Kangaste organoleptiline analüüs (0)

Gloria Koger, Kaia Lambing, Kersti Kais
Kangaste organoleptiline analüüs
Õppeaines: Tekstiilimaterjalide testimine
Rõiva- ja tekstiili instituut
Õpperühm: TD31
Juhendaja : lektor Diana Tuulik
Esitamiskuupäev:
Üliõpilase allkiri ………………
Õppejõu allkiri:
Tallinn 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 4
1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal 4
1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine 6
1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks 9
1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks 10
1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal 10
2. JÄRELDUSED KANGASTE VIIMISTLUSE KOHTA ORGANOLEPTILISE VAATLUSE PÕHJAL 12
3. KANGASTE OMADUSTE KIRJELDAMINE (KOKKUVÕTTEV TABEL) 14
KOKKUVÕTE 15
VIIDATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Tegemist on kangaste organoleptilise analüüsiga. Sõna organoleptiline tähendab meeleelunditega tajutav,. Seega tuleb kangast kirjeldada selle põhjal, mida me näeme ja tunneme . Analüüsi tulemuste järeldusena tuleb otsustada, millise kiulise koostisega on vaadeldav kangas . Samuti sisaldab analüüs põlemis- ja märguvuskatset, mis peaksid saadud järeldust kinnitama või ümber lükkama. Lisaks sellele on loetletud ka kangaste viimistlusvõimalused ja omadused. Antud analüüsis on vaatluse all kolm kangast. Analüüsis on põhinetud ka varasematele töödele, mis on koostatud kursuse Materjaliõpetus ja Tekstiilitootmise tehnoloogia käigus lektor Diana Tuuliku juhendamisel.

1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL

1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal

I kangas
Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige.
Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise jämedusega ja pehmed, kuid karvased ja mitte väga tugevad. Tegemist on staapelkiududest tehtud lõngadega.
Kangas ei ole kortsuv. Samuti puudub sellel elastsus , sest lõngade keerduvus on väike. Riide tiheduse tõttu on ka drapeeruvus halb.
Foto 1. Miskoobi foto esimesest kangast
II kangas
Tegemist on kangaga, mille pinna faktuur on reljeefne, see tähendab, et muster on sisse kootud erinevate lõngadega, muster pole peale värvitud. Kangas on paremalt ja pahemalt poolelt erineva mustriga.Vaatluse tulemusena võib tuvastada mõningaid kortse, mis kanga rippu vajuma asetades välja ei lange. Drapeeruvus on keskmisest halvem, ehk et kangas ei lange hästi, kuna on kerge, mis on omane keemilistele kiududele, kuna looduslikud kiud on keemilistest tavaliselt raskemad . Kangas ei ole väga elastne, venib vaid mööda kanga diagonaali.
Kangas tundub olevat üsnagi peenekoeline ja tiheda sidusega. Lõngade suhe ei ole mõlemal poolel võrdne. Sidus on suhteliselt tihe ja tugev, hargnevus on keskmisest väiksem. Tegemist on kombineeritud sidusega (Foto 2).
Esmasel vaatlusel hakkab silma särav hõbeniit. Kanga koesuunas jooksevad mustad niidid ja kaks valget ning lõimesuunas valged, mustad ja üks hõbeniit. Katsumise tulemusena ütleks, et tegemist ei ole väga n.ö. külma kangaga. Lõngad on keskmisest peenemad, üsnagi ühtlased ja siledad.
Foto 2. Miskoobi foto teisest kangast
III kangas
Kangas on pehme ja tihe. Kangal esineb kerge läige. Samuti kangas ei lähe kortsu ja pind on sile. Miskoobi foto pealt on näha, et kiud asetsevad võrdselt (Foto 3). Parem ja pahem pool on üsna sarnased. Kangas on keskmise raskusega. Lõime-ja koelõngad ei erine üksteisest ja on hea keerduvusega. Seega on kangas natuke elastne. Lõngad on väikse jämedusega ja päris tugevad.
Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast

1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine

I kangas
Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega.
Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4).
Foto 4. Mikroskoobi pilt esimese kanga kiududest
II kangas
Tegemist võib olla keemiliste kiududega, kuna kiud on suhteliselt pikad. Valge niit on läikiv, mis on iseloomulik polüamiidi filamendile. Tegemist on kootud kangaga, kordistatud komplektsniitidest. Mõned mustad lõngad on vahelduva telgniidiga kahekordsed lihtkorrutatud lõngad. Vaatluse põhjal võiks arvata, et tegemist on sünteetilistest kiududest valmistatud kangaga (Foto 5; Foto 6; Foto 7).
Foto 5. Mikroskoobi pilt teise kanga musta lõnga kiududest
Foto 6. Mikroskoobi pilt teise kanga valge lõnga kiududest
Foto 7. Mikroskoobi pilt teise kanga höbedase lõnga kiududest
III kangas
Lõime-ja koelõngad on sarnased ja paiknevad ühtlaselt kangas. Tegemist on filamentkiududega. Lõngad koosnevad ühest kiuliigist, sest koe-ja lõimelõngad on sarnased. Ehk tegemist on üheliigilise kangaga.
Peale kanga uurimist ja vaatlemist arvan, et tegu on sünteetilise kangaga ehk kangas on polüestrist (Foto 8).
Foto 8. Mikroskoobi pilt kolmanda kanga kiududest

1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks

I kangas
Lambavilla puhul peaks kanga kiud süttima aeglaselt ja põlema puhangutena, samuti on kiududel kalduvus kustuda leegist eemaldumisel. Lõhn on sarnane põlenud karva või sarve lõhnale. Põlemise jäägiks on must, söestunud, pigistamisel lagunev kera. [1]
Põletuskatses kasutasin tulemuste saamiseks nii lõime- kui ka koelõnga kiude. Kiud põlesid keskmise kiirusega ning põles puhangutena, leegist eemaldumisel kustus. Põlemisel eraldus sarve või sule põlemise lõhna ning jäägiks oli must, söestunud kera, mis lagunes pigistamisel.
II kangas
Musta niidi põlemisel tekib kõva tomp, mis katsumisel esialgu ei purune , küll aga hiljem tuhatükkideks. Põletamisel eemaldub terav lõhn. Kui põletada suuremat kangatükki, eemaldub põlemisel musta tossu. Niit sulab ja põleb keskmise kiirusega ja edasi ka veel leegist eemaldades. Leek mingit värvi ei anna. Valge niit käitub leegi lähenedes samamoodi nagu must niit. Põletuskatse järgi eeldan, et tegemist võib olla keemilise kiuga , kas triatsetaadi, nailoni või polüakrüüliga. Viskoosi kangas ei ole, kuna viskoosi põlemisel eraldus hall tuhk , antud kanga puhul aga jääb järgi must kõva tomp. Kuna põletamisel eemaldub tossu, siis eeldan, et tegemist võib olla polüakrüüliga.
III kangas
Põlemisel muutub mustaks keraks . Kustub leegist eemaldades ja levitab tahmast suitsu. Esineb natuke magus ja suitsunud lõhn. Kanga ja kiu käitumine põlemisel on omane polüestrile. [1]

1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks

I kangas
Lambavill on üks hügroskoopsemaid tekstiilikiudusid. See võib imada 33% niiskust ilma märjana tundumata. Villakiul on pinnakiht kutiikula, mis toimib kaitsekihina. Seega on villane toode osaliselt mittemärguv, kui kiupinna kaitsekiht on piisav ja toode on tihe.
Katses kasutasin 1,5*2,5 cm suurust kangatükki. Esialgsel vettepanemisel ei juhtunud materjaliga midagi, see tähendab, et kangas ei imbunud koheselt vett endasse ega vajunud põhja. Pealmine pind jäi ka pärast 10 minutit kuivaks . Oli aga õrnalt kooldunud. Põhja vajutades tõusis tagasi pinnale ning veest välja võttes polnud kangas ikkagi täiesti veest läbi imbunud.
II kangas
Kangatükk ei omastanud vett koheselt. Tilgad libisesid kanga pealt maha. 10 minuti pärast on kangas märg, vesi on kanga pinnal nagu lima, näha on, et kangas ei taha vett imada ja riidetüki raskus pole väga palju suurenenud.
III kangas
Vesi ei mõjuta polüestri omadusi. Märgumine sõltub kanga struktuurist. Niiskuse imamisvõime 0,3…0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim.
Katse käigus asetasin veeklaasi umbes 1,5 * 2,5 cm suurune kangatüki. Alguses ei juhtunud midagi. 10 minuti jooksul imas kangas natuke vett, kuid jäi veepinnale ujuma . Pärast puudutust vajus kangas natuke põhja ehk jäi klaasi keskele ujuma.

1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal

I kangas
Analüüsi ja katsete põhjal võin järeldada, et tegemist on 100% lambavillast kangaga. Kõige rohkem kinnitab seda mikroskoobiga tehtud foto kanga kiududest (Foto 4). Samuti selgus vaatluse käigus, et kangas pole kortsuv, mis on üks villase kanga omadustest. Lisaks sellele vastasid kiudude ja kangatüki põlemis- ja märguvuskatse peaaegu täpselt teooria kirjelduse. Põlemiskatses süttisid kiud aeglaselt, leegist eemaldudes kustusid, oli tunda sarve põlemise lõhna ning jäägiks oli söestunud, must, pigistamisel lagunev kera. Märguvuskatses ei imanud kangas vett väga hästi ning oli endiselt osaliselt kuiv ka peale minutit. Selline kiudude ka kanga käitumine on omane villasele kangale.
II kangas
Katsete tulemusena võib järeldada, et tegemist on keemilistest kiududest valmistatud kangaga, hõbeniidi näol on tegu anorgaaniliste metallkiududega. Misoskoobi all kiude uurides pole näha ei soomuseid ega säbrulisi kohti, seega tegemist on sünteetilise kiu filamentidega. Päris lõpliku otsust oli keeruline teha, kuna põletuskatse järgselt võib olla tegu nii polüakrüüliga kui ka nailoniga. Välistada ei saa isegi kloorkiudu, kuna põlemisel süttis kiud kiiresti, järgi jäi must jäik tomp, mis on iseloomulik mitmele keemilisele kiule.
III kangas
Katsete ja analüüsi põhjal võin teha järeldust, et tegemist on 100% polüestrist kangaga. Järeldust saab teha mikroskoobi foto (Foto 8) ja katsete järgi. Nii põlemis- kui ka märguvuskatses käitusid kangas ja selle kiud polüestrile omaselt. Lisaks kangas ei kortsunud ja oli veidi elastne. Põlemiskatses muutus kiud mustaks keraks ja levitas tahmast suitsu. Märguvuskatses imas kangas vett väga aeglaselt ja vesi jäi kiudude vahele. 10 minuti pärast muudatusi eriti ei olnud, kuid kanga põhja vajutamisel ei tõusnud see täiesti pinnale. Selline kanga käitumine on omane polüestrile.

2. JÄRELDUSED KANGASTE VIIMISTLUSE KOHTA ORGANOLEPTILISE VAATLUSE PÕHJAL

I kangas
Arvan, et antud kanga puhul on tegemist kammlõngaga. Kammlõngale on omane kõrvetamine. Selle käigus kõrvetatakse kangast mõlemalt poolt korraga, seejärel pannakse see veevanni. Eesmärgiks on eemaldada kangapinnalt väikesed kiuosakesed, et kanga pind ei oleks kare. Analüüsitaval kangal on küll näha kiude kanga pinnal, kuid mitte oluliselt. Villale on iseloomulik ka vanutamine, kuid kuna antud kangal ei ole vildile omast pinda, siis arvan, et seda on tehtud väga vähest aega (u 15-30 min). [2]
Enamus tõugudelt saab valget villa, mis varieerub lumivalgest kollakas - ja hallikasvalgeni. Värvilise villaga lambaid esineb vähe. Näidiskangas on ühtlaselt hall, mistõttu on selle kanga villa algselt pleegitatud ja värvitud.
Kanga vaatluses oli mainitud ka kanga kerget läiget. Selle saamiseks kasutatakse tavaliselt apreteerimist. Kuid kuna kiu läige oleneb lamba tõust, aga samuti ka kiu pinna soomuselisest ehitusest ja kiu säbarusest, siis ei pruugi kangast olla apreteeritud.
Lisaks kõigele kuuluvad lõppviimistluse juurde kanga pressimine ja dekateerimine.
Katse tulemusi kanga viimistlusviisid minu arvates ei muutnud. Kangas käitus ikkagi endale omaselt nii põlemis- kui ka märguvuskatses.
II kangas
Kangale on tehtud kindlasti baasviimistlust, ehk ettevalmistavaid viimistlusi. Nendeks on puhastamine, kanga esteetiliste omaduste parandamine. Kangale võib olla tehtud ka funktsionaalset viimistlust formaldehüüdvaikudega, ehk teda võib olla tehtud vetthülgavaks, kuna märguvuskatse ajal langesid esialgsed piisad kangalt maha. Teineks võib kangas olla töödeldud mustusthülgava viimistlusega. [3]
III kangas
Sellel kangal võis olla mustust hülgav viimistlus , sest polüester on vastuvõtlik õli baasil plekkidele ja vähendab hügroskoopsust. Samas võis olla ka leeki aeglustuv viimistlus, sest kangas süttis halvasti. [4]
Kindlasti oli tehtud ka keemiline viimistlus, kuna kangas on sirge, natuke elastne ja ei lähe kortsu. Sünteeskiud on nõrkade aluste ja hapete suhtes stabiilsed. Termoplastiliste materjalidena mõjutatakse neid värvimiseks põhiliselt termiliselt. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Katse käigus erinevusi eriti ei olnud. Seega olen kindel, et see kangas on 100% polüester.

3. KANGASTE OMADUSTE KIRJELDAMINE (KOKKUVÕTTEV TABEL)

Tabel 1.
Kolme kanga omaduste võrdlemine
Omadused
I kangas
II kangas
III kangas
Tõmbetugevus
Väga väike
Suur
Keskmine
Rebimistugevus
Väga väike
Suur
Minimaalne
Hõõrdekindlus
Väga väike
Väike
Väga suur
Pillingukindlus
Väga suur
Keskmine
Suur
Kortsuvus
Väga halb
Keskmisest suurem
Halb
Veekindlus/vetthülgavus
Väga vetthülgav
Vetthülgav
Värvipüsivus ja kokkuminek pesus
Värvipüsivus väga hea ja kokkuminek pesus suur
Värvipüsivus hea ja ei lähe pesus kokku
Värvipüsivus hea ja ei lähe pesus kokku
Värvipüsivus hõõrdumisele
Hea
Hea
Hea
Venivus ja elastsus
Keskmise venivuse ja elastsusega
Halva venivuse ja elastsusega
Keskmine venivuse ja elastsusega
Higikindlus
Halb
Keskmine
Väga halb
Tulekindlus
Keskmisest parem
Halb
Hea

KOKKUVÕTE

Organoleptilise analüüsi eesmärk oli kolme kanganäidise vaatlemise teel kindlaks määrata kangaste kiuline koostis. Lisaks vaatluskatsetele oli võimalus teha ka põletus- ja märguvuskatse. Antud analüüsi tulemusena ilmesid oletatavad kangaste kiulised koostised, mida hiljem kontrollitakse põhjalikemate testide abil. Katsete tulemustest järeldus, et kolme kanga näol on tegemist 100% villase kangaga, polüakrüülist ja metallkiududest valmistatud kangaga ning polüestrist valmistatud kangaga. Antud analüüs andis teadmise ja kogemuse kangaste esialgse kiuliste koostise määramise kohta kättesaadavate ja lihtsate testide abil.

VIIDATUD ALLIKAD

[1] D. Tuulik, Kidude põlemise iseloom [Võrgumaterjal]. Available : http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/63222/mod_resource/content/1/Kiudude%20p%C3%B5lemise%20iseloom.pdf [Kasutatud 21. september, 2017].
[2] D. Tuulik, Tooraine muutused viimistlusel [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/19352/mod_resource/content/0/Tooraine_muutused_viimistlusel_konspekt_.pdf [Kasutatud 21. september, 2017].
[3] Kangaste ettevalmistavad ja esteetilised viimistlused. [Võrgumaterjal]. Available: http://eprints.tktk.ee/264/oo1/viimistlusviisi_jrgi.html [Kasutatud: 21.september.2017]
[4] D. Tuulik, Süttimiskindel viimistlus [Võrgumaterjal]. Available: http://eprints.tktk.ee/265/2/kangaste2/sttimiskindel_viimistlus.html . [Kasutatud 21. september, 2017].