Eesti punane raamat (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
EESTI PUNANE RAAMAT
Bioloogia referaat
Tallinn 2011
SISUKORD
Sissejuhatus lk3
Punane raamat lk4
„Eesti punane raamat“ lk4
Ökosüsteem lk5
Looduslikud tooted lk5
Rahvastiku kasv lk5
Väljasuremine lk6
Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6
Inimkonna teke lk6
Väljasuremise tempo lk7
Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7
Väljasuremislaine lk7
Küttimine lk8
Põllundus lk8
Keemiatööstus lk9
Kalapüük lk9
Salakaubandus lk9
Harilik mudakonn lk10
Raisakotkas lk10
Suurtrapp lk10
Lisad lk11
Kasutatud kirjandus lk12
SISSEJUHATUS
Eesti punane raamat tundus alguses teema, millest on võimatu referaati kirjutada. Hiljem selgus, et see on nii lai teema ja selle kohta saab päris palju kirjutada. Punases raamatus on liike palju, aga ma valisin need liigid mida Eestis rohkem tuntakse. Oma referaadis kirjutan punasest raamatust üldiselt ja tutvustan eesti punast raamatut. Räägin ka põhjustest, miks paljud liigid on väljasuremisohus või juba välja surnud ja inimtegevusest, mis seda kõike põhjustavad. Aastaarvu, millal ilmus viimane eesti punane raamat, leidsin internetist, sest raamatukogus oli vaid 1998. aasta raamat.
Punane raamat
Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund. („ Eneke “, 1984, lk165)
Punased raamatud või nimestikud on hoiatatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Nende ülesandeks on: teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade säilitamist, anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks, õhutada uurimist . Eesti punase raamatu ülesandeks on anda ka üldhinnang meie looduse seisundile. (“Eesti punane raamat“1998, lk 6)
Punaseid raamatuid on koostatud 1966.aaastast.Maailma „Punane raamat“ koosneb 5 värvi lehtedest. Punastel lehtedel on kirjas väljasuremisohus liigid, kollastel väheneva arvukusega, valgeil suhteliselt haruldased ning rohelistel päästetud liigid. Iga liigi juures on esitatud andmeid leviku, arvukuse, sigimise , elupaiga, rakendatud kaitseabinõude ja muude kohta. Hallidel lehtedel on need haruldased, mille kohta täpseid andmeid ei ole. Raamat on 5-osaline. Iga kahe aasta tagant ilmub punase raamatu uuendatud väljaanne. Hiljem on hakatud koostama piirkondlikke punaseid raamatuid. („Eneke“, 1984, lk165)
„Eesti punane raamat“
Esimene Eesti punane raamat koostati Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel aastatel 1976-1979. Raamat koosnes üksikutest eri värvusega lehtedest, millele olid lühidalt kantud ohustatud taksonite olukorra hinnang, levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud. (“Eesti punane raamat“1998, lk 9) „NSV Liidu punane raamat“ ilmus 1979, sellesse on kantud 154 looma- ja mõnisada taimeliiki. Ohustatuse järgi on need jaotatud kahte rühma. A-rühma liigid on välja suremas, B-rühma liikide arvukus on kogu levila piires väike. “Eesti NSV punane raamat“ on 2-osaline;taimede köide sisaldab 155, loomade köide 104 liiki. 1982 ilmus selle rahvaväljaanne. („Eneke“, 1984, lk165)
Järgmised eesti punased raamatud ilmusid 1988 ja 1998.aastal. (“Eesti punane raamat“1998, lk 9) Viimane raamat ilmus 2008.aaastal.(wikipedia) Eesti punasesse raamatusse kantud elustikuvormid: seened, samblikud, vetikad , sammaltaimed, soontaimed , selgrootud ja selgroogsed . Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad , põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad , lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. (“Eesti punane raamat“1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. (“Eesti punane raamat“1998)
Ökosüsteem
Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Inimpopulatsiooni astmeline kasv on muutnud seda tasakaalu ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Osa liikeide väljasuremine ei avalda tema elupaigale ega teistele liikidele mingit nähtavat mõju; teise liigi väljasuremisel variseb kogu ökosüsteem kokku. . (George McGavin,2006,lk 6)
Looduslikud tooted
Inimene on looduslike toodete tarvitamisest palju kasu lõiganud ja korjab või kasutab lugematul hulgal liike toiduks või ravimiteks . Mõnesid liike oleme kasutanud sajandeid toiduks, nüüd aga avastame, et neil on teisi kasulikke omadusi. Liikide kadumisega väheneb kindlasti ravimite ja teiste keemiliste ühendite hulk, mis võiksid meile tulevikus kasu tuua. Paljud inimesed on seisukohal, et looduslikku mitmekesisust tuleks kaitsta mitte ainult seepärast, et see on meile kasulik, vaid lihtsalt sellepärast, et see on olemas. Need inimesed arvavad , et iga liik väärib austust , kuna ta on miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemus. Kuid selliseid inimesi on väga vähe ja paljudel inimestel, kes on tõeliselt mures mitmekesisuse kadumise pärast, ei ole aega sellega rohkem tegeleda, kui mõelda mõni juhuslik mõte, või ei ole nad teadlikud tegelikest mitmekesisust ähvardavatest ohtudest. (George McGavin,2006,lk7)
Rahvastiku kasv
Inimpopulatsiooni kasv ja suurenev tarbimine on need tegurid, mis põhjustavad kõiki meie keskkonna halvenemise aspekte. Vajadus järjest rohkemate põllumaade ja suuremate linnade järele viib bioloogilise mitmekesisuse kadumisele ja loodusvarade ületarbimisele. Me oleme juba süüdi väga paljude liikide enneaegses väljasuremises ja kindlasti lisandub inimeste arvu kasvades veel palju väljasurevaid liike. Tänapäeva inimene ilmus loodusesse alles mõnisada tuhat aastat tagasi ja on sellest ajast peale tõusnud kogu planeedi valitsejaks. Meie liik on selle lühikese ajaga levinud ja paljunenud, sest me oskame muuta keskkonda endale sobivaks . Me oleme õppinud kirjeldama ja tundma oma koduplaneeti, selle teket ja kogu universumi algust. Me mõistame liikide teket ja nende tähtsust iseenda püsimajäämisele. Me teame, et looduslik tasakaal on habras ja me näeme tihti enda omavolilise tegutsemise kohutavaid tagajärgi, ka siis, kui tegu ei ole tahtlik . Suur kadu on iseenesest ette ennustamatute kaugeleulatuvate tagajärgedega katastroof ja selle võivad olla tõsised mõjud inimkonnale. Inimene on võimeline märkimisväärseteks tegudeks , kuid aeg näitab, kas me suudame kontrollida iseenda arvukust. Ja seda niipalju, et säiliks meid ennast säilitav bioloogiline mitmekesisus . (George McGavin,2006,lk 8)
Väljasuremine
Paljude inimeste arvates on väljasuremine täiesti negatiivne mõiste. Kuid väljasuremine on loomulik protsess, mis on aset leidnud neist aegadest peale, kui elu üldse alguse sai. See esmapilgul julmana mõjuv nähtus on aidanud luua tänapäevast rikkalikku liigist mitmekesisust. Charles Darwin oli esimene, kes selgitas liikide väljasuremise ja uute liikide tekke lahutamatut seotust. (George McGavin,2006,lk 12)
Ellu jäävad kõige kohastunumad
Oma essees väitis Thomas Malthus, et kõik liigid on võimelised piisavalt kiiresti paljunema. Selle kiirusega edastavad nad aga endale vajalike ressursside kasvamise kiirust. Seetõttu saavad koos liigi arvukuse tõusuga otsa talle vajalikud ressursid ning algab isenditevaheline konkurentsellujäämise nimel. Toimub looduslik valik– ebaõnnestunud variatsioonid tõrjutakse igapäevases võitluses püsimajäämise eest välja. Selle tulemusena nihkub kõrvalekallete tasakaal tasapisi paigast ja paneb kõik liigid muutuma. Need liigid, mis ei suuda muutumisele vaatamata eluga pääseda, surevad välja. . (George McGavin,2006,lk 13)
Inimkonna teke
Evolutsioon ja väljasuremine on Maal toimunud alates ajast, kui elu siin rohkem kui 3,8 miljardit aastat tagasi alguse sai. Erinevalt oma eellastest eraldasid tsüanobakterid õhku hapnikku. See hapnik sillutas teed loomsele elule, mis kasutab vajamineva energia vabastamiseks hapnikku. Palju-palju aega hiljem valitsesid maailma dinosaurused - suurimad olendid, kes eales maa peal kõndinud on. Pärast nende väljasuremist hakkasid arenema ja mitmekesistuma imetajad . Imetajatest võrsus esimene eneseteadlik eluvorm- inimkond . (George McGavin,2006,lk 13)
Väljasuremise tempo
Veel küllalt hiljuti arvati, et evolutsioon toimib väga aeglaselt ja muutumatu kiirusega. Tempo, millega organismid on geoloogiliste ajastute vältel fossiilsetest salvestistest kadunud on tõepoolest suhteliselt aeglane ja püsiv. Väljasuremise taustkiiruseks on erinevate hinnangute põhjal pakutud 0,1 kuni 1 liik miljoni aasta kohta. Seda iseenesest aeglast tempot katkestavad aga perioodilised kriisid , mil väljasuremise kiirus on lühikese ajaga dramaatiliselt kasvanud. Need globaalsed katastroofid- liikide suurearvuline väljasuremine- on planeedi ökosüsteemidele olnud väga kaugeleulatuvate tagajärgedega. (George McGavin,2006,lk 17)
Väljasuremine katastroofide tagajärjel
Miljonite aastate vältel Maad vorminud määratud jõud on avaldanud hiiglasuurt mõju ka siinsele elustikule. Vaadates Maal minevikus toimunut, näeme, et enamasti on liikide kadumise kiirus olnud enam-vähem sama suur liigitekke kiirus. Enamasti võib jälgida pidevat liigirikkuse tõusu, ent mitmekesisuse salvestises on ka suuri langusi, sest suur hulk liike või isegi terveid liigirühmi on suhteliselt lühikese ajaga välja surnud. Rohkearvulise väljasuremise põhjuseks on olnud laiaulatuslik vulkaaniline tugevus, mille käigus õhku lennanud hiiglaslik kogusmagmat on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapnikku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinate tekitatud tormid on lisaks enda põhjustatud hiiglaslikule laastamistööle tekitanud veel tsunamisid ja vulkaanide purskeid ; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; hiiglaslike meteoriitide mõju on põhjustanud tsunamisid ,tuletorme ning kujuteldamatut kliima kuumenemist. (George McGavin,2006,lk 19)
Väljasuremislaine
Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu 200 miljonit aastat hiljem peaaegu kogu elu hävimisega ühes kõige laastavamaas katastroofis Maa ajaloos- ajajärguga, mida me tunneme suure väljasuremislainena. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Koos jäätumisega hakkas langema maailmamere tase, kogulangus küündis tervelt 100 meetrini. Sellel kõigel oli tohutu suur mõju mereelustikule , sest madalad mered katsid hiiglaslikke maa-alasid. Kui kliima taas soojenes ning mered olid taas koduks rikkalikule ja mitmekesisele elule, algas maismaa vallutamine . Pärast järgmist globaalset jahenemist , hävis 70% kõigist liikidest. Hiljem bioloogiline mitmekesisus taastus ja isegi suurenes. Atmosfääri hapnikusisaldus tõusis tänu väga suurele taimse materjali hulgale järjekindlalt. Süsihappegaasi hulk langes alla 0,1% ning Maa kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks. Väljasuremislaine tagajärjel hävis meredes 96% kõigist meres elanud liikidest. Ka maismaal hävis palju liike loomi ja taimi. Selle hävingu põhjustasid kuumad ja külmad perioodid, kui ka vulkaaniliste gaaside tagajärjel hävitatud osoonikiht, mis muutis maa ja mered happeliseks. Kui kliima muutus kuumemaks ja kuivemaks, ilmusid esimesed dinosaurused ja roomajad muutusid imetajate sarnaseks. Pärast Maa kokkupõrget asteroidiga hävis Maal umbes 70-85% liike. (George McGavin,2006, lk20 ,22)
Küttimine
Suurema osa planeedil Maa veedetud ajast on inimesed olnud lihtsalt kütid ja korilased . Nad tapavad loomi liha ja nahkade, kuid ka muude tarvituskõlblike kehaosade pärast ning korjavad puuvilju , seemneid, ja juurikaid. Säilinud skeletijäänused näitavad, et suured loomad on kukkunud püünisaukudesse või jooksnud kabuhirmus inimeste süüdatud tule eest üle järsakuserva kuristikku. Kliima soojenes, paljud kaduma läinud liikidest olid aga kohastunud eluks väga külmades oludes. Selgroogsed, eriti suuremad nende hulgast, on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud. Kliimamuutused mõjutavad ennekõike taimede kasvu ja elupaika üldse, kuid elupaigad peavad kogukamatel liikidel olema suured. Rohusööjate arvukuse langemine toob paratamatult kaasa kiskjate vähenemise. (George McGavin,2006,lk 34,35)
Põllundus
Põllusaaduste kasvatamiseks on vaja maad. Raiuti metsi ja hävitati looduslikku taimestikku, et luua oluliselt liigivaesemaid ja märksa ebapüsivamaid põllumajanduslikke ökosüsteeme. Viimase 10 000 aastaga on maha raiutud enam kui kolmandik maailma kunagisest metsarikkusest, ja see protsess jätkub. On vaja rajada üha uusi karjafarme ja tulutoovate taimede istandusi. Kui puud on maha raiutud, hakkavad tuul ja vihm mulda tasapisi ära uhtuma ja see toob lõpuks kaasa kõrbestumise. Ümbritseva keskkonna muutmine andis inimesele võimaluse plahvatuslikult paljuneda, ent see viis olemasolevate ressursside ületarbimiseni. (George McGavin,2006,lk 36,37)
Keemiatööstus
Elusmaailmale on tõsiseid probleeme tekitanud keemiatööstus. Seal toodetakse sadu keemilisi ühendeid, tekib ka palju jääkaineid ja püsivaid orgaanilisi saateaineid. Ka need leiavad tee keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. (George McGavin,2006,lk 43)
Kalapüük
Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristutatud, tuleb püüda või korjata metsikust loodusest. Keskkonnasõbralik tegutsemine eeldab, et iga liigi puhul tohib loomi püüda vaid ilma populatsiooni taastumisvõimet kahjustamata. Mitte kusagil ei ole ületarbimise oht teravamalt esile kerkinud kui mereökosüsteemis. Mereliigid on inimeste suurimad valguallikad ja miljonite inimeste jaoks on kalapüük peamine alatusvahend, kuid kalatööstus seisab praegu silmitsi tõsiste ohtudega. Kaubanduslikult atraktiivsemate kalaliikide varud vähenevad ja alles jääb üha vähem püügiks kõlblikke suuri kalu. Mõne liigi puhul tuleks sisse seada totaalne püügikeeld, et kalavarud saaksid taastuda tasemeni, mis neid taas ohutult püüda lubaks. Teine tõsine kalapüügiga seonduv probleem on kaaspüügid- paljude selliste liikide, seal hulgas imetajate, merelindude ja kilpkonnade hävitamine, keda ei olnud üldse plaanis püüda. Inimesed ei küti teisi loomi mitte ainult toidu ja toorainete saamise pärast, vaid ka vähendamaks kahjuriteks või muidu ohtlikeks peetavate loomade arvu- või notivad neid lihtsalt meelelahutuseks. Kõikjal maailmas püütakse hävitada koduloomi ründavaid või põllusaaki kahjustavaid loomaliike . (George McGavin,2006,lk 44,45)
Salakaubandus
Suhtumine loomsete toodetega kaubitsemisse on mitmel pool maailmas muutumas, sest inimesed on hakanud mõistma, millist kahju ja kannatusi nad sellega ennast ümbritsevale keskkonnale tekitavad. Siiski ulatub rahvusvahelisest illegaalsest loomadega kaubitsemisest saadav tulu igal aastal miljarditesse dollaritesse, puudutab tuhandeid ohustatud liike ja toob kaasa lugematu hulga liikide väljasuremise. (George McGavin,2006,lk 46)
Harilik mudakonn
Mudakonnad on öise aktiivsusega, mistõttu jäävad sageli märkamatuks. Päeval on nad maa sees . Mudakonnad elavad alati veekogude läheduses, toitudes putukatest, tigudest, ussidest ja teistest selgrootutest. Märgalade kuivendamise ja jõesängide õgvendamise tõttu on mudakonna arvukus kõvasti kahanenud. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk125) Vt. joonis 1
Raisakotkas
Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2
Suurtrapp
Suurtrapp on kureline, kes on Euroopa linnustiku kogukaim esindaja. Nad on maastike muutumise suhtes äärmiselt tundlikud ning kuna inimesed võtavad üha enam steppe põllumajanduslikku kasutusse, kahaneb trappide arvukus kõikjal. Trapid on aegade algust peale olnud hinnatud jahilinnud. Uuemal ajal satuvad nad põllutöömasinate ohvriks ning saavad kahjuritõrjevahendite läbi kannatada. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 95) Vt. joonis 3
LISAD
Joonis 1
Harilik mudakonn
Joonis 2
Raisakotkas
Joonis 3
Suurtrapp
KASUTATUD KIRJANDUS
1)“Eneke 3“ õpilase teatmeteos. Kirjastus “Valgus“.1984
2) „Haruldased loomad aastatuhande künnisel“ Autorid Evžen Kus, Vaclav Pfleger. Kirjastus“Sinisukk“.2000
3)“Ohustatud liigid“ Autor George C. McGavin. Kirjastus “ Varrak “.2006
4)“Eesti punane raamat“. 1998
5) http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_raamat
6) Google pildiotsing
12