Galileo Galilei (2)

Sissejuhatus
Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof . Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See tõi kaasa katoliku kiriku hukkamõistu, teda sunniti seisukohtadest lahti ütlema ja määrati koduaresti. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. Galilei panus teaduse arengusse oli ka selles, et just tema lükkas ümber paljud Vana- Kreeka filosoofi Aristotelese teooriad. Muuhulgas ka selle, nagu langeksid rasked kehad maapinnale kergematest kehadest kiiremini. Galileo Galilei täiustas ka läätseteleskoopi.


Galileo Galilei elas aastatel 1564 kuni 1642. Tema vanemad olid Vincenzo Galilei ja Guilia Ammannati. Isa sündis Florences 1520 .a. oli muusika õpetaja ja hea lauto mängija. Guilia oli sündinud Pescias ja abiellus Vincenzoga 1563 .a.. Nad rajasid oma kodu Pisa lähedale. Galileo Galilei oli pere seitsmest lapsest kõige vanem.
Galileo isa kindel soov oli, et ta poeg läheks õppima meditsiini, sest ta oli nii andekas ja see tooks perele ka rohkem raha sisse. 11 aastaselt saadeti Galileo õppima mungakloostrisse.
Nelja aasta möödudes, teatas Galileo oma isale , et ta on otsustanud mungaks hakata. Kuid see polnud see, mida isa tahtis ja nii eemaldati Galileo mungakloostrist kiiresti. 1581 . a kui Galileo oli saanud 17.aastaseks läks ta Pisa ülikooli õppima meditsiini nii nagu isa oli soovinud.
Õpingute ajal olles juba 20 aastane, avastas ta ükskord katedraalis olles, et tema pea kohal kõigub lamp edasi tagasi. Galileo muutus uudishimulikuks ja tahtis teada, kui kaua võtab lambil aega edasi – tagasi liikumiseks. Ta mõõtis oma pulsiga lühikesi ja pikki õõtsumisi. Galileo avastas midagi, mida seni keegi polnud avastanud. Nimelt et kõik võnked olid täpselt ühepikkused. Pendli seadus, mida lõpuks sai kasutada kellades, tegi Galileo Galilei igavesti kuulsaks .
Kahjuks, välja