tsehhi intellektuaalidest, kes kommunstliku reziimi ajal oli sunnitud enda See avaldub naise unenägudes. töökohast arstina loobuma. Talle antakse küll võimalus enda sõnad tagasi Olemise ,,kergus" ja ,,raskus". Teos algab arutlusega, kus autor võtta, kuid mees otsustab endale kindlaks jääda. Tomas võidab oma räägib nii Nietzsche kui Parmenidese teooriatest ja käsitlustest. Raamatu nõrkuse naiste vastu alles elu lõpupoole, kus nad Terezaga maale elama minategelane usub, et kuna inimelu on kordumatu, on kõik teod suunduvad. tähtsusetud. Tähtsusetu elu elamine on kerge. Kergus muutub aga talumatuks, kuna enda tähtsusetusega on raske leppida. Samuti on meie
ole mingeid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja 2. Missugune keha ja vaimu käsitletavatest on hing seletada mentaalsed sündmused on omavahel teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? - W. Wundt, - Loodusseadusli kooskõlas sellepärast, et Jumal neid koguaeg (põhjenda). S. Freud,
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius
kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja vanadest teadlaste teooriatest väga huvitatud oli ei suhtutud ülikoolis temasse hästi. Professorid pidasid nende autorite teoseid mõttetuteks. Ülikoolis hakkas Victor üha enam huvituma keemiast. Ta oli väga innukas ja usin. Töötas palju laboratooriumis ja arenes kiiresti. Teda köitis väga inimese keha koostis ja elu põhjused. Tema õhin äratas imestust üliõpilaste seas ning tema teadmised said tunnustust õpetajate seas. 3
ja üldist pilti. Kõik õpitu proovib ta sobitada teooriatesse ja raamidesse. Talle meeldib teha järeldusi ja leida nähtustele loogilisi seletusi. Teoreetiku tugevuseks võib pidada tema analüütilist lähenemist probleemide lahendamisele. Teareetik on perfektsionist, kes ei puhka enne, kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi. Ta on elavalt huvitunud põhilähtekohtadest, põhimõtetest, teooriatest, mudelitest ja süsteemsest mõtlemisest. Tema filosoofia hindab kõrgelt ratsionaalsust ja loogikat: ,,Kas sellel on mõtet?", ,,Kuid see sobib konteksti?", ,,Mis on põhilähtekohad?" Igaühel on õppimiseks oma meetod ning sageli kasutavad inimese uue info omandamisel erinevate õpistiilide kombinatsioone. Osadel õppijatel domineerib üks ülal kirjeldatud õpistiilidest, ent samas on ka neid, kellel võib olla rohkem kui üks domineeriv õpistiil.
Tajusüsteemis on erinevad osakonnad, mis tegelevad erinevate küsimustega. Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid? Kuidas on kontekst seotud ,,ülalt-alla" töötlusega ning mis võib juhtuda, kui konteksti mõju on liiga tugev? Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast
väidavad, et universum paisub igavesti, kuid teised ennustavad, et lõpp saabub sama suure pauguga kui algus. Täna tunneme universumi tänu füüsika suurkuju Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusele (Universumi tulevik, 1999). 2.1 Üldrelatiivsusteooria Einsteini ülerelatiivsusteooria räägib valemite keeles lugejaile loo universumi makro- organismide käitumisest ning toob välja seoseid aja, ruumi ning gravitatsiooni vahel. Mees ei leidnud enda küsimustele vastusteid eelnevatest teooriatest ning lõi vastused ise. Enne ei olnud selge seegi, kas gravitatsioon on lähimõju või kaugmõju (Järv, 1992). Kaugmõju puhul mõjutavad kehad üksteist ilma mingisuguse vahendajata. Kuna olemasolevad Newtoni seadused ei sisalda aega, siis peaks mõju olema silmapilkne, seda füüsika aga veel ei tunne ning hetkel ka ei tunnista. Samas ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et Newtoni seadused olid taevaga heas kooskõlas. Lähimõju puhul oleks olemas gravitatsiooniväli
Kuulsaim eesti naivist oli Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria. ,,Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil suuliselt, kirjalikult või muul moel püütakse väljendada mõtte tõelist kulgu, ilma mõistuse kontrollita." Sürrealism levis kirjanduses, kunstis, teatris. Lähtuti Sigmund Broidi psühhoanalüütilistest teooriatest. Usuti unenägude kõikvõimsusse. Otsiti mõtteid inimeste alateadvusest, hallutsinatsioonidest, laste ja vaimuhaigete eneseväljendusest. Sürrealism ei eristunud senisest maalikunstist maalimisviisi vaid süzeede tõttu. Mõtlesid välja ühismänge, nt. kollektiivne joonistamine üks joonistab lõuendile pildi, katab selle kinni ja jätab nähtavale vaid detaili, millest austab järgmine. Pilt avatakse kui kogu lõuend on täidetud. Kasutasid ka nö. automaatjoonistamist. Eesmärgid:
Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu. http://www.all-art.org/art_20th_century/modern_art/modern%20art7a.htm ,,Hermafrodiit" «Allen Jones kasutab oma loomingus 1950. aastate seksuaalse alatooniga populistlikke illustratsioone ja tema seksuaalselt provokatiivsetes käsitlustes on keskustelu mehest ja naisest küllastatud fetisistlike vihjetega,» ütles Jonesi kohta kunstiteadlane Eha Komissarov. «Innustatuna Jungi ja Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega saab seda teost lugeda kui metaforiilist autoportreed Jonesi enda kunstilisest eesmärgist? http://www.liverpoolmuseums.org.uk/walker/collections/20c/jones.aspx ,,Hatstand, Chair and Table"
võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele , et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid , tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhitavatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uues maa-alused neutriinodetektorid.
väiteid otsustasid kontrollida, kuidas sa neid kontrollisid, kust informatsiooni leidsid (lingi allikad), millised järeldused tegid. Proovi leida vähemalt viis viga või probleemi. [10 punkti] 31. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu teadlane ja õppejõud (ta ei ole päris teadlane ja õppejõud ei ole ka ta mitte mingis ülikoolis vaid annab loenguid UFOdes ja teistest sarnastest teooriatest, ta ise nimetab ennast teadlaseks, tegelikult on dokumentaalide režissöör, kirjanik, produtsent, telenägu ja pseudoteadlane) Jason Martell, kes on spetsialiseerunud iidsele sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi spetsialist, ta väidab seda ise ning ka tema pseudoteadlastest sõbrad), uurides Nibiru planeediga seotut ja NASA andmeid võimalikest artefaktidest Marsil. Ta on olnud külaline arvukates telesaadetes
dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski!" jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel-
NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev vaevalt kunagi mõõdukas. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. 3
Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. [2] Öpik jõudis tähe siseehituse teooriat arendades 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937 aastal. Ta rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952a). Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. [4] Öpiku kõige tähsamaks panuseks teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe
ühiskonnas läbilöömine (edu saavutab tugevam äris aga miks ka mitte siis peres), sugupoolte hierarhia ( mees usub et nause üleasandeks on mehe teenindamine), lapsepõlves kogetu( säilib kaua ja akndub edasi), kokkupuude reaalse vägivallaga( kogemus et vägivalla abil on võimalik saavutada mida tahad) empaatia kui mehele mitte sobiv(kaasutunne pole mehelik) Keegi pole kurjategijaks syndinud aga nagu näha nendest teooriatest pea valdav enamus inimestest võib olla agresiivsed- kõik oleneb keskkonnas ja eelkõige inimese enda võimekusest. Viktimoloogia uuribki erinevusi ohvrite ja kurjategijate vahel- püüdes leida ennetavaid tunnuseid nii ohvrite kui ka kurjategijate seas. Viktimoloogia keskendub kuritöö ennetamisele ja samas ka ohvritele õnnetuse järgse abi andmisele. Üha kasvav tähelepanu ohvrile on algatanud erinevaid liikumisi ohvrite heaks, on
· Manifestid koosnesid kriipsjoonistest, arvude postidest ning olid trükitud mitmesuguste sriftidega · 2=3 · Võttestik: · Juhuslike silpide ühendamine · Eri tekstide ühendamine · Levinum kujutavas kunstis · Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema
oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Teadmised koosnevad faktidest, teooriatest ja probleemidest, mida inimene teab ja igal inimesele on olemas mingid kindlad teadmised. Et olla pädev mingis valdkonnas peab omama piisavalt teadmisi. Samuti on ka psühholoogiga. Psühholoogias pädev olemiseks on vaja erinevaid teadmisi psühholoogia vallast. Ilma teadmisteta on võimatu mõista erialaseid mõisteid ja probleeme. Psühholoogia kursuse eesmärgiks oligi anda meile alusteadmised, et me saaks mõista rohkem psühholoogiat ja selle sisu. Teadmised on
hiljem levis see ka Euroopasse. [2] 1913. aastal avastas Ameerika kirurg William Fitzgerald, et jalalabal teatud kohtadele surumisega võib saavutada kõrva, nina ja kurgu osalist tuimestust. Tsooniteraapiana tuntud süsteemis väidab ta, et keha on jaotatud kümneks vertikaalseks tsooniks ja et surve avaldamine tsooni ühele osale mõjutab kõiki teisi selle tsooni osi. [2] Ehkki meditsiiniasjatundjad polnud Fitzgeraldist ja tema teooriatest eriti vaimustatud, leidus siiski üks arst, kes tema töösse uskus dr Joseph Shelby Riley. Fitzgerald õpetas tsooniteraapiat Rileylie ja ta naisele Elizabethile, kes kasutasid seda meetodit aastaid oma meditsiinipraksises. Riley arendas tehnikaid edasi ning koostas esimesed jalalabadel paiknevate refleksipunktide detailsed diagrammid ja joonised. Ta lisas Fitzgeraldi pikitsoonidele keha samuti mõjutava kaheksa horisontaalse jaotuse avastuse. [1]
kommunikatsioonivõimalustega on viinud selleni, et maailmast on saanud suur kohvik, mille kliendid valivad endale meelepäraseid elemente kõigist kultuuridest. Ideede ja kujutiste tootmine ja levitamine. Eelistused, maitsed ja valikud on isiklikud asjad. Miski pole püsiv, kõik on pidevas muutumises. Petised Maailmaparandajad ja utopistid. Sotsioloogia eesmärk ei ole maailma parandamine, vaid teadus omaette, lähtudes olemasolevatest teooriatest. Uurida tuleks sotsioloogilises mõttes huvitavaid nähtusi, mitte sotsiaalseid probleeme. Erapoolikus. Kuna konventsionaalne teadus ei aita meil otsustada, milline omavahel võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et idee oleks õige, vaid millised on selle tagajärjed - praxis (tegelik kasutus, Marx). Erapooletuse kaitseks
Veeproove ei ole teinud ei keskkonnateenistus ega vald, kuigi viimane rajab sinna randa. Ometi on seal järv ning kohalikud naudivad ujumismõnusid ning kalamehed käivad kala püüdmas. Mina tahtsin endiselt teada tegelikke põhjusi ning võtsin otse ühenduse paisjärve loonud Maaparandusbüroo (mis õnneks veel eksisteerib) juhatajaga. Kuna tema oli järve loomise protsessis osaline, siis lõpuks saingi teada järve loomise tegeliku põhjuse. Hoopis erinev minu eelnevatest hüpoteesidest ja teooriatest. Piirkonnas tegeleti Nõukogude ajal maaparandusega, kuid maaparandust on kahte viisi kuivendus ning niisutus. Kurepalu paisjärved ongi just loodud niisutuseesmärgil. Sinna paigutati mitmeid seadmeid ja aparatuuri, et põldude niisutada. Maaparandusbüroo andmetel oli see peamine eesmärk, kuid ümber ei saa lükata lisaväärtusi nii supluskohana kui ka kalamajandi veetagavaradena. 7 2. VÄLISVAATLUSED 2.1. Välisilme
.6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 2 Sissejuhatus Tänapäeva arengupsühholoogia on suures osas kirjutatud just meesvaatevinklist, alates vähemalt Freudi teooriatest. Freud ehitas oma psühhoseksuaalsuse teooria põhinedes poisslapse arengule, mis tipneb Oidipuse kompleksiga. Kuid 1920ndatel ei leidnud Freud sobilikku viisi, kuidas naisi sobitada sama teooria raamidesse nende suhete tõttu vanematega ja anatoomiliste iseärasuste alusel ning seega märkis ta erinevuse naiste arengus kui teatud arengulise läbikukkumisega (Gilligan 1982). Seega on olemas probleem sobiva teooria puudumises naiste arengupsühholoogias just naiste elustaadiumitel enne
põhjusteks lihtsalt ilm (tsunamid, äikesetormid, maavärinad, hiidlained, orkaanid), halb õnn, piraadid, plahvatavad laevalaadungid , ebakompetentsed tüürimehed. Erakorraliselt tugevad magnetväljad ja ookeani puhitus ehk metaangaasi eraldumine ookeani põhjast on teadlaste väited. Bermuuda Kolmnurga veealune topograafia on omamoodi huvitav . Enamik Saatana Kolmnurga merepõhjast on 19 000 jalga sügav ja kaetud peeneteralise liivaladestusega. Üks teaduslikest teooriatest seostab õnnetusi tohutute metaanhüdroksiidide lademetega, mis asuvad veealustes õnarustes. 1981. aastal avalikustati USA Geoloogiainstituudi uurimus, mille kohaselt on leitud hüdraate Blake Ridge piirkonnas, USA ranniku lähedal. Perioodiline metaani eraldumine võib põhjustada vahutava vee alasid, milles ei ole laevadele vajalikku ülestõstejõudu . Kui laev satub sellisesse vette, võib laev uppuda väga kiiresti , enne kui hoiatussignaalid saavad käivituda
Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud. KOKKUVÕTE Sain oma referaati tehes teada väga palju uut informatsiooni inimese intelligentsuse kohta. Sain teada erinevatest intelligentsuse teooriatest ning mis on nende alused. Leidsin kõvasti lisainformatsiooni David Wechsleri ja tema intelligentsusskaalade kohta mis on minu arvates väga huvitavad.. Sain palju huvitavat teada ka teiste testide ning erinevate skaalade kohta. Sellele kõigele lisaks sain veel täpsemalt teada mis asi on IQ ning kuidas seda kunagi arvutati ning kuidas nüüd. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Raymond_Bernard_Cattell 3. http://et.wikipedia
ebaühtlus suurenev järsult, omandades hüppelise ja konfliktse iseloomu ja kutsudes olukorras, kus maailm on imperialistlike riikide vahel ära jaotatud Kriitika teooria (metateooria erinevused nrealism/nliberalism, frankfurdi koolkonna mõju)- Frakfurdi koolkond ja Gramsci- itaallasest poliitik ja teoreetik, marksismi edasi arendaja. Oli positivismi kriitik, marksism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv. Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest. Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike. Nt globaalse soojenemise mõju, vaesuse põhjused, AIDS. Globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus, mis hoiab süsteemi stabiilsena. Feminism soo roll maailma mõistmisel; milline teooria
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund ORGANISATSIOONIKÄITUMISE TEOORIA RAKENDAMISE VÕIMALUSED ERIALASES TÖÖS Juhendaja: 2008 Iga organisatsioon saab alguse teadagi ettevõtlikust inimesest, kelle peas sünnib äriidee või mõnikord lausa mitugi. Paljud ideed kahjuks ei realiseeru ja kõigist inimestest ei saa ettevõtjaid. Seda enam tuleb rõõmustada nende inimeste üle, kes ikka ja jälle uute ideedega välja tulevad ja ettevõtlikkust üles näitavad. Nii mõnigi jumekas idee sureb aga enneaegselt just seetõttu, et organisatsiooni kiire kasvuga kaasnevaid ohte ja probleeme ei osata ära tunda ning nad saavad saatuslikuks. Iga ellujäänud idee nõuab üsna pea ettevõtjalt organisatsiooni loomist ja arendamist. Kõige selle jaoks ongi meil vaja teada, või vähemasti olla tuttav mõningate organisatsioonikäitumise teooriatega. Need aitavad kaa...
põhjalikult, et ei jäta ühtegi osa meist puutumata" (Palmaru, 2003). Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb? Rangelt võttes on meedium instants, mis vahendab üht reaalsust teisele, reaalsuse üht seisundit teisele. Üldistuse tasemel võime tõdeda, et meedia on info paljundaja ning selle leviku kiirendaja. (Palmaru, 2003) Kirjeldan klassikalist mõju teooriat, kuidas võiks meedia meie arvamusi mõjutada. Üks levinuimaist mõju teooriatest on stiimul- mõju mudel, mille puhul kommunikaator( ehk meedium) saadab välja stiimuli( näiteks sokeeriv uudis) ning sõnum, mis jõuab retsipiendini kutsub esile reaktsiooni. Sel juhul võib mõelda meediumist kui stiimulikahurist, mille puhul vastuvõtja on relvitu. Uudis tabab retsipienti nii kõvasti, et ta on keeletu. Stiimul- mõju mudeli puhul peaks aga olema täidetud kaks kriteeriumit, ühiskond peaks koosnema massist
aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi nähtuse uurimisest siis ei pea neid otsast peale hakkama uurima,see oleks lihtsalt aja raiskamine. Meie ajal on uurimisi päris põhjalikult tehtud ja mingi nähtuse uurimiseks ei peaks otsast peale alustama. Samas on Baconil aga ka õigus. Kunagi ei saa sada protsenti milleski kindel olla
peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Konstruktivism: Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
1990ndate aastate algul Alan Price ja Paul Smolensky. Olulise panuse OT standardse versiooni kujunemisele on andnud ka John McCarthy. Meetodit kasutatakse selleks, et uurida seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. Kuid OT loobub täielikult tuletusreeglitest. Korrektsete keelendite produtseerimisel kasutatakse ainult kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot);
5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja
kujutiste edastamise käigus mälule, kus neid töödeldakse. Kogu aktiivsuse allikat peetakse olevat peidus inimeses endas. Siiski sarnasus kahe õppimisteooria vahel on - mõlemad vaatlevad õppimist õppuri kohanemisega keskkonnas ning teadmisi vaadeldakse õpetaja poolt antuna ja muutmatutena. Tuntumateks kognitiviivse suuna esindajateks on Jean Piaget, Jerome S. Bruner KONSTRUKTIVISM Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj). Antropologiseerumine. ,,Kohtumispunktid" (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) 60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond. Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus). Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad. M.Mauss kingitud/retsiprooksus kui sotsiaalse koostöö vorm
süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" 10 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Kasutatud allikad http://www.hot.ee/hothotrauno http://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie http://google.com pildiotsing 11
(3) Saksa filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas sama, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. Sellist õpetust nimetatakse ettemääratud harmoonia teooriaks. Nii kehaliste kui ka mentaalsete sündmuste ahelad on teineteisest sõltumatud, kuid sellegipoolest kooskõlas. 1.2 Monistlikud teooriad Monistlikest teooriatest on tuntumad biheviorism ja identsusteooria. Monistlik on ka iiri filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
Tänapäeval on tihti raske vahet teha, mis on tõeline ja mis on välja mõeldad vaid selleks, et keegi selle pealt saaks raha teenida. Paljud inimesed teevad tähtsaid otsuseid astroloogiale põhinedes, kasutavad homöopaatia ravimieid, usuvad, et võluvitsa abil saab erinevaid asju leida, usuvad pendli võimetesse jne. Seda sorti nähtustel puudub tihtipeale igasugune teaduslik tõestus või on vajalikud katsed väga halvasti korraldatud. Paljusid nendest teooriatest on raske ümber lükata või tõestada, sest kasutatakse ähmaseid ja testimatuid väiteid. Kasutatakse ka näiliseid teaduslikke väljendeid nagu energia, energiaväli, aura jne ,et asi tõelisem välja näeks. Selliste kahtlaste väärtusega teaduste pealt teenitakse suuri rahasummasi müües erinevaid teenuseid ja tooteid. Selle uurimustööga ei soovi autor siiski uurimisobjekte enne pseudoteadusteks kutsuda, kui katsete tulemused on analüüsitud.
Ka sotsiaaltöötaja püüdis läbi suhtluse Jaaku veenda parema elu peale aga ilmselt oleks olnud ka sotsiaaltöötajal natuke rohkem teadmisi, kuidas nii raske kliendiga hakkama saada ja teda veenda. Jaak ei oska unistada inimestega suhtlemisest, kuna iga tema päev on võitlus, et elus püsida. Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine. Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi? Sotsiaalpsühholoogia teooriatest on oluline kommunikatsiooniteooria. See käsitleb kuidas mõjutab ühiskond ja inimeste lähedussuhted ning nendega seotud faktorid inimeste suhteid. Kõik on omavahel süsteemis – indiviid, perekond, sotsiaalne grupp, informatsioon nende vahel ja sellele reageerimine. Informatsioonile reageerimine on seotud faktidega mida me oleme teada saanud ja nendega seostuvate emotsioonide, mälestuste ja tunnetustega (kuidas me oleme seda infot tajunud ka hinnanud)
(kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult. Moraali eripära tuleb paremini esile, kui võrrelda moraali seaduse ja tavaga. Moraal ja
individuaalpsühholoogiat. 1926. aastast alates veetis Alfred Adler enamiku oma ajast Ameerikas, kuhu ta lõpuks ka elama jäi. 1932. aastast alates õpetas Adler Long Islandi Ülikooli juures New Yorkis professorina psühhiaatriat. Adler suri 1937. aastal Sotimaal Aberdeenis südameatakki, kus ta oli parajasti külalisõppejõuna loengut andmas. (Oxford University Press, 2003) Üldiselt Alfred Adleri psühholoogilistest teooriatest: Alfred Adler mõistis, et indiviidi ja ühiskonna heaolu on omavahel tihedalt seotud. Tema üks unikaalseimaid ning olulisemaid panuseid psühholoogiasse oli teooria (1931. aastal), milles ta väitis, et inimeste põhiliseks motivaatoriks elus on soov kuhugi kuuluda, olla aktsepteeritud. Adler ütles, et kui inimene tunneb juba varasest lapsepõlvest, et ta kuulub perekonda ning on selle perekonna täieõiguslik ning võrdväärne liige, siis kajastub see ka selle indiviidi
+ erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi. marksistlik mõiste ,,valeteadvus" eeldab, et eksisteerib vahendamisest ,,puhas" või ,,moonutamata" reaalsus. Eeldus, et massimeedia ja kultuur laiemalt toodavad valeteadvust,
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Aastal 1915 arvutas ta välja valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, mis oli esimene taoline arvutus. Öpik jõudis tähe siseehitse teooriat arendades järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, ta tõestas seda aastal 1937. Ta rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis selle abil põhjendada jääaegade tekkimist. Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võibolla seletab neutriinvoogu Päikesele, mille avastasid uued maaalused neutriinodetektorid.
põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" James Clerk Maxwell 1831 1879 Kõigi elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria looja James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. Teatavasti avastas Faraday vaid mõni kuu hiljem elektromagnetilise induktsiooni. Hoolimata omavahelisest suurest vanusevahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat Faraday ja Maxwell teineteisesse suure
Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Kaug-Itta. Marcus oli ka pontifex maximus, Tooma religiooni ülempreester ja Rooma kohtu kõrgeim võim. Kui tema tervis halvenes, veetis ta elu lõpupäevad mitmeid aastaid Roomast eemal, kust juhtis vägesid pikaajalistel sõjakäikudel ja vallutusretkedel. On imekspandav, et see koormatud ja praktiline mees oli ka filosoof. Marcus hoolis igapäevaelu eetikast ja praktilisest tarkusest, mitte aga suurepärastest teooriatest ja järjekindlatest ideedest. Üks kommentaator kirjeldab teda nii: ,,Marcus oli roomlane, keda ei võlunud ilusad mõtted, vaid tegutsemine, inimestega ümberkäimine, tööga kohanemine ja kaine mõistuse säilitamine täpsust nõudvates, keerulistes ettevõtmistes." Juhiste leidmiseks pöördus Marcus stoitsismi poole. See oli neli sajandit enne tema sündi Kreekast alguse saanud filosoofia, mis kujutas endast enam religioosset kui süstemaatilist
ebameeldiva tunde. (Henderson, 2018) Kokkuvõtteks võib öelda, et Šoti filosoof, David Hume oli tänu oma skeptilisele mõtlemisele üks tuntumaid filosoofe, kes kirjutas inglise keeles. Tänu tema teooriatele; tajumine, sündmuste põhjuslikkus, induktsiooniprobleemid, pakkus ta mõtteainet paljudele teistele filosoofidele ja ka tavainimestele. David Hume tõi oma mitmetes uurimustöödes välja puudusi teiste filosoofide teooriatest ja lõi läbi selle ka enda teooriad. Oma pikkade õppimis- ja tööaastate jooksul lõi ta palju filosoofilisi, poliitilisi ja ajaloolisi kirjutisi, mis aitasid inimestel mõista antud teemasid ja näha ka laiemat pilti. Ta julges olla vastu varasematele põhimõtetele ja pakkus välja enda lahendusi. Hume väide, et me ei saa tugineda oma eelnevale kogemusele, tehes otsust mõne objekti üle, mida me veel pole kogenud, andis aluse mitmetele uurimustele teiste filosoofide poolt
Herodotos toob ära kolm seletust faktile, et Niilus ainukese jõena tõuseb suvel ja langeb talvel, kuid ei maini nende autoreid. Kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse Thalesele. See on võetud Aristotelesele omistatavast raamatust Niiluse üleujutusest, mida tundsid kreeka kommentaatorid, kuid mis on säilinud vaid ladinakeelse kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele. Need nimed on tõenäoliselt võetud Hekataioselt, ja see teeb tõenäoliseks, et Thales tõesti käis Egiptuses. Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom
Mäng on mõjutanud mängu kontekstist. Lapsed annavad märku, et nad mängivad ning mäng pole vahendaja, mis arendaks täiskasvanuelu oskusi. Tabelis on näha, et klassikalised ja kaasaegsed kasvatus teooriad on erinevad. Teooriad kirjeldavad erinevaid tegevusi ning toovad välja mitmesugused aspektid. Teooriatest väljatoodud aspekte saab lasteaia õpetaja oma igapäeva töös kasutad. [7] Kokkuvõte 9 Mäng ja lapse areng Lapse arengu seisukohalt on väga oluline, et laps mängiks ja täiskasvanud peab lapsega mängima. Täiskasvanud peab õpetama last mängima. Jälgides laste mängu saab täiskasvanud tead mis gruppides ja kui hästi on laps arenenud sotsiaalselt. Mängu kaaslaste omamine on
teha selgeks, kuidas vastavat konflikti oleks kõige otstarbekam lahendada. Kuna konfliktidiagnostika näol on tegemist väga mitmekesise valdkonnaga, võib öelda, et kindel süsteem, mida kõik järgiksid puudub. Konfliktidiagnostikas leidub erinevaid teooriaid, neist üks on näiteks atributsiooniteoreetiline käsitlus, kus keskendutakse sellele, mil moel inimesed annavad põhjendusi ning selgitavad oma tegusid, käitumist ja ka teiste tegusid. Psühhodünaamilistest teooriatest on arvatavasti üks tuntumaid psühhoanalüüs, mille keskne seisukoht on, et konfliktolukorda sattunud inimese käitumine on peamiselt määratud tema mõtteviisist ning psühholoogilisest loomusest. Konfliktoloogias on aga enim levinud strukturaalne käsitlus, mille kohaselt käsitletakse konflikti kui kindlatest tingimustest ja asjaoludest ajendatud käitumist. Konfliktidiagnostika puhul on tähtsal kohal konkreetse konflikti põhiküsimuse ehk konflikti telje määramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
