Hügieenikommete muutus ajas (0)

Tartu Ülikool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hügieenikommete muutus ajas 
Argikultuuri muutumise  kursus  
Uurimustöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Linda  Luts  
Juhendaja : Ene Kõresaar 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tal inn 
2018  
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus 
1. Hügieenikommete muutus ajas 
     ​1.1  Esiaja  kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 
     ​1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 
     1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 
2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad 
muutusid? 
3.  Intervjuu  pereliikmega 
    ​  ​3.1 Andmed intervjuu kohta 
      3.2 Intervjuu küsimused ja vastused 
Kokkuvõte   
Kasutatud kirjandus   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
Sissejuhatus 
 
Minu uurimustöö teemaks on hügieenikommete muutus ajas.  Uurisin   Valisin 
sel e teema kuna tahtsin rohkem teada saada, mil ised olid hügieenikombed 
erinevatel  aegadel . Samuti soovisin teada saada, miks nad muutusid ja kas 
nad ka si amaani muutuvad.  
Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks kasutasin järgmisi meetodeid: Intervjuu 
ehk praktilise töö  teostamine  ning  kirjanduse analüüs. 
Kuna üks minu uurimustöö eesmärkidest oli aru saada kas hügieenikombed 
muutuvad ka tänapäeval, si s vi sin läbi intervjuu enda  vanaemaga , kes rääkis 
enda tähelepanekutest ja arvamustest hügieenikommete muutuste kohta. 
Uurimuse käigus õppisin erinevate perioodide hügieenikommetest ning sain 
ka teada, miks nad muutusid aja jooksul. Sain ka teada, mis muutused on 
vi mastel aastakümnetel toimunud. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
1. Hügieenikommete muutus ajas 
 1.1 Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed( 10000 eKr- 13. saj 
pKr) 
​Üks  varasemaid  kultuure, kel e hügieenikommetest me teame on Induse 
oru  tsivilisatsioon , mis on üks kolmest vanimatest tsivilisatsioonidest 
Mesopotaamia  ja Egiptuse kultuuride kõrval (Bushak, 2015). Induse oru 
tsivilisatsiooni linnas olid reo- ja  puhtavee  kanalitesüsteem ( Indus  Val ey), mis 
näitab, et linnas oli mitte ainult  isenda  puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna. 
Kuna kehapuhtus oli hinnatud oli enamus majades  vannituba  ning  tualettruum , 
mis oli ühendatud linnas oleva veevärgiga (Indus Val ey). Tihti  pesti  ennast 
püsti seistes vett peale valades ning vesi valgus tänavatel olevatele 
kinnistesse äravoolu kanalitesse (Indus Val ey).  Samuti kasutati ka linnas 
avalikke  vanne , ning arheoloogid  loevad   Mohenjo  Daro suurt vanni kui üht 
vanimat  ajaloolist avalikku vanni (Bushak, 2015).  Vann  oli suhteliselt suur ning 
sügav ning sel e vett vahetati regulaarselt, et see oleks puhas (Indus Val ey).  
Vanas-Egiptuses oli kõrgel kohal  pesemis  ja keha puhastamis  rituaalid  
(Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida 
täisid ning regulaarselt kasutasid  kosmeetikat  (Mark,  2017 ). Arvati, et mida 
puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak, 
2015).  Egiptlased  kasutasid erinevaid savisid, mineraale ja õlisid, et 
valmistada seepe ning muid kosmeetikatooteid, et naha eest hoolt kanda 
(Mark, 2017). Toodete mõte ei olnud ainult puhastamises vaid ka naha 
ni sutamises ning sel e toitmises (Mark, 2017). Igas  majapidamises  
kaasaarvatud ka vaesemates oli mingit sorti nõu ja pesemiseks mõeldud 
vahend, mis võimaldas egiptlastel ennast igapäevaselt pesta (Mark, 2017). 
Pesemise al  mõeldi kül  jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti 
ka mitu korda nädalas (Mark, 2017). Nad kasutasid ka omamoodi deodorante 
ja parfüüme, et paremini lõhnata (Mark, 2017). Suu hügieen oli samuti tähtis 
ning hambaid pesti ka regulaarselt kindlate ainetega ning suud loputati eriliste 
veedega(Mark, 2017).   
 
1.2 Hügieen keskajal ( 13.saj. pKr -16.saj pKr) 
​Keskajal kannatas hügieen kõva al akäigu al . Erinevad avalikud  vannid  
ning  akveduktid  jäeti  unarusse  ning nad hävinesid. Samuti hakkas laialdaselt 
levima usk, et vesi on kehale paha. Nimelt vara-keskajal  usuti , et inimene on 
terve kui tema keha neli põhi vedelikku on tasakaalus, nendeks on mustsapp, 
kol anesapp,  veri  ja lima. Neid nelja vedelikku mõjutas ka keskkond ning usuti, 
et vesi võis vi a ühe vedelikku tasakaalust välja, mil e tõttu inimesed hakkasid 
3 
vähem ennast  pesema .  Rikkamad  ja jõukamad inimesed ei pesnud ennast 
üldse ning mõned kuningad on väitnud, et nad on pesnud ennast ainult kaks 
korda elus. Kehva  isiklikku  hügieeniga kaasnes aga palju ebamugavusi nage 
paha lõhn ning täid. Õukondades hakati sel e tõttu kasutama lõhnaõlisid, et 
ebameeldivat lõhna hajutada ning  kanti  parukaid, et  peita  rasvunuid juukseid. 
Seal pesti ennast minimaalselt ehk ni sutati märja rätikuga käsi ja nägu ainult. 
Keha ei pestud aga sel e eest vahetati alusri deid väga tihedalt, mõnikord isegi 
mitu korda päevas.  
Hilis -keskajal hakkasid aga pesemiskombed uuesti levima Euroopas. 
Rikkamad said lubada endale  pesemist  mitu korda nädalas ning populaarseks 
muutusid uuesti avalikkud vannid. Pesti ennast suurtest puidust  vannides  ning 
ainult rikkad said lubada endil sooja vee sees pesemist. Vaesed pesid ennast 
aga kord nädalas ja külma veega vannis, tihti pesi ennast kogu pere ühes ja 
samas vees. Avalikkest vannidest said aga  kohtadeks , kus peeti pidusid ning 
tihti kuningad kutsusid mitte ainult enda perekonda vanni vaid ka enda sõpru 
ning ka õukonna li kmeid (Bushak, 2015).  
 
1.3 Hügieen uusajal ( 16.saj. pKr- tänapäev) 
Renessaansiajastul hakkas Euroopas  tekkima  taas huvi hügieeni vastu 
ning taasavastati  Hippokratese  töid (ENE3, 1988: 34lk).  Hügieen edenes 
edasi kaheks põhisuunaks: isiklik ja ühiskondlik hügieen (ENE3, 1988: 34lk). 
Isiklik hügieen puudutas ainult ühte inimest ning kuidas tema hoolitseb enda 
keha eest aga ühiskondlik puudutas kõiki. Hea näide ühiskondlikust hügieenist 
on näiteks kanalistasioonid ning reovee puhastusjaamad.   Ajaga  on 
tehnoloogia  arenenud ning erinevad tooted on välja tulnud. Esimesed  seebid , 
mis olid tehtud erinevatest  mineraalidest  ning mida kasutati kogu keha 
pesemiseks on arenenud kal iteks šampoonideks ja kehapesugeelideks. 
Samuti hakkati ka hoolitsema hammaste eest. Keskajal oli hammaste hügieen 
suhteliselt primiti vne kuid see hakkas arenema. Hakati  tootma  hambaharju 
ning hambapastasid, mis on arenenud sel isteks nagu me neid tänapäeval 
tunneme. Samuti jõuti ühis arvamusele, et vesi on hoopis kehale kasulik ja 
käte ning keha  pesemine on hoopis hea ning see puhastab ja hoiab 
haiguseid eemale. Tänapäeval on normaalne, et inimene käib dušši al  mitu 
korda päevas ning, et ta peseb käsi regulaarselt päeva jooksul kuid keskajal 
oli see mõeldamatu. 
 
2. Miks hügieeni kombed olid sellised ning miks nad 
muutusid? 
4 
Esiajal olid hügieenikombed väga au sees ning erinevad rituaalid olid 
samuti ausatud (Bushak, 2015). Austatud olid nad aga sel e tõttu, et arvati ,et 
kui keha on puhas on  hingel  kergem  jumalaga  ‘’sidet’'pidada (Bushak, 2015). 
Samuti arvati, et mida puhtam ja õlitaum inimene on, seda lähedam ta 
jumalale on (Bushak, 2015).  
Keskajal hakkas isiklikku hügieeni pidamise komme kaduma, ning see 
juhtus mitmete põhjuste tõttu. Esiteks, hakkas  kirik  avalikke vanne  pidama  kui 
prostitutsiooni märgiks, kus mehed ja naised saavad paljalt koos ujuda ning 
vahekorda astuda, mil e tõttu paljud usklikud loobusid nendes kohtades 
käimisest (Bushak, 2015). Musta katku leviku ajal hakkasid inimesed veel 
rohkem  kartma  avalikke vanne. Sel e põhjuseks oli arusaam, et nakkused 
võivad kehasse  tungida  läbi avatud ehk  puhaste  pooride ning arvati, et 
mustuse kiht üle terve keha kaitseb haiguste eest (Bushak, 2015). Samuti 
keskaja alguses kukkus kokku  Rooma  impeerium kokku, mil e tõttu akveduktid 
ja muud kanalisatsioonid jäid unarusse või  lagunesid (Bushak, 2015). Sel e 
tõttu ka paljud avalikkud vannid ja tualetid  kadusid   minevikku  (Bushak, 2015). 
Samuti mõjutas isiklikku hügieeni  kommete  muutust arstide uus teooria, et 
vesi võib keha nelja vedelikku tasakaalust välja vi a. 
Uusajal hakkas isiklik hügieen jäl e tähtsust koguma kuna arstiteadus 
ning tehnoloogia arenes. Arstid avastavad  mikroobid  ning mõistavad, et 
haiguseid levivad hoopis nende kaudu. Hakatakse ka arusaama, et haiguseid 
võib ennetada hea hügieeni pidamisega kuna see eemaldab haigusi  tekitavaid  
bakterid . Sel e tagajärjel hakkavad inimesed ennast aina rohkem pesema. 
Samuti hakatakse tootma uusi aineid ning tooteid, et hõlbustada ja teha enda 
pesemine tõhusamaks.  
 
 
3. Intervjuu pere liikmega 
3.1 Andmed intervjuu kohta 
Tegin  intervjuu enda vanaemaga, kel e nimi on Aita Luts. Küsitlus toimus minu 
kodus, õhtupoolikul (21.04). Küsitluse käigus küsisin vanaema käest küsimusi, 
mil e olin varem  koostanud . Panin kirja märksõnad tema jutust ning hiljem 
moodustasin  nendest  jutu. Peamiselt küsisin, kuidas on hügieenikombed 
ajaga muutunud ehk kuidas nad olid vanasti ehk nõukogude ajal ning kuidas 
nad on muutunud.  Küsitlus kestis 2 tundi kuna vanaema rääkis pikalt mul e 
erinevatest protseduuridest. Intervjuu lõpus jagas ka mu vanaisa, Manfred 
Luts oma mälestusi.  
 
5 
 
 
3.2 Intervjuu küsimused ja vastused 
1) Kuidas sa ise  tunned , kas hügieenikombed on palju muutunud? 
Minu vanaema arvates ei ole, kuna ka tema lapsepõlves pesti hambaid tihti 
ning käidi pesemas ning saunades, et ennast puhtaks saada. Ühte asja ta on 
aga  pannud  tähele, nimelt seda, et tema ajal kasutati väga palju  seepi . 
Tänapäeval kasutatakse aga  pesemisel  väga palju erinevaid vahendeid. Ta 
on ka pannud tähele, et tänapäeval käidakse tihedamini pesemas kui vanasti 
ning tema meelest on see kahjulik kuna, ni  me peseme kõik healoomulised 
bakterid maha kogu aeg. 
2) Kuidas on tooted muutunud ning, kas nad on ka paremaks 
muutunud? 
Aita arvates on tooteid tänapäeval li ga palju, ning tal isiklikult on raske aru 
saada, mida tal on vaja ning mida tal pole vaja. Ta ütleb ka, et tal e ei meeldi 
et reklaamitakse ni  palju tooteid ning ravimeid, mis on kal id aga mis ei mõju. 
Ta meenutab, et vanasti oli tooteid ja ravimeid vähe kuid need vähesed 
ravimid  tegid oma tööd hästi. Sel e tõttu on tal tekkinud ebausaldus toodete 
vastu. Ta ka mainib, et mõned uued ravimid ja tooted töötavad paremini kui 
vanasti kuid nende leidmiseks läheb rohkem aega ning on vaja spetsialistide 
abi.  
3)  Kas on ka mingeid sotsiaalseid surveid olnud hügieeni 
pidamiseks, ja kui on millised? 
Minu vanaema ütleb, et ta on väga õnnelik, et tänapäeval on ni  palju 
sotsiaalreklaame, mis propageerivad tervislikke elusti le nagu näiteks, et peab 
hambaid pesema vähemalt kaks korda päevas. Ta ise on õppinud arstiks ning 
teda teeb õnnelikuks fakt, et inimesed on hakkanud aina rohkem enda kehade 
eest hoolitsema. 
4) Kas sinu meelest on toimunud mingi suurem muutus hügieeni 
arengus, mis oli pöördelise tähtsusega? 
Minu vanaema arvates aitas kõvasti hügieeni arengule kaasa tehnoloogia 
areng. Ta mainib eriliselt  pesumasina  tekkimist. Tänu pesumasinale saab ta 
nüüd ki remini, kergemini ja tõhusamini pesu pesta. Samuti meenutab ta 
kuidas lapsepõlves pidid nad alati vett  keetma , et pesu seal sees leotada. 
Tänapäeval erinevad  kemikaalid  ja pesumasinad aga lubavad juba 30. kraadi 
juures pesu pesta, ni  et  mustus  kaob. See on tema arvates väga hea areng, 
mis aitas ka puhtamana ol a. Samuti on tema arvates  tolmuimejad  muutnud 
maailma, need ‘’imemasinad’  tegid koristamise palju tõhusamaks ja 
6 
ki remaks. Vanaisa mainis veel külmkappide teket. Tema ajal toitu soolati, kui 
taheti seda säilitada ning kõike  hoiti  keldrites, kus oli must ja ni ske. 
Külmkappides on aga kerge säilitada toitu ning neid on kerge  puhastada  ja 
pesta.  
5) Kas sinu meelest on hügieenikommete areng ka negatiivseid 
tagajärgi  toonud ? 
Minu vanaema arvates, on ülepesemine ja antibakteriaalsete  seepide  
kasutamine toonud kaasa palju jama. Nimelt inimesed pesevad endalt kõik 
mikroobid ni modi maha, kaasaarvatud ka head mikroobid, mis nõrgendab 
nende keha. Sel e tõttu on inimeste immuunsussüsteemid nõrgemad ja nad 
on rohkem altid haigustele. Ta ka mainib, et inimesed puutuvad igapäevaselt 
kokku kemikaalidega ning see on muutunud paljusid inimesi al ergikuteks 
kaasaarvatud lapsi. Ta ütleb, et kõik need kemikaalid on tõesti kasulikud aga 
neid on li ga palju meie ümber. 
 
6) Kas sinu arvates praeguses läänelikus tsivilisatsioonis, meie 
inimesed kui looduse osa, jääme täielikult keemia sõltuvusse? 
Minu vanaema tõdeb kergendusega, et õnneks on Eesti jäänud suhteliselt 
looduslähedaseks rahvaks ning tihti eelistame naturaalseid ravimeid kui 
läänes tehtuid tablette. Sel ega nõustun ka mina, kuna olen ise tähele pannud 
enda kui ka mu sõprade juures, et me ikka haiguse korral järgime 
vanavanemate  käest õpituid tarkusi. Näiteks kui li ges oli  valus  si s võid 
paiselehe sel e ümber panna, et  turset  vähendada või si s põletikku 
maandamiseks kasutada kummelit. 
7) Kas sa igatsed mingeid vanu hügieenipidamise kombeid, mida 
sa enam ei tee? 
Vanaema ütleb, et ta tõesti igatseb enda pesemist  looduslikke  ainetega. 
Näiteks tal e alati meeldis munaga juukseid pesta ning samuti igatseb ta 
jõgedes pesemist. Ta teab, et jõgedes pesemine ei ole  loodusele  hea kuna 
seep  satub sel juhul vette, kuid ta ütles et see oli alati ni  mõnus tunne kui 
külmas jões sai pesta. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
 
 
 
 
Kokkuvõte 
Uurimustöö käigus õppisin rohkem hügieenikommete kohta läbi aegade. Sain 
teada, et nende muutuste põhjuseks olid tihti usk või arstide arvamused. 
Samuti mõistsin, et hügieenikombed pole järk järgult arenenud paremuse 
suunas vaid on toimunud ka taandarenguid. 
Sain ka teada rohkem hügieenikommete kohta, mis olid Nõukogude ajal tänu 
intervjuule Aita Lutsuga. 
Tänu urimustööle mõistsin, et meie igapäevased tegevused nagu hammate 
pesemine on arenenud  aastasadu  kommeteks. Mõistsin rohkem, et peaksin 
olema õnnelik ja tänulik, et  elan  sel  ises   puhtas  ühiskonnas. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 
 
 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS  
1. Autor teadmata. Health and Sanitation. Indus Val ey. 
http://indus-val ey-civ.weebly.com/health-and-sanitation.html 
2. Bushak, Lecia 2015. A  Brief  History Of Bathing: The  Importance  Of 
Hygiene , From  Ancient  Rome’s Sophisticated Showers To The Modern 
Day.  Medical  Daily. 
www.medicaldaily.com/brief-history-bathing-importance-hygiene-ancient
-romes-sophisticated-showers-modern-364826 
3. 1988. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Kirjastus Valgus. 
4. Mark, J.Joshua 2017. Cosmetics, Perfume, & Hygiene in Ancient  Egypt . 
Ancient History Encyclopedia. 
https://www.ancient.eu/article/1061/cosmetics-perfume--hygiene-in-anc i
ent-egypt/ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9