal
Kontrollgrupis oli 32 last vanuses 1.9± 0.6 eluaastat ja kombineeritud kreemi grupis 32 last vanuses 1.9 ± 0.8 aastat. Mõlemas grupis määriti vastava kreemiga mähkmepiirkonda 3 korda päevas peale mähkmete vahetamist kuni täieliku leevenemiseni. Tulemustest selgus, et kombineeritud kreemi grupis võttis leevenemine aega keskmiselt 1.5± 0.5 päeva ja kontrollgrupis 3.25 ± 0.67 päeva (Nourbakhsh jt 2016). 17 Keshavarz jt (2014) uurisid hüdrokortisooni ja henna tõhusust mähkmedermatiidi leevendamisel. Uuringusse kaasati 82 last, kes jaotati kahte gruppi. Ühe grupi mähkmepiirkonna hooldusel kasutati hüdrokortisooni ning teisel grupil hennat kolm korda päevas viie päeva vältel. Mähkmedermatiidi raskusastet hinnati esimesel, kolmandal ja viiendal päeval kuue palli skaalal. Tulemustest selgus, et henna kasutamisel oli mähkmedermatiidi raskusaste esimesel, kolmandal ja viiendal päeval vastavalt 3.20, 1.39 ja 1
Akadeemilise Emakeele seltsi stipendiaadid kogusid 1920ndatel palju kohanimesid 1930ndate lõpuks: ühtse metoodika alusel korjatud. Kogumist jätkati pärast II MS. August Wilhelm Hupel „Topografische Nachrichten“ – kohanimeetümoloogia. Õpetatud Eesti Selts ajaleht „das Inland“ – baltisaksa kohalikku kultuurilugu kajastav nädalaleht, kus aeg- ajalt kommenteeriti kohanimesid (Otepää, Karuse). 19.saj uurisidki põhiliselt baltisakslased, kes uurisid tegelikult oma sugulust, aga puutusid kokku ka kohanimedega. Nad püüdsid ka vere-lõpulisi kohanimesid seletada. Mihkel Veske uuris vere-lõpulisi kohanimesid ja Jakob Hurt uuris ne-lõpulisi sõnu (sh kohanimed). Taani hindamisraamat köitis uurijaid algusest peale. See märgati 19.saj kui üht Eesti vanimat allikat kohanimede kohta. Seda uurisid Eisen, Schnellmann. Heikki Ojasuu võttis oma nimeuurimustes juttu ka Eesti kohanimed, mis Soome kohanimedega haakusid, nt
Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust. Tulemusena leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses
1. Pädevus Keskkonnaametil on sisepädevus olemas (HMS § 8 lg 1, HMS § 79 lg 1 p 1). Ka on tal välispädevus olemas (LKS § 14 lg 3). Territoriaalne pädevus on Keskkonnaametil ka olemas, kuna keeld abihoone ehitamiseks oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega. Järelikult, ehitamise keeld on Keskkonaameti pädevuses. M.Mets on antud juhul taotleja. 2. Menetlusnõuded Uurimispõhimõte: Keskkonnaamet ja Haljala Vallavalitsus uurisid territooriumi juba ette, kuna nad teavad mis hoone kuhu kuulub ja kus kohas on ehitamine ja igasugune projekteerimine lubatud ja kus mitte. Ärakuulamispõhimõte:on täidetud. Teavitamiskohustus: seda kohustust haldusorganil pole vaja täita, kuna menetlus algas M.Metsa taotlusega. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (LKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult planeeritud valikuid, mis tagab kiirema tulemuse kuid mõlema valiku korral saadi tulemused. Toiduainete töötlemisel kasutati mikroorganisme kuigi ei teatud nende protsesside olemusest, bakteritest ega seentest midagi. Meditsiini praktika Paleontoloogilised leiud kinnitavad, et juba ürginimesed viisid läbi kirurgilisi operatsioone. Paljusid haigusi raviti erinevate taimedega. Kõige enam uurisid organismi ehitust ja talitlust arstid. Nii kogunes bioloogiaalaseid teadmisi, mis viis 19. sajandi alguseks bioloogia kui iseseisva teadusharu tekkeni. 19. sajandis II poolel suutsid bioloogiaalased fundamentaalteadused toetada meditsiinilisi ja põllumajanduslikke arenguid. Suurim teadlane tollel ajal Louis Pasteur. Ta: * muutis arusaama elu tekkest ja bioloogiliste protsesside olemust * ta lõi marutõve vaktsiini ja avastas vaktsineerimise * selgitas käärimise aluse
Rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a
üsna veenvalt, et juuksesibul praktiliselt kunagi ei sure täielikult ära, vaid n.ö. atrofeerub. See aga tähendab omakorda, et enamikel juhtudel on inimesel võimalik täiesti loomulikul teel ja ravimeid kasutamata taastada oma juukseid. Kui inimene hakkab juukseid kaotama, jäävad juuksesibulad just kui magama. Nagu, näiteks, taimeseeme kõrbemullas, mis ootab kuni uue vihmaperioodi saabumiseni, et lõpuks idaneda, andes elu uuele taimele. Helsingi Ülikooli teadlased uurisid mitmeid keemilisi aineid, mis oletatavasti peaksid ravima peanaha vähki inimestel, kes said tugeva UV-kiirguse doosi. Vaatamata sellele, et uurimise all olevad ained ei vastanudki lõpude lõpuks lootustele ja osutusid vähiravimise aspektist vaadates täiesti kasutuks, avastasid uurijad, et paljudel meespatsientidel hakkasid uuesti juuksed kasvama. See pani soomlasi imestama ning nad viisid läbi veel ühe uurimistöö, seekord juba juuste taastamise valdkonnas.
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline
rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teistel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust uuringud võtsid geoloogid Dwight Crandell ja Donald Mullineaux ning geokeemik Rubin Meyer kokku järgmiselt: “Tõenäoliselt leiab lähema saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandivahetust.“ 1978. aastal
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas ...
Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli
planeerimise valdkonnad, kuid tegelikult muudeti nii mõndagi. Pöörduti tagasi viieaastasele tähtajale Lok Sabha ja provintside parlamentide valimisel (I. Gandhi aegse kuueaastase tähtaja asemel). Mitu erakorralise olukorra aegset seadust tühistati. Palju tähelepanu pöörati I. Gandhi aegsete mõjukate tegelaste karistamisele, isegi endine peaminister vangistati ja heideti parlamendi koosseisust välja. Mitu komisjoni ja kohtunikku uurisid I. Gandhi valitsuse väärtegusid, sealhulgas peaministri poja S. Gandhi afääri autotootmise projektiga. Nihkeid toimus ka välispoliitikas. M. R. Desai teatas, et "erilised suhted" Venemaaga on siitpeale läbi, kuid ta loodab säilitada sõbralikku koostööd tasakaalustatud mitteühinemise taustal. Välisministriks saanud A. B. Vajpayee lubas jätkata I. Gandhi pingete lõdvendamise (detente'i) poliitikat Hiinaga. Ta deklareeris, et India kavatseb parandada suhteid Iisraeliga, kuid ühtlasi
kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Rahvusliku liikumise eeldused: Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest Sunnismaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Eestlaste haridustaseme kasv Talurahvaomavalitsuse kujunemine Esimese Eesti haritlaskonna kujunemine
Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia
Kas see tasakaal on püsiv või mitte. 2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus. Lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodilised häiringud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu
o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjusid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheks oluliseks sammuks abstraktse kunsti poole. TUNNUSJOONED
kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja eeskujusid ja otsisid sisust ja ideoloogiast sõltumatut kunsti. Üha enam huvitas abstraktne kunst, mis ametliku mõtteviisi järgi oli kõige hullem formalism. 1962. aastal Moskva maneezis toimunud näituse järel, mis ajas Hrustsovil ihukarvad püsti, oli see kõige karmimalt hukka mõistetud. Ainuke ametlikult rühmitus lubatudmis ANK'64, kunstiline vabadus 1964. aastal võis siiski
taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka Kreutzwald, Faehlmann, kellest viimane oli hiljem ka ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine
nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2 Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky) 20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned
kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Rahvusliku liikumise eeldused: Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest Sunnismaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Eestlaste haridustaseme kasv Talurahvaomavalitsuse kujunemine Esimese Eesti haritlaskonna kujunemine
fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Aristotelese "kategoorilised väited": Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. STOIKUD : LAUSEARVUTUS Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene. ((X -> Y) & -X) -> -Y RAMON LLULL 1235-1315 Müstik, Peateos ,,Ars magna, generalis et ultima." LEONARDO DA VINCI 1500 Kalkulaatori joonis, Hiljem ehitatud katseeksemplar SCHICKARD 1625
selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E
Hippolytose surm. The Fitzwilliam Museum, Cambridge Lesestunud Theseus soovis peagi jälle abielluda. Ta suundus koos ühe sõbraga Spartasse ja röövis sealse kuninga tütre HELENA, keda peeti ilusaimaks naisolevuseks surelike keskel. Paraku ei saanud ta tütarlapsega kohe abielluda, sest tüdruk oli üksnes 12 aastat vana. Tuli oodata, et ta saab täisealiseks, mistõttu Theseus peitis teda maal ühes talle kuuluvas talus. Aga tüdruku kaksikutest vennad, keda hüüti DIOSKUURIDeks2, uurisid välja, kus õde asub, ja viisid Theseuse äraolekul Helena koju tagasi. Dioskuurid võtsid kaasa ka Theseuse ema Aithra, kes Helena hooldajana sattus hiljem koos neiuga Troojasse. Theseust tabas peagi veel hirmsam ebaõnn. Ateenas haaras võimu tema poliitiline vastane ja sangar pidi Atika pealinnast põgenema. Ta palus varjupaika Skyrose saarel, kuid sealne valitseja, soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla.
30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades
keelest). Nt Arveliuse ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut".. Talurahava seas olid olulised ka nõuanderaamatud. 19. saj muutus tähtsaks ilmalik kirjandus: kalendrid, ajalehed. I eestikeelne ajaleht: (tartumurdeline) 1806. a Tarto maa rahwa Näddali-Leht(võimud sulgesid aasta lõpuks) I eesti rahvuslik ajaleht: Jannseni Perno Postimees 11. Rahvuslik liikumine. Võitlus kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. Estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid seltse. Tuntuimad: Kreutzwald, Jürgenson, Faehlmann(temast sain ülikooli eesti keele lektor, 1838. loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts eesti ajaloo, keele, kirjanduse edendamine). 1842. loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid:
,,seemned", kes on esimesed uurimuses osalejad. ,,Seemned" nimetavad uurimise tingimustele vastavaid uusi liikmeid. Leitud isikud nimetavad järgmised uuritavad ja need omakorda nimetavad järgmised sobivate tunnustega inimesed. Selline ahelprotsess jätkub seni, kuni uurimuse metoodikas kavandatud valimi suurus on saavutatud. (Salganik & Heckathorn 2004:196). Tabel 9 Näide lumepallivalimi kasutamisest Soo ja Laas (2009:18) uurisid naistevastast vägivalda paarisuhetes ja töökohal. Valimi moodustamise kriteeriumid olid järgmised: naise täisealisus (vanem kui 18 eluaastat), erinevate vanusgruppide esindatus (1830, 3145, üle 45aastased), eelpool kirjeldatud vägivalla kogemuse olemasolu (kogemused hõlmaksid vaimset, füüsilist, seksuaalset ja/või
saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks.
5 min pärast nägi poiss enda ees taas kahte ratsanikku, kes viisid nad lähedal asuvasse sõjaväe laagrisse. Neid peeti spioonideks. Aga Alkeemik ütles, et nad on vaid rändajad. Ja kui küsiti, kes ta sõber on, ütles ta et Alkeemik. Küsiti siis mida nad võõral maal teevad ja Alkeemik ütles, et poiss tahab neile raha kinkida. Ja kuna tal oligi kaasas kott hunniku rahaga olnud, mis ta oli ausalt teeninud, siis ulatas Alkeemik selle pealikule. Siis uurisid kohalikud, kes on alkeemik. Ja Alkeemik vastas, et see on inimene, kes tunneb loodust ja maailma. Ta võiks selle laagri ainuüksi tuule jõuga hävitada, kui tahaks. Mehed naersid. Pealik tahtis seda näha. Alkeemik ütles, et see võtab 3 päeva aega. Ja tehtiti kokkulepe, et kolme päeva pärast näitab poiss neile kuidas ta end tuuleks muudab. Kui ta sellega hakkama ei saa, tapetakse nad mõlemad. Iga päev korrutas poiss Alkeemikule, et ta ei oska seda ju teha ja et nad saavad surma nii
publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja
Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid.
publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega “tekitama”). 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja
Keel loob oma maailma, mitte ei peegelda seda. Keel determineerib selle, kuidas me kõneleme, mõtleme ja mõistame maailma. Sõnavara peegeldab meie kogemust – asjad, millega me kokku puutume, on saanud sõnavaras oma koha. Nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade kadumise. Sapir räägib ka seksistlikest keeltest; samuti räägib ta ka, et ütleme liiga palju (poiss jookseb – topeltainsus). Worf – tuul puhub: miks ei ütleb, et tuulendab? Uurisid hoppisid – maailm on pidev liikumine. Keel mõjutab su maailmapilti!! Whorf on radikaalsem ja ütleb, et keel determineerib inimese käitumis. Indiaanlaste keeli uurides ja selle põhjal väidab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Keeled erinevad mitte selle poolest, mida nad saavad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta! Bloomfield vastandub Sapirile Praha koolkond: Jakobson
Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen 5 Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks Emakeele Seltsi asutajaid ja esimene esimees. · Keeleajaloo uurimine: vähe. Soome uurijad uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. · 1913 väitekiri ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuriti häälikuid, häälikuajalugu. Kirjakeele arendamine 20.saj esimesel poolele 3 suunda: 1) Keeleuuenduslik (Aavik, Grünthal) 2) Konservatiivne (Jõgever, Leetberg)
kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann: Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Friedrich Reinhold Kreutzwald:esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" Estofiilid:Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine Eeldused:Pärisorjusest vabastamine (1816/19) Sunnismaisuse kaotamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja haridustaseme tõus Talurahva omavalitsuste kujunemine, kust saadi poliitilisi kogemusi
sel ajal peeti oluliseks koguda võimalikult täielik murdekogu. Koostati palju sõnaraamatuid. P. Ariste uuris rootsi ja alamsaksa laensõnu eesti keeles. Uuriti ka läti laene eesti keeles ja muuretes. Kettunen püüdis anda väga selget ülevaadet lauseehitusest eesti keeles. Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930 õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli. Põhiliselt uurisid 19 ja 20 sajandil eesti keele ajalugu soomlased. Ka Kettunen, kes pani aluse eesti häälikute ajaloole, uurides Kodavere murret. Eesti Vabariigi aegses Tartu Ülikoolis loodi eest keeleteadusele tugev alus. Murdeuurimine sai kõige toekama aluse, alus pandi aga ka foneetikale, vana kirjakeele uurimisele, teaduslikule eesti keele terminoloogiale, normitud kirjakeele levikule. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964)
Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel Humbolt väitis 19. saj algul, et kultuur ja keel on tihedalt seotud Vennad Krimmid uurisid, kuidas eristada romaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest Uus difusionitlikus antropoloogias soov süstemaatilisge empiiriliste teadmistega luua võrdlusuuringuid kultuuriliste seoste kohta Esialgu säilis kalduvus evolutsionismile, kuid ei oldud päri deterministliku olemusega, mis nägi ette, et kõik ühiskonnad läbivad samad arengustaadiumid Usuti, et on kohalikud variatsioonid
tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism. Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed. Trükikunsti algus. 1440 Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 1454 Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga
ühiskonna mõjudega. / 6, lk 130 / Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega. Positiivne motivatsioon seondub mingite eesmärkide reliseerimisega, negatiivne motivatsioon on seotud aga hirmuga ebaõnnestumiste ees. / 6, lk 132 / MOTIVATSIOONITEOORIAD Ülevaade tuntumatest motivatsiooniteooriatest Pavlovi ja Skinneri õpetused Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid
Seega võib vabalt kasutada moslemid=araablased. Ja seega islami kultuur = araabia kultuur. Kultuuripärand hõlmab suuri, jõukaid ja vanu kultuuripiirkondi araabia kultuuris võeti eeskuju iidsetest kõrgkultuuridest Egiptus, Mesopotaamia, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma nad tõlkisid nende töid araabia kultuuril on väga suur mõju rüütlikultuurile perekondade vapid pööratakse tähelepanu sümbolitele araabia teadlased uurisid vanade kõrgkultuuride saavutusi ja arendasid edasi kompass püssirohi numbrid araablastel oli väga oluline roll idamaade ja euroopa kultuuri sidumisel ja vahendamisel al-Idris marokolasest maadeavastaja mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas "Tuhat ja üks ööd" 10. sajandil araablaste poolt tõlgitud teos tõsieluline jutustus, sest Muhamed oli draamakirjanduse ja ilukirjandusliku proosa vastu
Seejärel kontrolliti tähelepanelikult kõiki videosalvestisi. Kõigest mõni päev pärast katastroofi kaugjuhtimisega liikuvroboti (ROV) kaameraga tehtud ülesvõtetel ilmnes üks üllatus. Saksa uurijad märkasid visiiri pakpoordipoolse lukustuse lähedal mingit kuubikujulist objekti. See oli oranzi värvi. Visuaalanalüüsisooritamiseks kutsuti kohale Rootsi, Suurbritannia ja Saksa eksperdid. Nende arvates oli oranz pakk ,,suure tõenäosusega lõhkelaeng". Videoanalüüsi eksperdid uurisid seejärel ka kaks kuud pärast kaugjuhtimisega liikurroboti (ROV) laskumist Rockwateri sukeldumise ajal samast kereosast tehtud videolinte. Pakk oli kadunud, mis osutas, et keegi laevavrakile laskunutest oli selle kõrvaldanud. Saksa uurijate grupp palkas endise Briti kuningliku mereväe tuukri ning sõjaväe lõhkeainete eksperdi Brian Braidwoodi, kes analüüsis oranzi kuupi ja järeldas: ,,...kahtlane pakk võis olla õhkimisseadeldis, mis
c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma
Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu, assotsiatsioonideahela läbi toimus lausete moodustumine sõnade abil. · Teine probleem- (vt kõne areng) arvasid, et kõne areng põhineb täiskasvanu matkimisel, kinnistamisel (jah, tubli, õigesti ütlesid) toimub kõne areng. Matkimine on oluline kõne varases arengus, lalinsõnad nt. Ei ole võimalik, et 6aastane ainult matkib. Erivajadustega laste puhul võib matkimise roll olla oluline ka 6aastasena (nt kõne arengutase 1aastase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
