Galileo Galilei (2)

Sissejuhatus
Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof . Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See tõi kaasa katoliku kiriku hukkamõistu, teda sunniti seisukohtadest lahti ütlema ja määrati koduaresti. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. Galilei panus teaduse arengusse oli ka selles, et just tema lükkas ümber paljud Vana- Kreeka filosoofi Aristotelese teooriad. Muuhulgas ka selle, nagu langeksid rasked kehad maapinnale kergematest kehadest kiiremini. Galileo Galilei täiustas ka läätseteleskoopi.
Galileo Galilei elas aastatel 1564 kuni 1642. Tema vanemad olid Vincenzo Galilei ja Guilia Ammannati. Isa sündis Florences 1520 .a. oli muusika õpetaja ja hea lauto mängija. Guilia oli sündinud Pescias ja abiellus Vincenzoga 1563 .a.. Nad rajasid oma kodu Pisa lähedale. Galileo Galilei oli pere seitsmest lapsest kõige vanem.
Galileo isa kindel soov oli, et ta poeg läheks õppima meditsiini, sest ta oli nii andekas ja see tooks perele ka rohkem raha sisse. 11 aastaselt saadeti Galileo õppima mungakloostrisse.
Nelja aasta möödudes, teatas Galileo oma isale , et ta on otsustanud mungaks hakata. Kuid see polnud see, mida isa tahtis ja nii eemaldati Galileo mungakloostrist kiiresti. 1581 . a kui Galileo oli saanud 17.aastaseks läks ta Pisa ülikooli õppima meditsiini nii nagu isa oli soovinud.
Õpingute ajal olles juba 20 aastane, avastas ta ükskord katedraalis olles, et tema pea kohal kõigub lamp edasi tagasi. Galileo muutus uudishimulikuks ja tahtis teada, kui kaua võtab lambil aega edasi – tagasi liikumiseks. Ta mõõtis oma pulsiga lühikesi ja pikki õõtsumisi. Galileo avastas midagi, mida seni keegi polnud avastanud. Nimelt et kõik võnked olid täpselt ühepikkused. Pendli seadus, mida lõpuks sai kasutada kellades, tegi Galileo Galilei igavesti kuulsaks .
Kahjuks, välja arvatud matemaatika , ei pakkunud teised õppeained Galileole ülikoolis huvi ja ta puudus tihti tundidest. Ta vanematele teatati, et tal on oht koolist välja langeda. Mõeldi välja kompromiss , et Galileo pühendub täisajaliselt ainult matemaatikale. Kuid lõpuks lahkus ta koolist ilma diplomit saamata.
Kuidagi oli aga vaja elamiseks raha teenida. Ta hakkas lastele õpetama matemaatikat. Samal ajal jätkas ta erinevate katsete tegemist. Samuti soovis ta saada ülikooli matemaatika teaduskonda sisse, aga tundus, et kõikidele vabadele kohtadele valiti kedagi teist ja seda hoolimata sellest, et Galileo oli vägagi tark ja silmapaistvalt andekas.
Samal aastal sai ta teate, et on vastu võetud 3 aastaks taas Pisa ülikooli. Samal ajal, kui ta ülikooli läks, kutsusid mõned väitlejad inimesi üles väitlema Aristotelese seadusel, mille kohaselt raskemad esemed kukuvad kiiremini, kui kergemad. Keegi polnud tõsiselt seda aga uurinud ja katseid teinud, sest keegi ei kahelnud Aristotelese sõnades. Galileo Galilei tahtis samuti proovida. Ta ronis Pisa torni otsa ja viskas sealt alla erineva suuruse ja raskusega palle. Ning need kõik maandusid täpselt üheaegselt. Nii selgus, et Aristoteles oli siiski eksinud.
1592 . aastal kutsuti Galileo Galilei aga juba Padua ülikooli matemaatikaprofessoriks ning tema ülesandeks sai Eukleidese geomeetria ja geotsentrilise astronoomia õpetamine meditsiinitudengitele. 1593 aastal Galileo Galilei isa suri ja nüüd oli Galileo vastutav oma pere heaolu eest. Seetõttu vajas ta plaani kuidas rohkem raha teenida. Tema leiutatud algeline termomeeter oli leidlik seade, kuid ei leidnud kahjuks mingit turgu. 1596.a saatis teda mõningane edu seoses militaarkompassiga mida kasutati kahurväes.
Galileo nautis Padua linna ja leidis seal endale palju sõpru. Paduas tekkisid tal ka head suhted Maria Gambaga, kes oli sündinud Veneetsias, aga nad ei abiellunud. 1600 aastal sündis nende esimene tütar Virginia , järgmisel aastal sündis Livia ja 1606 aastal sündis poeg Vincenzo. 1602 aastaks oli Galileo nimi piisavalt tuntud, et aidata tuua õpilasi ülikooli, kus Galileo hoogsalt katsetas külgetõmbejõudu.
1604. aastal hakkas Galileo Galilei tegelema astronoomiaga. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma, mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Avastusi tuli aina juurde. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galileo Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Samuti avastas ta Veenuse faasid . Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt.
Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galileo Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» mille ta kirjutas 1610 aastal. Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast , mille Galilei nimetas Medici tähtedeks.
1614.a. hakkasid aga mõlemad Galileo Galilei tütred nunnadeks Florence lähedal asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri.
Galileo Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: “ Aga ta pöörleb siiski!”
Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud „Ta pöörleb siiski!” jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel ­ liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku armulaua kohta oleksid võinud tema elu tõeliselt ohtu seada. Seepärast otsustati valida suurt teadlast säästev tee, kohtumõistmine korraldati Galilei astronoomilise maailmapildi üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud, säilitas suure teadlase elu ja võimaldas tal oma tööd jätkata. Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi ning uuris edasi mehaanika seadusi.
Nii formuleeris Galileo Galilei teadusliku mõtlemise ideaali : mõõta kõike, mida saab mõõta, ja muuta mõõdetavaks kõik see, mida veel mõõta ei saa. Omistades oma mõtteskeemis kvantiteedile selge ülekaalu kvaliteedi ees, nägi Galilei teaduse ülesandena nähtuse a ja b vahel valitseva reeglipärase seose konstateerimist ja sellele matemaatilise väljenduse (valemi) andmist. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus . Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat.
1632. aastal avaldas ta järjekordse raamatu “Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta”. 1637 aastal jäi aga Galileo Galilei täielikult pimedaks . 1638 . aastal ilmus Hollandis Galileo Galilei teos “Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta” .
Kokkuvõte
Galileo Galilei oli suur teadlane . Tema leiutatud inertsiseadus ja Maa pöörlemise seadus ning mitmed leiutised panid aluse tänapäeva loodusteadustele. Just Galileo Galileid saame lugeda ka astronoomia alusepanijaks. Kahjuks oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof Galileo Galilei oma ajast ees ning tema saavutused tolle aja ühiskonnale ja kirikule vastuvõetamatud. Seda enam on aga põhjust neid saavutusi hinnata ning Galileo Galilei öeldud sõnad “Ta pöörleb siiski” jäävad igavesti teaduse ajalukku.
Kasutatud kirjandus
http://inventors.about.com/library/inventors/blgalileo.ht m
http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Biographies/Galileo.html
http://www.hps.cam.ac.uk/starry/galileo.html
http://plato.stanford.edu/entries/galileo/
http://www.hot.ee/hothotrauno/galileo.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galile i
http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=232
http://www.filosoofia.ee/08artiklid/raun_euroopaalgus.html
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/20.04.07/aine/1.shtml
http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/00/02/18/varia.ht m
Eesti Nõukogude Ensüklopeedi 3 Talinn Kirjastus Valgus 1988.