50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiakene1
Õppematerjali autor
koosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused: Tekstiil - algselt omistati terminit ainult kootud kangastele, tänapäeval peetakse tekstiili all silmas piisavalt elastset ja paindlikku materjali, mis on valmistatud peentest ribadest, polümeeridest, kiududest, lõngadest, kangast või toodetest, mis on valmistatud ribadest, kiududest, lõngadest või kangast. Tekstiiltooted - ainult tekstiilkiududest valmistatud (olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist) töötlemata tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid.
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
HAPPED: HxHappejääk Happed on prootoni doonorid e. nad muudavad lahuses H+ ioonide kontsentratsiooni suuremaks kui see on puhtas vees (pH=7, H+ ioonide kontsentratsioon = 1. 10-7mol/l) Hapete vesilahustes on pH<7. Enamkasutatavaid happeid tekstiilikeemias: soolhape HCl väävelhape H2SO4 sidrunhape sipelghape HCOOH äädikhape CH3COOH süsihape H2CO3 fosforhape H3PO4 boorhape H3BO3 Happeid kasutatakse nii happelise keskkonna loomiseks kui ka leelistöötluse läbinud kangaste neutraliseerimiseks erinevates ettevalmistuse, värmise ja viimistluse astmetel. ALUSED (Me(OH)x) Alused on ained, mis muudavad vesilahustes vesinikioonide kontsentratsiooni väiksemaks ehk alused tõstavad vesilahuste pH väärtust. Aluselises lahuses on pH>7. Tekstiilikeemias enamkasutatavad aluselise keskkonna põhjustajad ja kasutatavad kemikaalid on: NB! Selles loetelus on ka hüdrolüüsuvad soolad!!! Naatriumhüdroksiid NaOH
segatakse teiste villa ei tohi pigistada etga ja sisaldab palju õhuõõnsusi, kiududega, valmistataks väänata ja värvimisel ei tohi WA kiud on väga soojapidav, hea vilti, kasutatakse ka pesta üle 70 kraadi, niiskusvõimega, võib imada õhukeste kootud kangaste hooldamisel tuleb olla inglise küülikud kuni 60%% massist ja ei tundi valmistamiseks tähelepanelik, vanub kergesti pehme ja ikka märjana. Kiud on sile ja ja kokkuminek on suur.
Käsitsi kedrates tehakse heiet käte vahel villaloorist (trummelkraas) või hännast (käsikraasid) sobiva paksusega villaheiet venitades. Ketramismasina ja korrutamismasina asemel kasutatakse kedervart või vokki. Villa kasutamine Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-,viskoos- ja puuvillakiududega. Lambavilla väikese tugevuse, eriti selle madala hõõrdekindluse tõttu, lisatakse villale polüamiidi või polüestrit. Peamiselt trikootoodete tarbeks segatakse lambavillaga ka polüakrüülnitriilkiudu. Pesemine On levinud arvamus, et pesemata lambavilla võib säilitada kasvõi kümme aastat ja seejärel puhtaks pestes saab sellest head lõnga teha
3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 101 4 Hoonepiirete õhupidavus 106 4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 107 4.2 Õhupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid