INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID ERAKORRALISES MEDITSIINIS (0)

Tartu Tervisehoiu Kõrgkool
INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID ERAKORRALISES MEDITSIINIS
Referaat

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. RAADIOSIDE KIIRABIS 4
1.1. Positsioneerimine 4
2.OPERATIIVRAADIOSIDE ORGANISATSIOON 6
2.1. Võrgu ülesehitus 6
3.GPS SEADE 7
3.1. Hädakutsung 7
4.RAADIOTERMINALID 9
4.1.Võrgurežiim (TMO) 9
4.2. Otseühendusrežiim (DMO) 9
4.3. Repiiter režiim 10
4.4.Lüüsi režiim 10
5. REGULATSIOONID 11
5.1. Olekuteated 11
5.2. Sidepidamise reeglid 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD MATERJALID 14

SISSEJUHATUS

Igapäevaelus puutume kokku erakorralise meditsiiniga. Kas aidates teisi tavainimestena või meditsiinitöötajana. Kuid tihtipeale me ei mõista, mille abil infot vahendatakse ja mis on erinevate infotehnoloogiliste vahendite funktsioonid. Sageli mõtleme ainult seda, et kuidagi info jõuab meieni või siis teisteni, ei midagi muud täpsemalt. Kuid tegelikkuses on info vahendamise allikaid mitmeid ning tänu sellele jõuab info läbi mitme kanali, millest pole me teadlikudki.
Hetkel on käimas 21. sajand ja tehnika areneb kiiremini kui kunagi varem. Laialt arenevad ka kõik tehnika valdkonnad. Mida rohkem on tehnika arenenud, seda kiiremini ja paremat informatsiooni lõpuks ka erakorralise meditsiini tasandil saadakse ja aina mugavamaks see kujuneb. Samuti laieneb ja arenevad erinevad süsteemid. Seega sõltub kohati tehnika arengust ka töö efektiivsus. Kuid milliseid infotehnoloogilisi vahendeid erakorralises meditsiinis kasutatakse ja millised on nende võimalused?
Töö eesmärgiks on saada rohkem teada erinevatest infotehnoloogilistest vahenditest ning nende kasutusvõimalustest.

RAADIOSIDE KIIRABIS

Häirekeskus kasutab SOS programmi, mille läbi toimub kõnetöötlus, sündmuste töötlus, positsioneerimine ning ressursihaldus. Läbi SOS programmi näeme ära komando põhiselt kus ta asub, mis olekus ta on ning mis on tema tehnika liik. Läbi selle otsustatakse, milline brigaad peaks sündmuskohale sõitma, vastavalt väljasõidu astmele .
Kuna kõik programmid on omavahel automaatselt ühendatud siis peavad ka nende süsteemide kasutajate koostöö sujuma. Näiteks PÄVIS süsteem on ressurssi haldav, kuhu hommikul pannakse kirja, milline brigaad on väljasõiduks valmis. Kui seda ei tehta siis ei kajastu see ka SOS programmi, mille tõttu pole võimalik ressurssi välja saata. Seega on väga oluline andmete sisestamine , et teada, millises olekus ollakse.
Eestis kasutatakse kiirabis raadiosidevõrku ESTER , mis põhineb TETRA raadioside standardile. Oma olemuselt meenutab see üsna palju klassikalist mobiilside süsteemi tugijaamade ja side krüpteerimisega. ( Adlas jt. 2014)
Üks tugijaam teenindab mitut kõnerühma, seetõttu võib siin esineda ülekoormust. Tugijaamast kaugel olles ei pruugi käsi- või raadiojaama signaal tugijaamani jõuda ja sidet ei ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse režiimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014)

Positsioneerimine

Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni, mille abil on keskjaama kasutajal näha GPS satelliidi vahendusel raadiojaama täpne asukoht. (Adlas jt. 2014) Tänu sellele on pidevalt näha ka kiirabi asukoht.
Positsioneerimine toimub läbi 3 masti. Seega oleneb asukoha täpne määramine piirkonnast kus asutakse. Kuna linnas on mastid lähemal kui maal siis linna piirkondadest saadakse parema määratlusega asukoht. Samamoodi saab 3 masti pealt positsioneerida androidi telefone, mis ei nõua GPS-i töötamist ning annab umbes 4 meetri täpsuselt asukoha.

OPERATIIVRAADIOSIDE ORGANISATSIOON

Operatiivraadiosidevõrk on ettenähtud riiklike institutsioonide mobiilse raadio- ja andmeside vajadusteks riikliku julgeoleku, turvalisuse, avaliku korra ning tsiviilkaitse tagamisel kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega. Võrgu põhikasutajateks on Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Tervishoiuamet (kiirabi) kasutab võrku Päästeameti koordineerimisel. (Operatiivraadioside i.a)
Võrgu teenuse tellija ja koordinaator ehk süsteemiomanik ning ametkondade vahelise koostöö arendaja oma valitsemisalas on Siseministeerium. Võrgu riigipoolne arendaja on Siseministeeriumi Infotehnoloogia - ja Arenduskeskus (SMIT). Operatiivraadioside haldamist ja kasutamist päästealal, koostööd võrgu tehnilise operaatori ja süsteemiomanikuga suunab ning koordineerib Häirekeskus. (Operatiivraadioside i.a)
Võrgu tehniline operaator on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ( RIKS ), kelle ülesandeks on toimiva side tagamine ööpäevaringselt, sealhulgas kriisi- ja eriolukorras ning erakorralises seisukorras (suurõnnetused, loodusõnnetused, massirahutused, sõda). Lisaks eeltoodule on võrguoperaatori kohustuseks vigade ja häirete avastamine ja likvideerimine transmissiooni- ja raadiovõrgus ning keskjaamade hooldus ja teenindamine. (Päästeamet i.a)

2.1. Võrgu ülesehitus

Võrk on maapealse magistraal -mobiilsidevõrgu (TETRA) raadiosidestandardil põhinev kõrgendatud turvalisusega operatiivraadiosidevõrk, mis tagab häire- ja töökindluse ning sõltumatuse teistest avalikest sidesüsteemidest, samuti kindlustab võrgu toimimise eriolukordades ning erakorralise seisukorra olukorras. (Päästeamet i.a)

GPS SEADE

Erakorralises meditsiinis puutume kokku erinevate GPS seadmetega. Kasutusel on käsi GPS, integreeritud auto GPS, Sepura autojaam. Läbi käsi- ja autoterminalide saame teateid Häirekeskuselt väljakutse kohta. Samuti läbi autoterminali märgitakse olekuteated, mida Häirekeskus näeb.
Enamus tänapäeva GPS–e on 12 paralleelse kanaliga vastuvõtjad ehk suudavad korraga vastu võtta ja töödelda kuni 12 satelliidilt tulevat signaali, mis parandab vastuvõttu keerulisemates tingimustes ning lühendab satelliitidele lukustumise aega. (Arumägi 2009) Seepärast näemegi läbi GPS-i oma asukohta . Samuti on võimalus GPS-i sisestada koha kordinaadid või andmed, näiteks talu nimi ja selle piirkond, kuhu liikuda soovime ning saada teekonna juhiseid. Kuid alati tuleks üle kontrollida, kuhu GPS meid suunab, sest mõningatel juhtudel võib ta juhatada ka valesti. Seepärast ei tohiks GPS-i pimesi usaldada, vaid alati vaata ja kontrolli.
Kõikjal maailmas töötab GPS samamoodi ning annab asukoha 3-7 meetri täpsusega. Enamik odavamaid GPS–e ei suuda ilmakaari määrata ilma, et nad oleksid liikumises. Samuti ei ole nende kõrgusnäit kuigi täpne. Mõnedel mudelitel on aga sisse ehitatud kompass ja baromeeter . Baromeeter aitab korrigeerida GPS–i ebatäpset kõrgusnäitu. (Arumägi 2009) Seepärast võib öelda, et GPS-e on mitmeid ning ei tasuks alati valida odavamat varianti , vaid tuleks uurida, kui kasulik ta meile ikkagi oleks.

3.1. Hädakutsung

Hädakutsungit kasutatakse siis, kui kõnealustaja on sattunud ohtlikku olukorda või hoopis olukorda märganud terminali kasutaja. Hädakutsungi funktsiooni aktiveerimine toimub terminali punasest nupust, mille läbi vabastatakse raadioeeter koheselt.
Kõne alustamiseks tuleb vajutada terminali punane nupp alla 15-ks sekundiks, misjärel läheb raadiojaam hädaabi režiimile ning üritab Häirekeskusega ühendust võtta. Hädaabi signaaliga jääb raadioterminal eetrisse ja kõneleda saab ilma PTT nupu vajutuseta. Kogu juttu ja ümbritsevat tausta kuuleb vaid hädaabiteate saanud Häirekeskuse keskus. Hädaabikõne saab lõpetada Häirekeskus või hädaabi kõne lõpetamiseks tuleks hoida punast nuppu 10 sekundi vältel all. Hädaabikõne jõuab alati Häirekeskusesse sõltumata Ester võrgu tugijaama kõnede hõivatusest. (Jõessaar i.a)
Hädakutsungi puhul loodav kõneühendus on võrgus kõige kõrgema prioriteediga. Hädakutsungi terminali kuvatakse DWS-is individuaalkõne aknas . Aken ilmub DWS-i punasena, millega kaasneb helisignaal. Kui võrgu režiimi hädakutsung on vastu võetud, informeerib Häirekeskus viivitamatult vastava väljasõidupiirkonna operatiivkorrapidajat. (Operatiivraadioside i.a)
Ekslikult tekitatud võrgu režiimi hädakutsungi korral tuleb koheselt teavitada Häirekeskust ning lõpetada terminalis kõne. Kunagi ei tohiks jätta Häirekeskust sellest teavitamata, kuna muidu nad hakkaksid asja uurima veel läbi mitme teise allika ning tekitaks suuremat segadust , kui asi väärt. Kui arvata, et terminali välja lülitades kaob kutsung ära siis eksite, kuna märk jääb sellest ikkagi maha ning hakatakse uurima, miks nuppu vajutati. Aktiveeritud hädakutsungi korral on võimalik tuvastada, kellele terminal kuulub, kuid ei ole võimalik määrata terminali asukohta.
DMO režiimis edastatakse hädakutsung kõikidele samal DMO kõnerühmas viibivatele terminalidele. Päästetööde juht on kohustatud hädakõne aktiveerumisel DMO režiimis teavitama Häirekeskust hädaolukorraga seotud tegevustest. Ekslikult tekitatud DMO režiimi hädakutsungi korral Häirekeskust ei teavitata. (Operatiivraadioside i.a)

RAADIOTERMINALID

Raadioterminalidel on oma lühitunnus, mida tunneme lühitunnuse ISSI järgi. Sarnaselt GSM süsteemiga, kus mobiiltelefonid on tuvastatavad telefoninumbri abil, saab võrgus raadioterminale tuvastada 7-kohalise ISSI numbriga. Eranditult kõikidel auto- ja käsiterminalidel, dispetšerjaamadel ja teistel seadmetel, näiteks serveritel, on tunnuseks oma ISSI number. Kahte samasugust ISSI numbrit võrgus ei ole. (Päästeamet i.a)

Võrgurežiim (TMO)

Võrgurežiim on tavapärane kasutusrežiim, mis töötab mastide pealt, kus suheldakse Häirekeskuse, päästemeeskondade, vastutavate isikute ja teiste ametkondade vahel. Käsi- või autoterminalid on ühendatud TETRA võrku ja võimaldavad suhelda läbi tugijaamade võrgustiku. (Operatiivraadioside i.a)
Võrgurežiimi eeliseks on ühtlane ja laialdane leviala , mis võimaldab käsi- ja autoterminalide kaudu suhelda üle eesti. Võrgurežiimis saavad terminalid kasutada erinevaid võrguteenuseid. (Operatiivraadioside i.a) Võrgurežiimist on võimalik ühendada jaam otseühendusrežiimi või lüüsi.

4.2. Otseühendusrežiim (DMO)

Otseühendusrežiimi kasutatakse peamiselt võrgu levi puudumisel või katkemisel, samuti päästetöödel sündmuskohaside korraldamisel, kus päästemeeskonnad saavad meeskonnasiseselt suhelda DMO kõnerühmades.
DMO režiimis suhtlevad terminalid omavahel võrgu väliselt ehk ilma tugijaamade toeta. Takistavaks teguriks on piiratud leviala, eriti hoonestatud alal. (Operatiivraadioside i.a) Suurema sündmuse korral saame suurendada otseühendusrežiimi repiiteri kaudu. DMO režiimi levib terminalist terminali, seega see pole võrgus ning ei ole ühenduses Häirekeskusega.

Repiiter režiim

Repiiterit kasutatakse otseühendusrežiimi levi halva kvaliteedi või puudumise korral. Repiiteri rakendamisel tekitatakse sündmuskohale lokaalne raadiovõrgu leviala, mis ei sõltu „ESTER“ võrgu levialast ega tugijaamadest. Sellise funktsiooni kasutamine võimaldab oluliselt laiema katvusala tekitamist võrreldes tavalise DMO režiimiga. (Operatiivraadioside i.a) Kuna repiiter režiim tehakse läbi autoterminali, tuleks auto hoida töötavana, kuna muidu saaks autol aku tühjaks ja ühendus katkeks. Samuti repiiter režiimile minnes ei ole auto enam ühenduses Häirekeskusega.

Lüüsi režiim

Lüüsi kasutatakse peamiselt puuduliku võrgu levi korral päästetööde sündmuskohaside korraldamisel, kus päästemeeskonnad saavad meeskonnasiseselt suhelda lüüsi poolt tekitatud levialas. (Operatiivraadioside i.a)
Lüüsi rakendamisel tekitatakse sündmuskohale lokaalne raadiovõrgu leviala, mis ühendatakse omavahel võrgu levialaga ehk raadiosignaal levib läbi lüüsi võrgu ja DMO vahel. Lüüsi funktsiooni kasutamine tekitab sarnase leviala repiiteriga. Lüüsi kasutamine võimaldab suhelda võrgu- ja otseühendusrežiimis. (Päästeamet i.a)

REGULATSIOONID

Info edastamine ja vastu võtmine käib reeglite järgi, selleks on sätestatud kindlad regulatsioonid. Näiteks on kasutusel foneetiline tähestik, mida kasutatakse väljakutsete prioriteetide eristamisel kui ka keerukamate nimede edasi ütlemisel.

5.1. Olekuteated

Võrgurežiimi (TMO) kasutajad võivad saata ja vastu võtta teateid ja sõnumeid võrgu siseselt. Sõnumeid on võimalik saata üksikule kasutajale või kasutajagrupile. Olekuteateid ja tekstsõnumeid kasutatakse kõnede arvu ja võrgu koormuse vähendamiseks. (Päästeamet i.a)
Olekuteateid kasutades peab päästeauto edastama Häirekeskusele oma antud hetke olekut kajastava informatsiooni, mis salvestatakse Häirekeskuse SOS rakenduses.
Ajaloolistel ning tehnilistel põhjustel on iga olekuga seotud numbrikood. Varasema (2013/08 ja enne) seadistustega raadiod näitavad olekute edastamise ajal ekraanil ainult numbrikoode. Sama olekut ei ole otstarbekas korduvalt saata. Sama oleku pidev kordamine ei lisa infosüsteemidesse lisaväärtust vaid hoopis liigsed ja korduvad sõnumid kantakse infosüsteemis vigastesse teadetesse. Liigseid sõnumeid saates võib esineda oht, et tegelikud tööga seotud sõnumid ei saa vajalikku tähelepanu. (Jõessaar i.a)
Olekuteated tuleb saata loogilises järjekorras, et ei tekiks segadust. Käsi- ja autoterminalide kiirvalikus on valmisseadistusega järgnevad olekusõnumid:
VÄLJA - kiirvalik (1) - alustatakse sõitu väljakutsele või teenistuslikule väljasõidule
KOHAL - kiirvalik (2) - jõutakse sündmuskohale
LAHKUN - kiirvalik (3) - lahkutakse sündmuskohalt
KOMANDOS - kiirvalik (4) - jõutakse komandosse
EEMAL - kiirvalik (5) - auto on väljasõiduvalmiduses kuid ei paikne komandos
ÜLESANNE VASTU VÕETUD - kiirvalik (6) - väljakutsele ei reageerita koheselt

5.2. Sidepidamise reeglid

Eetrit kasutama hakates tuleb veenduda, et eeter on vaba. Enne eetrisse minemist tuleks korralikult ja selgelt läbi mõelda, mida edasi soovid öelda. Info peaks olema korrektne , arusaadav ja teistele mõistetav. Samuti tuleb olla rahulik ning mitte sattuda paanikasse, olenemata olukorrast, kuna paanikas olles muutub jutt tihtipeale kiireks ning arusaamatuks. Kui alustad saatenupu allavajutamisega siis tuleks oodada 1 sekund, et osa teksti kaotsi ei läheks, samas hoides käsijaama antenn vertikaalses asendis ning suust 5-10cm kaugusel. Nii ei tekita sa rääkimisel tekkiva õhuvooluga mikrofonis müra ja kõne on hästi kuuldav . (Adlas jt. 2014)
Suheldes läbi käsijaamade tuleks töötada võimalikult lagedal maastikul . Kuid tihtipeale pole see meie töös võimalik ning võimaluse korral tuleks valida selle jaoks parim asukoht. Näiteks kui side on katkendik, tuleks minna maastikul kõrgemale kohale kuna ühendus mastidega on seeläbi parem. Samuti tuleks hoiduda elektriliinidest, kuna need võivad raadiosidet segada ja anda vahele tundmatuid sagedusi. Lisaks hoonetes sees töötades võib esineda paksude seinade tõttu side nõrgenemist. Selle vältimiseks tuleks liikuda avause juurde, mis on avatud selles suunas, kellega on soov sidet saada.

KOKKUVÕTE

Erakorralises meditsiinis kasutatakse erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, näiteks: käsi gps, autojaam, autoterminal. Nende kasutusvõimalused on küll üksteisest veidi erinevad, kuid põhiline on vastu võtmine ja info edastamine. Võib öelda, et aja möödudes on muutunud info vahetamine ja käsitlemine mugavamaks kui varem, kuna erinevad funktsioonid on rohkem arenenud. Näiteks kiirvaliku klahvid , automaatne asukoha määramine jne.
Töö autor postitas referaadi koostamisel eesmärgil saada rohkem teada infotehnoloogilistest vahenditest ning eesmärks sai saavutatud. Enne töö koostamist oli autoril aimu infotehnoloogilistest vahenditest, kuid nüüd mõistab ta nende olemust ning erakorralises meditsiinis kasutamise võimalusi, sest töös toodi välja nende funktsioonid ja kasutusvõimalused.

KASUTATUD MATERJALID

Adlas jt. (2014). Erakorralise Meditsiini Tehniku Käsiraamat. Tallinn: SA INNOVE
file:///C:/ Users /Kasutaja/Downloads/ Paaste %20raadioside%20kasutamise%20ja%20korraldamise%20juhend%20200906%E2%80%A6.pdf 26.11. 2016
file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/OPraadioside.pdf 26.11. 2016
file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/GPS%20navigeerimine.pdf 26.11. 2016
http://www.sisekaitse.ee/paaste-operatiivraaadioside/avaleht/ester-srg3500/olekuteadete-saatmine/ 26.11. 2016
http://www.sisekaitse.ee/paaste-operatiivraaadioside/avaleht/ester-srg3500/vorgureziim/ 27.11.2016