Ernst Öpik

Pärn, Eleri

Ernst Öpik (0)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS
ERNST ÖPIK
referaat ajaloos
Juhendaja nimi:
Õpilase nimi:
Klass:
Väike-Maarja
2011
SISUKORD

Elulugu ……………………………………………………………... 3

Teaduslooming ……………………………………………………... 3-4

Õpingud ……………………………………………………………. 5

Töökohad …………………………………………………………... 5

Teosed ……………………………………………………………… 5

Tunnustused ………………………………………………………... 6

Isiklikku ……………………………………………………………. 6

Viited ………………………………………………………………. 7

Välislingid …………………………………………………………. 7

Publikatsioon ………………………………………………………. 7

Ajaleheartiklid ……………………………………………………… 7
SISSEJUHATUS
Selles kirjandis tuleb juttu Ernst Öpiku eluloost, tema loomingutest ja paljust muust
huvitavast. Saate ülevaate nii isiklikust elust, kui ka välistest uudistest seoses temaga.
Välja on toodud ka tema teosed ja tunnustused.
1.Elulugu
Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910-1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis „Vega“ koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga.
1911-1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiajakirjas Mirovidenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta.
Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taškendis. Oli vabatahtlikuna vene valgete armees.
Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vehepeal Harvardi Ülikoolis.
1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor.
Töötas 1948-1981 Armagh’ observatooriumis Põhja- Iirimaal . 1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal.
2.Teaduslooming
Öpik oli üks põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid.
1916 aastal avatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.
Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele , et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid , tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952).
Öpik esitas ühe juhitavatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uues maa-alused neutriinodetektorid.
Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisel heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus.
Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel olev tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast.
Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi. Tulemusi kinnitasid 10 aastat hiljem Hoyle’i ja Schwarzschildi arvutused arvutite abil.
Lõi 1918-1922 spiraaludukogude (galaktikate) kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal 1922 esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse (450 000 parsekit). See oli esimese Galaktika-välise objekti kauguse õige määramine, oma töös edastas ta nii ajaliselt kui täpsuselt ameeriklast Erwin Hubble’it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval.
Kummutas 1933 tähtede termotuumareaktsioonide vältust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse võttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ülivana.
Algatas 1930-1934 meteooride vaatluse ala Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö (asutas Harvardis meteooriuurimise rühma) ning lõi hiljem meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria.
Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale.
Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemis välisosas (Öpiku-Oorti
komeedipilv).
Alustanud 1912 planeetide uurimist , ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav , kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud).
Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsil pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Öpik arvas , et päikeseplekkide esinemise tõttu ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos , ehhki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks.
Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana.
3.Õpingud:

1911 Lõpetas Tallinnas keskkooli

1912-1916 õppis Moskva Keiserlikus Ülikoolis

1923 dr. phil . nat
4. Töökohad:

1916-1920 Moskva observatooriumis

1920-1921 Taškendi observatooriumis (astronoomiaosakonna direktor )

1921-1930 Tartu observatooriumis

1930-1934 Harvardi observatooriumis

1934-1944 Tartu observatooriumis

1945-1947 Balti Ülikooli (Pinnerbergis, Hamburgi lähedal) professor

1946-1948 Balti Ülikooli eesti rektor

1948-1981 Armagh’tähetornis Põhja-Iirimaal

1956 Marylandi ülikooli külalisprofessor
5.Teosed:

Päikeste viimane uuring (1919; Moskva; eesti keeles 1928)

Physics of Mateor Flight in the Atmosphere (1958; New York )

The Oscillating Universe (1960; New York)

Meie kosmiline saatus (2004; Tartu, artiklikogu ; järelsõna : Jaan Einasto , Mihkel Jõeveer , „ Ernst Julius Öpik –viimane suur igakülgne“).
6.Tunnustused:

1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938-1940) liige

1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal

1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige

1976 Bruce’i medal

1968 Belfasti ülikooli audoktor

1968 Meteoriidiseltsi medal

1972 Kepleri kuldmedal

1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal

1977 Sheffieldi ülikooli audoktor

Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige

Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik
7.Isiklikku:
Ernst Öpik oli geoloogia -ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor.
Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija.
Tema lapselaps Lembi Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia poliitik , endine parlamendiliige, kes esindas Montgomeryshire’i.
8.Viited:
1.Öpik, Ernst (1916). „The densities of Visual Binary Stars“.ApJ 44:292-302. doi:10. 1086 /142296
2.Öpik, Ernst (1922). „An estimate of the distance of the Andromeda Nebula“. ApJ 55: 406-410. doi:10.1086/142680.
3. Moore , Patrick (1997). Öpik, Ernst Julius (1893-1985). Ensüklopeedias Shirley, James H & Fairbridge, Rhodes W. (Toim), Encyclopedia of Planetary Sciences ( Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer.
Lk 560 . ISBN 0412069512
9.Välislingid:
* Fotod
* Aivar Kull , „Ernst Öpik avab universumi saladusi“(raamatu „Meie kosmiline saatus“ arvustus)- Tartu Postimees 10.3.2005, lk 2

9.1 Publikatsioonid:
*Öpik, E., 1916, The Densities of Visual Binary Stars , Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410
*Öpik, E., 1922, An estimate of the distance of the Andromeda Nebula, Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410
9.2 Ajaleheartiklid:

20 aasta pärast pääseb Marsile . Kaja, 30.jaanuar 1934, nr. 25, lk. 5.

Reis maailmaruumi võimalik. Vaba Maa, 3.veebruar 1936, nr. 27, lk. 6.

Sõit kuule 4-5 päevaga. Vaba Maa, 18.veebruar 1936, nr. 40, lk. 6.
KOKKUVÕTE
Mina järeldan, et Ernst Öpik sai edukalt hakkama oma õpingutega ja teda tunnustati väärikalt tema tehtud töö eest. Palju sai räägitud tema teostest ja loomingutest. Samuti sain teada ka tema eraelust (perekonnast).
KASUTATUD MATERJALID JA LISAD

Oma referaadis kasutasin eesti keelset vikipeediat.

Pildid on pärit nii vikipeediast, kui ka google pildi otsingust.
9

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 19 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eleri Pärn Õppematerjali autor

Referaat sisaldab Ernst Öpiku elulugu, teoseid jne.

ernst Öpik

Sarnased õppematerjalid

docx

Ernst Öpik

 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige  1976 Bruce'i medal  1968 Belfasti ülikooli audoktor  1968 Meteoriidiseltsi medal  1972 Kepleri kuldmedal  1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal  1977 Sheffieldi ülikooli audoktor  mitme teise teaduste akadeemia välisliige  Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20

Ajalugu

doc

Ernst Julius Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös

Astronoomia

doc

Eesti astronoomid

Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng. 2 Ernst Julius Öpik ( 1893 1985 ) Ernst Julius Öpik on sündinud aastal 1893 22. oktoobrill Kundas. Öpik oli eesti astronoom ning Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost

Füüsika

doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

Vahepeal on ühtteist muutunud. Kui varem arvutasime kalendrit käsitsi, siis nüüd teeb seda elektronarvuti, aga arvutuseeskirjad on peaaegu endised. Nende esialgset varianti, kirjutatud Öpiku enda käega nüüd juba koltunud paberile, säilitab kalendri toimetus kui elavat ajalugu. Öpiku nimi on jäädvustatud taevalaotusel, kus tiirleb temanimeline rändtäht -- väikeplaneet nr 2099. Peamised teedrajavad tööd: Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922) 1922 esitab Ernst Öpik idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast *****Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937) 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni ... Pärast Harvardist naasmist töötas Öpik välja atmosfääris meteoori lennu ajal toimuvate füüsikaliste protsesside teooria .... Kõige rohkem aega on

Füüsika

doc

Eesti teadlased

Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Ajalugu

rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast. Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine. Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust. Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije

Ajalugu

112

docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede

Megamaailma füüsika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk