inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Sedagi tuleb pildistamisel arvestada. Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude, aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama, et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime. Ei maksa arvata, et nõue loodust paremini tundma õppida oleks loodusfotograafe piirav. Mida paremini me oma pildistatavaid objekte tunneme, seda paremaid pilte oskame nendest teha. Loodusfoto eetikal on veel teinegi tahk. See puudutab fotograafi tehtud pilte. Siin on vääramatuks märksõnaks ausus. Eesmärk on näidata loodust oma loomulikkuses ja eheduses. Kui pilte töödeldakse, siis ikka selle eesmärgiga, et anda edasi võimalikult autentset looduselamust. Ja pildi tegemise lugu on loodusfoto lahutamatu osa. Ehk fotograaf räägib alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud.
luuletust peast lugeda. Me kõik oskame midagi teha väga hästi, kes rohkem, kes vähem. Meie mälu ehitus pole lõplik. Pidevalt miskit tehes me treenime oma mälu. Algselt võib see raske olla, kuid mida rohkem on meil teatud tegevustega kokkupuudet, seda 16 aktiivmsemalt me selles valdkonnas areneme. Sellepärast ei saa me tegelede pealesunnitud tegevustega, vaid peame ise valima suuna, mida mööda minnes me tunneme end mugavalt ja kindlalt. Meie peas toimuvale pole antud lõplikut definitsiooni, mida rohkem on erinevaid arvamusi, seda keerulisem on leida ka ühtset vastust. Referaati alustades tundus mulle meie peas toimuv tegevus üpris müstikana. Mitmed minu arvamused said kinnituse, paljud lükati aga ühtselt vastupidiseks. Kuid kindel on see, et teadmised selles valdkonnas ei jookse kellelgi üle külgede maha ning tulevad kasuks teiste inimeste tundma õppimisel. Kasutatud kirjandus 1
lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi kõigist jäljendavaim ning ka oma esimesed õpingud teeb loengukonspektilaadset jäljendamise abil; jäljendused aga valmistavad kõigile rõõmu. Aristoteles (384-322 e.m.a.) Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka vaadeldes kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid ristviiteid teistele asjakohastele teostele. vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest laipade kujutisi. aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/)
määrata terminali asukohta. DMO reziimis edastatakse hädakutsung kõikidele samal DMO kõnerühmas viibivatele terminalidele. Päästetööde juht on kohustatud hädakõne aktiveerumisel DMO reziimis teavitama Häirekeskust hädaolukorraga seotud tegevustest. Ekslikult tekitatud DMO reziimi hädakutsungi korral Häirekeskust ei teavitata. (Operatiivraadioside i.a) 8 4. RAADIOTERMINALID Raadioterminalidel on oma lühitunnus, mida tunneme lühitunnuse ISSI järgi. Sarnaselt GSM süsteemiga, kus mobiiltelefonid on tuvastatavad telefoninumbri abil, saab võrgus raadioterminale tuvastada 7-kohalise ISSI numbriga. Eranditult kõikidel auto- ja käsiterminalidel, dispetserjaamadel ja teistel seadmetel, näiteks serveritel, on tunnuseks oma ISSI number. Kahte samasugust ISSI numbrit võrgus ei ole. (Päästeamet i.a) 4.1. Võrgureziim (TMO)
Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist
Seda kõike teeb ta väga kujundlikult. Ilus kodumaa luule näide on ,, Mul on sinu pärast nii kitsas" Mul on sinu pärast nii kitsas, Sina mu kodumaa. Kägu kukkus küll leivavitsas- Kuidas kätele sooja saad? Luuletus ,, Ju pandud on verine tapper" on emotsionaalne ja hea näide Visnapuu isamaalisest ja lootustsisendavast loomingust. Ju pandud on verine tapper Me elupuu juurele. Ja tõuseb me kodumaa vapper Üles teole suurele. Ei looda me pimesi imet, Maailma ei juhi võim. Me tunneme tuleva nime- See inimsoo vaba vaim. Luulekogu ,, Periheel" on keskendunud ta abikaasa mälestamisele, see sisaldab kauneid, kuid süngeid luuletusi Visnapuu leinast ning kaotusvalust. See on kogumik varasemast Ingi- romaanist ning tundeküllastest mälestuslauludest. Seal kajastub Hendriku vajadus läheduse, soojusee, toetuse ja mõistmise järele. Luuletus ,, Melankoolia" See algab ju, kui lehtpuu urbub Ja luhas laiali on veed. Siis juba varitseb mu teel Tumm pruunisilmaline kurbus.
Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest. Keskaja probleem kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas. Konseptualism kesktee, universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Kui eksisteerivad vaid inimmõistuses, siis kuidas me nad üldmõisteteks ära tunneme? Seega peavad nad ikkagi kas asjades enestes või neist eraldi eksisteerima. Patristika Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika
3) indifirentse tasakaalu olukorras, kui teda oma asukohast vertikaalselt ära nihutades ei suru ümbritsev õhk teda ei algnivoo suunas ega eemale oma algnivoost, st äranihutatud õhukogus võib jääda uuele nivoole. Tekib, kui pilved takistavad maapinna jahtumist ja kuumenemist ja tuul soodustab temperatuurianomaaliate segunemist. 19. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter Ultraviolettkiirgus (UV) u. 8%. Nähtav valgus u. 56%. Infrapunane kiirgus u. 36%. Tunneme soojuskiirgusena 20. Mis on solaarkonstant? Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² (vatti ruutmeetrile) 21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%
asevalitseja nt monarhi alaealisuse korral Kordamine VIII: mõisted Mis on obelisk? ülalt ahenev neljakandiline kivisammas Mis on audients? kõrge ametiisiku jutul olek, tema ametlik jutulevõtt 2013. aasta testis küsiti Kleopatral oli lapsi kahe mehega, üks laps oli tal (mehe nimi?) ........ Caesariga, kolm last aga Marcus Antoniusega. Cleopatra suri nii: .... ta lasi end mürkmaol hammustada. Octavianus sai peagi uue nime. Ajaloos tunneme teda enamasti nime all... keiser Augustus. 2013. aasta testis küsiti Kleopatra VII esivanemm oli (tõmba alla): Tutanhamon / Aleksander Suur / Ptolemaios I / Augustus Ptolemaios I Kleopatra kodulinn oli (tõmba alla): Teeba / Luxor / Karnak / Amarna / Kairo / Aleksandria / Ateena Aleksandria Kleopatra pääses esmakordselt Julius Caesari ette mähituna (millesse?) ...... vaipa Allikad Lauri Leesi õppematerjalid TPL-i kodulehel: Wikipedia: http://en.wikipedia
andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. ...
Tartu Ülikool Hügieenikommete muutus ajas Argikultuuri muutumise kursus Uurimustöö Linda Luts Juhendaja: Ene Kõresaar Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad muutusid? 3. Intervjuu pereliikmega 3.1 Andmed intervjuu kohta 3.2 Intervjuu küsimused ja vastused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemaks on hügieenikommete muutus ajas. Uurisin Valisin selle teema kuna tahtsin rohkem teada saada, millised olid hügieenikombed erinevatel aegadel. Samuti soovisin teada saada, miks ...
Maitsmismeele stiimuliteks on molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keemilise reaktsiooni ( vaja niiskus). Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus
..................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Tegemist on kangaste organoleptilise analüüsiga. Sõna organoleptiline tähendab meeleelunditega tajutav,. Seega tuleb kangast kirjeldada selle põhjal, mida me näeme ja tunneme. Analüüsi tulemuste järeldusena tuleb otsustada, millise kiulise koostisega on vaadeldav kangas. Samuti sisaldab analüüs põlemis- ja märguvuskatset, mis peaksid saadud järeldust kinnitama või ümber lükkama. Lisaks sellele on loetletud ka kangaste viimistlusvõimalused ja omadused. Antud analüüsis on vaatluse all kolm kangast. Analüüsis on põhinetud ka varasematele töödele, mis on koostatud kursuse
kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell)
rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast, milles mõned käsud (nagu valikud ja kordused) võivad sisaldada omakorda käsujadasid. Programmi lugedes tunneme me harilikult huvi selliste suuremate struktuuride algus- ja lõpp-punktide vastu. Kujutage nüüd endale ette sadu ridasid programmi, mille kõik read algavad esimesest positsioonist. See on siis midagi sellist: { N ä i d e n10.3.1 } For i := 1 To N-1 For j := i To N If A(i) < A(j) Then V := A(i); A(i) := A(j); A(j):= V End If Next j Next i Sellisest ühtlasest jadast on väga raske leida mingisuguse struktuuri algust ja lõppu. Kui nüüd sellise programmi
Lõpupoole ründasid riigipiire paljud vaenlased, toimusid kodusõjad. Etruskid: · Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. · Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega. · Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. · Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad, veejuhtmed. · Hiigelaeg 700-400 eKr. 12 suurt linnriiki. Korsika saar nende võimu all, valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. · Hauakambrid- laitud tuhandeid. Ringikujulised, olid nagu linnad, võimsad ja luksuslikud, seinamaalingud
Nii mõnigi meist häbeneb neid "räpaseid" mõtteid ja tundeid ning arvab, et need ei ole normaalsed, mis tekitab meis hirmu ja ängistust.Paljud häbenevad neid mõtteid. Selliste mõtete tekitatud süütunne võib põhjustada probleeme suhetes, eriti kui fantaasias nähakse kallima usalduse reetmist. Eksperdid on ühel meelel, et me ei peaks oma fantaasiatesse selliselt suhtuma. Me peaksime neid nautima ja mõistma, et aju on meie keha kõige seksuaalsem organ. See dikteerib, kuidas me end tunneme, ning moodustab meie emotsioonide tuuma. Tegelikult on aju see, mis meid erutab ja erutuse kaotab, ning suunab meie seksuaalseid tunge.Paljude seksuaalfantaasiate puhul peab paika see, et kui inimestele antaks võimalus neid ellu viia, siis põgeneks enamus inimesi kabuhirmus. Seksuaalfantaasiad võivad esineda mitmes vormis ja annavad meile vabad käed proovida" olukordi, mida me tegelikus elus iial ei kaaluks.
Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. * Kanamunade värskuse proovimiseks võib sulatada 120 g keedusoola ühes liitris vees ja lasta sinna proovitav kanamuna. Kui see on sama päeva muna, vajub ta põhja; teise päeva muna ei vaju enam põhja, kolmanda päeva muna ujub vedeliku pinnal. * Halba muna tunneme sellest, et ta jääb ujuma soolvee peale, kuhu 10 osale veele on lisatud 1 osa soola. Vaadates muna vastu valget, näeme tumedaid plekke, aga värsked munad on selged. 17 Munade säilitamine * Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt.
Selle luuletuse valisin ühel lihtsalt põhjusel,see tundus mulle olevat kõige keerulisem loetutest.Ma ei saa päris täpselt aru,mis autoril on sellel ajal mõttes mõlkunud.Minule jäi mulje,et kirjanik tunneb end oma mõtete ahistuses ja palub abi jumalalt,et ta suudaks vastu panna oma ihadele ning seista vastu oma patustele mõttetele.Aga sündmustiku käigus selgub,et inimlikud nõrkused on kindlama kaaluga kui enesetalitsus.Kui me tunneme mingit soovi ja peibutust millegi keelatu järele,siis inimese natuur on juba selline,et ta tahab otsustada asjade kasuks,mis temas seda kirge rahuldaksid,selle tulemusel aga võime pahuksissse sattuda oma põhimõtetega ja kõige sellega,mis on kombekas.Aga seetõttu ehk ongi vist luule pealkiri "Kiusaja" sest meid kiusavad need mõtted,mille vastu meie tahtejõud on liiga nõrk,me võime küll paluda abi taevastelt jõududelt,aga lõpuks satume ikka pahupoolele ja maitseme keelatud vilju.
ütlemise selgus ja täpsus sõltuvad sellest, kui teadlik on inimene oma tunnetest, kui hästi ta ise mõistab oma tundemaailma. Sõnadega võime rääkida ka tundmustest, mida tegelikult pole, maskeerides sellega tõelisi tundmusi. Inimese tõeliste elamuste, tõeliste tundmuste lugemine on võimalik ka siis, kui ta meelega neid varjab. Selline lugemine on tulemusrikkam, kui on olnud võimalik seda inimest pikema aja kestel jälgida, kui tunneme ta iseloomu ja harrastusi. Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema kuuluvusest ühte või teise sotsiaalsesse keskkonda, mõnikord ka elukutsest, elukohast jms. Meie poolt lausutud sõnades võib kõlada nii erutus ja rõõm kui ka palve, käsk, nõudmine, imestus, ähvardus, kahtlus, laitus, pilge, armastus. Peale sõnade loeme seda
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
Meie puudulikud teadmised Maa elustiku koosseisust selguvad inglase D. Hawksworthi andmetest - bioloogid on tundma õppinud Maa elustiku eeldatavast liigirikkusest ümarussidest 3 % (15 000 liiki, arvatav liigihulk 500 000), 5 % seentest (vastavalt 69 000 ja 1 500 000), bakteritest ja viirustest 10 % (3000 ja 30 000), putukatest ja teistest lülijalgsetest 13 % (800 000 ja 6 000 000). Parem on olukord kõrgemalt arenenud liigirühmadega - imetajate 4000-st liigist tunneme arvatavasti peaaegu kõiki, lindude 9100 liigist 99 %, kalade 21 000 liigist 90 %, soontaimede 270 000 liigist 81 %, sammaltaimede 25 000 liigist 68 % ja vetiktaimede 60 000 liigist 67 %. Evolutsioon- üha uute eluslooduse taksonite teke ühelt poolt ja teiste väljasuremine on kord kiirenev, kord aeglustuv, kuid pidev protsess. Pole usutav, et biosfääri elustik ka ilma inimmõjuta ületaks praeguste looduslike ökoloogiliste makrofaktorite püsides kümne miljoni liigi piiri. Kui vaid
poeskäiku (www.selver.eu) 6.2 AS Selver põhiväärtused · ausus - oleme avatud ja siirad, räägime alati tõtt; · tulemustele orienteeritus - tegutseme efektiivselt, läbimõeldult ja targalt; · koostöö - tegutseme koos ühiste eesmärkide nimel; · hoolivus - oleme sõbralikud ja abivalmid, peame kinni oma lubadustest; · pühendumus - tahame oma tööd teha hästi, tunneme tööst rõõmu ja oleme uhked oma firma üle (www.selver.eu) 6.3 Organisatsioonikultuuri analüüs autori nägemuse põhjal Nagu töö teoreetilisest osast võib välja lugeda, et organisatsioonikultuur määrab ära, kuidas tööd teha, mis on lubatud ja mis mitte ning mis on õige ja mis vale. Selle alusel liigitaksin ma oma endise töökoha Selver AS-i Harrisoni ja Handy organisatsioonikultuuri tüüpide alusel võimukeskse organisatsioonikultuuri lahtrisse.
teksti seisukohalt. Seoses üldiselt aeglaselt edenevate Corpus iurise harjutustega, toimusid rasked õiguslikud küsimused dispuudi vormis. 13. sajandil muudeti õiguse õppimise aeg viiele aastale ja kanoonilise õiguse puhul kehtestati veel pikem õpingute aeg.8 4. Rooma juristid ja nende tööd Digest seu Pandectae on Corpus iuris civilise kõige olulisem osa seaduslikus mõttes. See sisaldab pikki kirjutisi Rooma juristidelt. Me tunneme natukene üle saja Rooma juristi. Nagu juristid ütlevad, mõnega neist puutume kokku tihedamini kui teistega. Kõige olulisem selles osas on Ulpianil. Umbes kolmandik tekste Digestis koosneb tema töödest. Perioodil Rooma vabariigi lõppemisest kuni 3. sajandini tuntakse, kui klassikalist perioodi Rooma õiguses. Klassikalise perioodi piiritlemine on küsitav. See on aga periood, mis pakub enam huvi Rooma õiguse uurijatele. Põhjus, miks on huvi just selle perioodi kohta on, mitte ainult
a., mille ta kirjutas Cloyne´i piiskopina Iirimaal töötades. Ta kirjeldab tõrvavett kui hinnalist ja universaalset ravimit. Ta kirjeldab tõrvavee valmistamist, selle erinevaid vorme ja kehalist mõju, mida see joojale osutab. Berkeley´le oli tähtis katseline tõestus. Oma ,,Kolmes dialoogis" võtab Berkeley vastu eksperimendi tõestamaks, et kuumus (samuti külmatunne, maitse ja lõhn) ei peitu mitte välises objektis, vaid sõltub vaimust. Tajudes midagi kuuma, tunneme me valu, mida koos kõrvetava kuumusega ,,tajutakse vahetult ja ühekorraga, ning tuli edastab teile vaid ühe lihtsa ja ühtse idee". Järelikult, kuna valu ei ole võimalik eristada kõrvetavast kuumusest, siis peab kuumus-nagu valugi-eksisteerima meie vaimus. Berkeley kõige kuulsaim ja enim sõnasõdu põhjustanud mõttekatse on kokku võetud järgmises ülesandes: püüdke ette kujutada objekti, mis eksisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju
tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö. Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat. Helle Toimetas tervikpiibli põhjaeesti keelse 1739. aastal . 7. Aastaarvud 1558-1583 Liivi sõda 1629 - Altmargi vaherahuga kinnitatakse Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. 1632 - Avatakse Tartu Ülikool. 1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika.
vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe
võimalik hiljem teadvuses reprodutseerida. Vahetu tunnetamise materjal reprodutseeritakse kujutlustena helidest, värvidest, esemetest ja olendeist nende füüsiliste omadustega jne. Üldistatud peegelduse (mõtlemise) materjal reprodutseeritakse sõnaliselt. Mälu võtab osa igast psüühilisest protsessist, ilma mäluta ei oleks võimalik inimese psüühiline elu ega psüühika areng. Juba tajumisel on varasema kogemuse jälgede taaselustamine oluline, tänu sellele me tunneme eseme ära funktsionaalse tervikuna. Mõtlemisprotsessis toimub lakkamatult aktuaalsete ärritajate loov seostamine varasema kogemusega. Analüüs ja süntees, võrdlemine ja üldistamine on võimalikud ainult tänu aju võimetele talletada ning reprodutseerida kogemust. Ka inimese praktiline tegevus tugineb varasemale kogemusele: mis tööst saaks olla näiteks juttu, kui inimene ei suudaks ühtki töövõtet ega vahendit meelde jätta
3) uneuuringutes - 4) diagnostilisel eesmärgil kliinilistes uuringutes Milliseid haigusi EEG näitab? 1) epilepsia ehk langetõbi haigus, kus peaajus koorealustes piirkondades on põsiv erutuskolle. Erutus väga tugev ja vastavalt sellele, kuhu ta ajus liigub, tekivad erinevad reaktsioonid. Tavalisimaks on lihaskrambid. Alguses võib leivda hoopis haistmis-, nägemis- ja kuulmispiirkonda ja tekitada seal kergemaid häireid tunneme lõhnu, näeme ja kuuleme pisut moonutatult. Järgnevad siiski lihaskrambid. Epileptiline erutuskolle tekib tavaliselt sünnitrauma tõttu (mingi aju osa kahjustunud), alkoholismist samuti. Elektroentsefalogramm ei tarvitse midagi näidata, kuna lained ei pruugi olla pidevalt nii tugevad, et oleks näha. Kui aga näha on, siis on epilepsiakoldele viitavad lained suure amplituudiga ja teravad (kutsutakse spike'ideks ehk ogadeks). Kui selliseid laineid
Autor kinnitab, et tema ei ole kunagi pidanud kahetsema, et usaldas intuitsiooni eneses. (Fischer 2000: 91-92) Nagu näha, on Taoismil pakkuda palju tarkusi, mis aitavad tänapäevalgi inimesi enese sisse vaadata ja muresid lahendada või vähemalt leevendada. Seejuures ei vaja taoistlik eneseabi mingeid suuri vahendeid, me peame iseendast leidma jõu ja vastused. Peame leidma aega iseendale ja keskenduma siis, kui tunneme selleks õige hetke olevat. Ei ole mõtet vägisi proovida asju muuta, tuleb kulgeda ja õiged hetked lihtsalt ära tunnetada. Kuigi Taoismi tarkus julgustab inimesi leidma vastuseid ja jõudu enda seest, siis Taoism on kasutatud ka muid vahendeid enda ja ümbritseva kaitsmiseks. Amuletid Hani dünastia ajal hakkasid inimesed kaela või käe ümber amulette kandma. Need talismanid tähistasid tihti Taoismi jumalikustatud isikuid, nagu ,,Tormijumal" või ka Lao Zi. Amuletid pidid
positiivselt vastuvõetud. Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui ka läti keeles. Ta sai ka kuningas Karl XI toetuse. 20. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. J.Hornung 1693.aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika. See oli tunduvalt eesti keele eripärane kui Stahli grammatika. Tema kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel kuni 19.sajandi keskpaigani. Andreas ja Adrian Virginius 1686.aastal ilmus esimese eestikeelse piibliväljaandena lõunaeesti keelne Uus ehk Wastne Testament, mille just need isa ning poeg tõlkisid ja toimetasid. J.Skytte Liivimaa kindralkuberner ning Tartu ülikooli rajaja. Gustav II Adolf Rootsikuningas, kes kirjutas alla veidi enne oma surma Tartu ülikooli asutamisürikule. J.Fischer tema algatusel avati 1684
Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
9 piisavalt armastust ning hoolt ja pole pidanud nägema vanemate vahelisi tülisid või veel hullem vägivalda ei hakka ta agressiivselt käituma ega tundma rõõmu teiste inimeste kiusamisest. Laps on kodu peegel nii nagu ütleb vanasõna. Lapse agressiivsuse arengut mõjutab kõige enam perekond. Oluliselt mõjub ka lasteaed seal töötajana olles saame aru kui lapsel on kodus midagi viltu, siis laps käitub teisiti. Lasteaias tunneme agressiivselt käituva lapse ära sellest, et ta lükkab teisi, hammustab või lihtsalt võtab asju ära ning see pakub talle lõbu kui teine selle peale nutma puhkeb, ta naudib seda päevast päeva erirates talle osaks saanud noomitusi. Loomulikult on ka selliseid juhtumisi, mis tulenevad lihtsalt kohmakusest ning sellisel juhul ei saa me rääkida agressiivsusest. Teine väga oluline koht agressiivsuse mõjutajana on kool
Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein;
ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie mälestusi, semantilisi tähendusi ja kontrollivad enesekohas info töötlust. Teadmised, uskumused enda kohta.. 2. Hinnanguline- enesehinnang; vastandina eelnevale käsitletakse siin seda kui üldist reflekteerivat hoiakut (hinnangulist), mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. NB
· Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp · Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad. Ülekanne - Omistame teistele samu jooni ja tundeid, mis enesel (kuidas tunneme ära halva teises?) · Ütleme ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise · Ülekanne toimib ka juhul, kui inimene meenutab kedagi tutvusringkonnast (parataks) Haloefekt - Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna · Positiivne ja negatiivne halo · Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna · Empaatia teisesse sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest
nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valgeid purgikaasi puhastel linadel avatakse kioskeid õigeaegset raportit tänati kodanikku hapudest sõstardest hõrk puder ja kohv tunneme Tallinna kompleksset kaevandamist ei jõua taotleda kontsade kõrgus uue teabe olulisus kontsertide algus tuntud inimesi emmast-kummast õpilasest tusisuled kuut sõpra rikkalikem saak huvitavat kõnet tuletõrjujate-päästjate täiendusõpe kümmekonnas koolis peeni kombeid ta ei julgenud elab Tähe põigus kuulasime kontserti religioossete vaadetega
10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13. sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika
meteoriitide mõju on põhjustanud tsunamisid ,tuletorme ning kujuteldamatut kliima kuumenemist. (George McGavin,2006,lk 19) Väljasuremislaine Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu 200 miljonit aastat hiljem peaaegu kogu elu hävimisega ühes kõige laastavamaas katastroofis Maa ajaloos- ajajärguga, mida me tunneme suure väljasuremislainena. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Koos jäätumisega hakkas langema maailmamere tase, kogulangus küündis tervelt 100 meetrini. Sellel kõigel oli tohutu suur mõju mereelustikule, sest madalad mered katsid hiiglaslikke maa-alasid. Kui kliima taas soojenes ning mered olid taas koduks rikkalikule ja mitmekesisele elule, algas maismaa vallutamine. Pärast järgmist globaalset jahenemist , hävis 70% kõigist liikidest
teenistusse me püüame mõistuspärastada, ratsionaliseerida oma tundeid ja reaktsioone, õigustada neid käesolevast hetkest lähtudes, ilma et teadvustaksime emotsionaalse mälu osakaalu. Seisundispetsiifiline reaalsus. Kokkuvõte Emotsionaalne mõtlemine on seisundist sõltuv, dikteeritud mingil hetkel domineerivast spetsiifilisest emotsioonist. Kui oleme romantiliselt meelestatud, käitume täiesti erinevalt sellest kui oleme vihased või tunneme end hüljatuna. Emotsioonide mehhanismide puhul on emotsioon seotud kindlate reaktsioonide, mõtete, isegi mälestuste kogumiga. Intensiivne emotsioon toob tekkimise hetkel selle kogumi jälle esile. Üks märk sellest, et niisugune kogum parajasti tegevuses on, on valikuline mälu. Emotsionaalses situatsioonis reageerib emotsionaalne mõtlemine sel viisil, et minevikumälestusele toetudes kaalutakse läbi kõik tegevusvarjandid ja valitakse välja sellised, mida on kõige kergem ellu viia..
leent. Kasutatakse põhiliselt suppide valmistamisel. Paneerimine- pooltoote ümbritsemine jahu, muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega, et toiduaine jääks mahlasem ja välimus oleks kena. Selitamine- võte, mille abil vabastatakse vedelikus heljum (nt. vein, või) Moorimine- rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus küpsetamine. Keetmise ja praadimise vaheastmega - eelnevalt pruunistatud liha hautamisega. Krepid- õhukesed pannkoogid 2. milliseid maitseid tunneme toidus 1. Kibe 2. Magus 3. Hapu 4. Soolane 3. mis annavad maitseained toidule (vähemalt 4 valikut) 1. Isuäratava lõhna 2. Isuäratava maitse 3. Parandavad toidu välimust 4. Parandavad toidu säilivust 4. kuidas säilitatakse maitseaineid? Maitseaineid hoitakse jahedas, kuivas kapis. Suurimad vaenlased maitseainetele on valgus, soojus, õhuhapnik ja niiskus. 5. nimeta 6 vürtsi (sh 2 kodumaist vürtsi) 1. Ingver 2. Kaneel 3. Pipar 4
1) OPERATSIOONI SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED SEOSED PÕHI- JA TUGISÜSTEEMIDE VAHEL. ● On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon 2)Toote ja teeninduse arendus 3)turundus ja müük. ● Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. ● Oluline on nt. see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. ● TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. ● On veel 4 tugisüsteemi(infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika) ● Infotehnoloogia- lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie
UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele
..Psüühilised protsessid, inimese poolt läbielatud suhtumine. Erinev suhtumine annab erineva värvingu. Emotsioonide juures peetakse tähtsaks mandelkeha, sest kui see saab viga, siis inimene ei tunne enam huvi. Negatiivseid emotsioone on rohkem, sest neil on tähtis roll ellujäämises. Tänu emotsioonidele toodame energiat emotsiooni ajal muutub vererõhk jm füsioloogiline pool toodame energiat, saame midagi intensiivsemat teha. Kuidas tunneme emotsioone Ps. pool. Emotsioonidel on ka väljenduslik külg, tugevamad emotsioonid paistavad paremini välja (enim näo kaudu, sest näos kõige rohkem lihaseid). Stseenilised emotsioonid annavad jõudu; asteenilised võtavad jõudu. Emotsioone ei anna liigitada, sest need olenevad olukorrast ja inimestest. On emotsioonide polaarsus(hirmrõõm, kartusjulgus...). Emotsioonide ambivalentsus võib korraga tunda mitut vastandlikku emotsiooni(armastus + viha)
Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel. On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda
kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime. sotsiaalsed inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted. Kultuurilised omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada
Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. 7. Antiikesteetika
Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. Tähtsamaid esindajaid 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
