Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Refleksoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on refleksoloogia?
  • Kuidas refleksoloogia toimib?
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E
Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
REFLEKSOLOOGIA
Referaat
Mari Sarv
38E
Tallinn 2009

Mis on refleksoloogia?


Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse:
Jalalaba massaažipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks.
Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3]
Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pinnapealselt refleksoloogia kui kunsti ja teaduse olemust. Tegelikult on sõna „refleks“ üsna eksitav. Refleksoloogid otsivad mitte vastuliigutust, vaid teatud füüsilise, mentaalse või emotsionaalse funktsiooni stiimuli või reaktsiooni muutumist suurenemise, vähenemise või tasakaalustumise suunas. [3]
Ühel tasandil on refleksoloogia eesmärgiks lihtsalt taastada keha ja meele tervis nii kiiresti ja väheste vahenditega kui võimalik, et patsient ei vajaks edasist ravi ja saaks end uuesti hästi tunda. Oleks muidugi tore, kui nii juhtuks iga kord, kui refleksoloogiat kasutatakse. Kahjuks ei ela me ideaalses maailmas. Seega tuleb refleksoloogia eesmärk realistlikult kohandada vaid iga konkreetse patsiendiga praktiliselt saavutavale tulemusele. [3]
Mõnikord on võimalik saavutada ainult patsiendi raskete sümptomite vähenemine ja seda tulemust saab hoida korduvate raviseanssidega. Ravi edukust on sellisel juhul võimalik hinnata patsiendi rahulolu muutustega . [3]
Refleksoloogi prioriteediks peaks niisiis olema patsiendi hea vaimse seisundi taastamine. [3]
Kui võrrelda üldmassaaži ja refleksoloogiat, siis üldmassaaž stimuleerib lihaseid ja närvipunkte ning parandab vereringet. Refleksoloogia mõjutab kogu organismi tervikuna , sh luustikku, lihseid, veresooni, kõiki siseorganeid ning seede -, vereringe -, närvi, hormonaal- ja lümfisüsteemi. [5]

Refleksoloogia eesmärgid

  • Suureneb vere- ja lümfiringvool (st süsinikdioksiidid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla).
  • Eemaldab blokeeringud energiakanalitest.
  • Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest .
  • Leevendab pea-, kukla -, kaela- ja seljavalu .
  • Leevendab ainevahetus - ja seedimisprobleeme.
  • Leevendab hingamisteedehaigusi ja allergiat.
  • Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid.
  • Vabastab keha enda loomulike valuvaigisteid.
  • Stimuleerib immuunsüsteemi. [5]

Ajalugu


Pole võimalik öelda, millal kasutati reflekoloogiat esimest korda. Kõige varasem märk refleksoloogia kasutamisest on Saqqaras elanud Egiptuse arsti Ankmahori hauakambri seinale tehtud joonis. See pärineb aastatest 2500 – 2330 eKr ja kujutab kahte meest, kes tegutsevad kahe teise mehe jalgade kallal. Raidkirjal on patsiendi ütlus: „Ära tee mulle haiget,“ ja terapeudi vastus: „Ma teen nii, et sa tänad mind.“ [3] (vt. lisa 1.)
Umbes 5000 aastat tagasi praktiseeriti refeleksoloogiat Indias, Hiinas, Jaapanis ja Egiptuses, hiljem levis see ka Euroopasse. [2]
1913. aastal avastas Ameerika kirurg William Fitzgerald , et jalalabal teatud kohtadele surumisega võib saavutada kõrva, nina ja kurgu osalist tuimestust. Tsooniteraapiana tuntud süsteemis väidab ta, et keha on jaotatud kümneks vertikaalseks tsooniks ja et surve avaldamine tsooni ühele osale mõjutab kõiki teisi selle tsooni osi. [2]
Ehkki meditsiiniasjatundjad polnud Fitzgeraldist ja tema teooriatest eriti vaimustatud, leidus siiski üks arst, kes tema töösse uskus – dr Joseph Shelby Riley. Fitzgerald õpetas tsooniteraapiat Rileylie ja ta naisele Elizabethile, kes kasutasid seda meetodit aastaid oma meditsiinipraksises. Riley arendas tehnikaid edasi ning koostas esimesed jalalabadel paiknevate refleksipunktide detailsed diagrammid ja joonised. Ta lisas Fitzgeraldi pikitsoonidele keha samuti mõjutava kaheksa horisontaalse jaotuse avastuse. [1]
Fitzgerald ja Riley töötasid tsooniteraapia teooria küll välja ja arendasid seda edasi, ent suurima panuse kaasaegse refleksoloogia rajamisse andis tõenäoliselt Riley assistent Eunice Ingham. [1]
1930. aastail keskendus Ameerika füsioterapeut Eunice Ingham jalatsoonidele ja arendas välja oma jalamassaaži meetodi, see oli läänemaise refleksoloogia algus. [2] Ta kaardistas jalalabad tsoonide ja nende mõjude suhtes ülejäänud kehale, kuni oli joonistanud jalalabadele kogu keha „kaardi“. Tema tööd saatis niivõrd suur edu, et teda tuntakse tänapäeval jalalaba refleksoloogia rajajana. Praegu õpetab seda meetodit tema õepoeg Dwight Byers. [1]

Kuidas refleksoloogia toimib?


Refleksoloogia toimimise seletamisel on kaks koolkonda. Kahjuks ei ole kumbagi suudetud kliiniliselt tõestada. Siiski ei muuda see tõsiasja, et refleksoloogia toimib. [3]
Traditsiooniliselt usutakse, et energia voolab kehas piki kanaleid . Kui need tõkestuvad või kahanevad , jäävad kehaosad energianälga ja haigeks . Refleksoloogiat usutakse neid kanaleid puhastavat ja taastavat neis energia vaba liikumise. [2]
Moodsam teooria kinnitab, et refleksoloogia toimib närvisüsteemi kaudu. Jalgades on üle 70 000 närvilõpme, mis on läbi seljaaju ühenduses keha kõikide osadega. Närvilõpmeid mõjutades stimuleerib refleksoloogia närvisüsteemi normaalselt tervena funktsioneerima. [2]
Teised, uuemad teooriad mainivad elektromagnetiliste väljade koosmõju, keha enda loomulike võngete toimet ja tervendavat potentsiaali ja jalgadesse kogunevate jääkainete lõhustamist. [2]

Jalalabade kaardistamine


Jalalabade struktuuri mõistmine seoses kehaga on esimene ja tähtsaim samm refleksoloogia mõistmise poole. Tõtt-öelda on see väga lihtne, sest jalalabad kujutavad endast kogu keha mikrokosmost ehk minikaarti ning kõik elundid ja kehaosad peegelduvad neil samasuguses asetuses nagu kehas. Need refleksipiirkonnad asuvad jalgade taldmistes ja selgmistes osades ning mediaalsetel ja lateraalsetel külgedel, ning nende asendid järgivad loogilist anatoomilist eeskuju. [1] (vt. lisa 2)
Keha ise jaotatakse neljaks osaks:
  • pea- ja kaelapiirkond
  • rindkerepiirkond õlgadest vahelihaseni
  • alakehapiirkond vahelihasest vaagnapiirkonnani
  • vaagen [1]
    Need piirkonnad on jalalabadele selgesti visandatavad ja annavad täpse pildi neil peegelduvast kehast. Seda silmas pidades on kehaorganite seisukorda kõige lihtsam hinnata horisontaalsete jaotuste alusel. [1] (vt. lisa 3)
    Eespool kirjeldatud osad on selgesti nähtavad ka jalalaba struktuuris:
    • pea- ja kaelapiirkond = varbad
    • rindkerepiirkond = jalapäkk
    • kõhupiirkond = võlv
    • vaagnapiirkond = kand
    • paljunemispiirkond = pahkluu
    • selgroog = mediaalne jalalaba
    • väline keha = lateraalne (külgmine) jalalaba
    • vereringe ja rinnad = dorsaalne ( selgmine ) jalalaba [1]

    Ravimeetodid


    Kui lähete ravile, vestleb refleksoloog kõigepealt teiega põhjalikult. Siis võtate kingad ja sokid jalast ning lõdvestute, refleksoloog aga hakkab teie jalalaba peal (või vajadusel käel) tööle, leides üles probleemsed piirkonnad. Refleksoloogid kasutavad kerge surve avaldamiseks oma pöidlaid ja sõrmi. Iga patsiendi jaoks on teraapia rakendus ja mõju ainulaadne. [2]
    Tundlikud õpetatud käed võivad jalgades leida väiksemadki setted ja tasakaalutused ning nendel punktidel töötades saab refleksoloog takistusi kõrvaldada ja taastada energia vaba voolamise kogu kehas. Pinged leevenduvad ja vereringe ning väljutussüsteemi töö paraneb . See õrn teraapia innustab keha end ise omas tempos tervendama ja peab sageli tasakaalustama eluaegse väärkohtlemise mõju. Suuremas osas on ravi väga meeldiv ja rahustav. Mõnede refleksidega võib kaasneda väheke ebamugavust, kuid see on mööduv ja vihjab pingele või tasakaalutusele vastavas kehaosas. [2]
    Raviseanss kestab harilikult tund aega. Reeglina on tarvis mitut kohtumist, sest refleksoloogiast tõusev kasu koguneb aeglaselt ja järk-järgult. Ravikohtumiste arv ja sagedus sõltub teie enda keha vajadustest, refleksoloog arutab seda teiega. [2]

    Reaktsioonid refleksravile


    Inimesed on erinevad, nagu ka nende reaktsioonid. Vahetult raviseansile järgnevad reaktsioonid on tavaliselt meeldivad, patsient tunneb end rahunenu ja lõõgastunu, energiat saanu või noorenenuna. Kuid pole head ilma halvata. Kuna refleksoloogia aktiveerib keha enda tervendava jõu, on mõni reaktsioon vältimatu, kuna keha vabaneb mürkidest. Seda peetakse „paranemiskriisiks“ ja puhastusprotsessiks. Reaktsioonide ägedus sõltub tasakaalutuse astmest , kuid ei tohiks olla liialt radikaalne. Kõige tavalisem esimesele seansile järgnev väljend on: „Ma pole kunagi nii hästi maganud!“ [1]
    Kuna kõige tavapärasemad reaktsioonid on seotud keha puhastumisega mürkidest, avalduvad need keha väljutamissüsteemides: neerudes, sooltes, nahas ja kopsudes. Tavalised reaktsioonid on järgnevad:
    • Sagenenud urineerimisvajadus, kuna neere stimuleeritakse tootma mürkide tõttu tumedamat ja vängemalõhnalist uriini.
    • Kõhupuhistus ja sooletegevuste sagenemine.
    • Halvenenud nahaseisundid, eriti allasurutud seisundite korral nagu higistamine ja vistrikud.
    • Paranenud vereringest tingitud parem nahavärv ja koetekstuur.
    • Nina, suu ja bronhioolide limaskesta erituse suurenemine.
    • Segamini uneharjumused – kas sügavam või rahutum uni.
    • Peapööritus või iiveldus .
    • Allasurutud haiguse ajutine puhang .
    • Suurenenud tupevoolus .
    • Palavikulisus.
    • Väsimus.
    • Peavalud.
    • Depressioon , vastupandamatu nutusoov. [1]

    Kõik reaktsioonid moodustavad vajaliku osa tervenemisprotsessist ja mööduvad. [1]

    Peale seanssi


  • Tuleb juua palju vett, eelistatavalt sooja, keedetud, sidrunimahla või lusikatäie veiniäädikaga. See aitab mürkidel süsteemist kiiremini väljuda. [1]
  • Ei tohi juua kohvi ega musta teed.
  • Tuleb puhata . Kui askeldatakse ja tehakse pingutust nõudvaid harjutusi, siis ei saada ravist täit kasu. [5]

    Vastunäidustused


    • Võõrkehad organismis: südamestimulaator, tehisliigesed, kunstlikud või siirdatud organid
    • Põletikulised ning psüühilised haigused, ägedad palavikuhaigused, aktiivne tuberkuloos, pahaloomulised kasvajad, AIDS, rasked südame- ja neeruhaigused, verehaigused , mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid , naha seenhaigused
    • Ülierutusseisundid
    • Raseduse esimesed kuud
    • Tugevatoimelised ravimid
    • Rasked psüühikahäired
    • Narko - või alkoholijoove [4]

    Kasutatud kirjandus


  • Dougans, I. „Refleksoloogia“. Tallinn: ERSEN 2005
  • „Loodusravi entsüklopeedia. Jooga , feng shui , biotagasiside, refleksoloogia…“. Tallinn: ERSEN 2007
  • Vennells, D. F. „Refleksoloogia algajatele : tervendamine jalalaba akupressuuripunktide masseerimise kaudu“. Tallinn: Tänapäev 2008
  • http://www.lavandiin.ee/refleksoloogia.html (11.06.2009)
  • http://www.teraapiakeskus.ee/?go=massaaz_refleks (11.06.2009)
  • http://www.refleksoloogia.ee/index.php/1947/ (11.06.2009)
  • http://lotusacupressure.com/Services.html (11.06.2009)

    Lisad


    Lisa 1. pilt Egiptusest arst Ankmahori hauakambrist [6]
    Lisa 2. mõned refleksipunktid jalgadel [2]
    Lisa 3. keha jaotus [7]
    12
  • Vasakule Paremale
    Refleksoloogia #1 Refleksoloogia #2 Refleksoloogia #3 Refleksoloogia #4 Refleksoloogia #5 Refleksoloogia #6 Refleksoloogia #7 Refleksoloogia #8 Refleksoloogia #9 Refleksoloogia #10 Refleksoloogia #11 Refleksoloogia #12 Refleksoloogia #13 Refleksoloogia #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-08-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor angelgirlie Õppematerjali autor
    referaat jalgadehoolduse aineks

    Sarnased õppematerjalid

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun