Taimeökoloogia eksam (0)

Olulisimad teemad

• Globaalne (taimede) liigifond
  

Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ( keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond ( elurikkus ?) on vähenemas.
Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1]

• Eluslooduse organiseerituse tasandid
  

Molekulaarne tasand(biomolekulid), rakuline tasand,Kude, elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem , organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand

• Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid
  

Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus . Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest.[10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud.

• Taimede liigirikkus ruumis ja ajas
  

Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde , seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga.
Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus.

• Riikkonnad ja bioomid , kliimatingimused
  

Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud evolutsioonilis-geoloogilisest minevikust lähtuvalt. Taimkate on klassifitseeritud ca 15 bioomiks.
Klassifitseerimine on toimunud lähtuvalt funktsioonist. Iga bioom sisaldab N+1 tüüpi üksusi, mis omakorda sisaldavad N+1 tüüpi üksusi. Need võivad olla nii ajaloost kui ka funktsioonist lähtuvad.

• Mitmekesisuse määratlused; alfa, beeta ja gamma mitmekesisus; evenness(liikide võrdsus)
  

Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine
• kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)-mitmekesisus
• gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus
• beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β-mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά)

• Põhilised seoste tüübid ökoloogias – korrelatsioon , regressioon ja dispersioon
  

• Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta
näitab, kui palju uuritav suurus varieerub . Näiteks kui katseseerias
on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null.
Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete
tulemused üksteisest.
• Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis
tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või
funktsiooni seost. Korrelatsioon ei pruugi olla kausaalne .
• Regressioon – on statistikas juhusliku suuruse tingliku
keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest . Kausaalne seos olemas.

• Ökoloogia igatepidisus ja selle mittesümmeetrilisus
  

• Mitmekesisus ja koosluse stabiilsus ja invasiivsus
  

Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike.
Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga.
Koosluse invasiivsus:
Koosluse stabiilsus:

• Haruldus ja tavalisus; dominandid ja indikaatorliigid; endeemid ja reliktid
  

Endeemne liik esineb üksnes väga piiratud alal nt saarema robirohi ja relikt on vana aja jäänuk näiteks harilik jugapuu
Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Näiteks iseloomustab indikaatorliigi olemasolu (ja ka tema suhteline arvukus) vastava ökosüsteemi, koosluse vm. seisundit , olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikidevaheline konkurents , kliimamuutus jne.

• Saarte dünaamilise liigirikkuse mudel
  

• Saarelisus laias tähenduses
  

Isoleeritus,eraldatus
•Meresaared
-Okeaansed saared–tekkel ilma elustikuta (Hawaii, Kanaarid , Galapagos)
-Mandrilised saared–eristunud mandrist koos elustikuga ( Madagaskar , Uus- Meremaa , Britannia )
•Isoleeritud kooslused ehk maismaasaared
-Mäetipud
- Järved
-Looduskooslus kultuurmaastikus

• Ühisomandi tragöödia ja Punane kuninganna
  

Ühisvaratragöödia on vastuolu, mis kujuneb juriidiliste või üksikisikute vahel, kes kasutavad piiratud loodusvara ilma teisi kasutajaid arvestamata. Loodusvara kasutaja saab endale loodusvarast saadava tulu, kuid kulud (nt reostus ) tuleb sageli kanda ühiskonnal .
Nt olukord, mis kirjeldab keskaegse Euroopa maakasutust, kus karjaajajad jagasid ühist maatükki, millel igaühel oli õigus oma karja sööta. Hardini näites on iga karjaajaja huvides oma karja suurendada (lisada maatükile täiendavaid lehmi) isegi siis, kui see toob ühismaale ülekarjatamise tagajärjel ajutist või jäädavat kahju. Iga karja omanik saab iga täiendava lehma pealt täiendavat tulu, kuid ühismaale tekitatud kahju jagatakse kõigi maakasutajate vahel. Kui kõik karjaajajad teevad selle individuaalsest lähtepunktist majanduslikult ratsionaalse otsuse, koormatakse maa üle ja sellest tulenevat kahju kannavad kõik.
Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema.
Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted. Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi. Nimetus tuleneb Lewis Carrolli raamatust "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi"

• Nišš ja põhilised nišikontseptsioonid; liigisisene ja liikidevaheline konkurents
  

Liigisisenekonkurents ( sigimine , ressursid ; ei pruugi konkurenti ilmtingimata kahjustada)
Versus Liikidevahelinekonkurents (ressursid; rangelt konkurenti kahjustav) Eri liiki kuuluvate isendite vaheline interakteerumine, mille käigus ühe liigi populatsiooni suurenemine mõjutab negatiivselt teise liigi populatsiooni suurust ja vastupidi.

• Fundamentaalne ja realiseerunud nišš
  

Ökoloogilisel nišil eristatakse fundamentaalsetja realiseerunudnišši. Esimesel puhul on tegu kogu keskkonnatingimuste kompleksiga (bioloogilised ja füüsilised), milles organism on võimeline eksisteerima. Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud .

• Gause reegel ja selle pärand
  

Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära , mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb , on juhuse määrata. (uuris kinglooma)

• Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine
  

Maksimeerimine on suurim võimaliku kasumi saamine.
Optimeerimine on võimalikult effektiivseks muutmine.

• Skaala ja reduktsionism teooriate testimisel
  

Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel
Möödapöösmatu on vahest seletada näiteks geene, ilma et ei valiks mingi tunnust mille kaudu seda seletada. Tuleb reduktsionismil valida mingi tunnus et lihtsustada uurimist . *Lauri jutt midagi sellist

• Niši nihkumine ja varieeruvus
  

Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas, nt raudrohi on mägedes väga kidur ja madal aga madalal põllumaal on ta pikk ja peenike .
Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks.

• Taimede mutualistlikud suhted:
  

mükoriisa , seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks
hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress
a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest
tolmeldamine ,
levitamine

• Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon , mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on osapopulatsioonide-vaheline konnektiivsus. ja metakooslused-on ühes paigas asuvate koosluste kogum, mis on ühe või mitme neile ühise liigi levimise tõttu üksteisega seotud.
  
• Fragmentatsioon- on nähtus, kus liigid ei kasva järjestikuliselt ja heterogeensus - ressursside või mõjurite ruumilisest ja ajalisest varieeruvusest
  

kui liigirikkuse mõjutajad

• Neutraalne teooria- geenitriiv ja Rapoporti seadus-mida suurem laiuskraad, seda suurem on ka liigi levila. Põhjus tõenäoliselt selles, et troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti.
  
• Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents-Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed ,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE- Malelaua muster,Fluktueeriv KE-Pesastunud muster
  
• Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike?
  

Ökoloogilised protsessid:
• konkurents
• stress
• heterogeensused
Levikuprotsessid:
• liigifond
• kauglevi
Evolutsioon ja ajalugu:
• niši konservatism
• biogeograafiline hõimlus
• geoloogiline ajalugu

• Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus
  

Fülogeneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased , on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega.
Funktsionaalne liigirikkus on elurikkus põldude ja maastiku tasandil, mis pakub ökosüsteemi teenuseid, mis omakorda toetavad jätkusuutlikku põllumajandustootmist. Lisaks omavad nad ka üleüldist positiivset mõju keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna .[1] Põllumajandusmaastikul eksisteerib poollooduslikule kooslusele omane elurikkus, mida muudelt aladelt ei leia, ning selle säilimiseks on vajalik pidev inimtegevuse jätkumine.

• Niši konservatism ja selle mõju koosluse ökoloogilistele protsessidele
  

Niši konservatism on kalduvus liikidel säilitada oma esivanemate tunnused, mille tulemuseks on tihedalt seotud liigid ökoloogiliselt sarnasemad kui võiks eeldada põhineb nende fülogeneetilistel suhetel.

• Aeg + ruum -> liigifond -> elurikkus (fülog ja funkt) -> liigiline mitmekesisus
  

• Liigisisene varieeruvus ja selle kolm põhilist tahku
  

Jensens Inequality, Increased degree , Portfolio effect .
Näidisküsimused:
2) Mis on vahet ontogeneesil ja fülogeneesil; kuidas need omavahel seotud on?
Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Omavahel seotud nii et ontogeneesis läbib organism arenguetappe mis annab arvata et kõik organismid on omavahel seotud.
3) Kui palju on maailmas taimeliike? Üle 300 000
4) Mis on mükoriisa? Millal ja miks see välja arenes? ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Umbes 400 miljonit aastat tagasi, täpseid andmeid pole.
5) Kumb on suurem, kas funktsionaalne või realiseerunud nišš?
Funktsionaalsus on toimivus, ning realiseerunud on juba toimiv
6) Mis eristab liigifondi kontseptsiooni traditsioonilise ökoloogia teooriatest?
Liigifondi kontseptsioon -mille kohaselt kujundab mingi antud koosluse liigirikkust eelkõige sealne liigifond.
7) Joonista mõni ökoloogiline seos, millel saab teljed ära vahetada.
8) Kas reduktsionism on hea või halb? Kuidas see sõltub skaalast? Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine , mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonis
Reduktsionism teaduses kui seda kasutada õige vaatevinkli juures vb hea, kuid kui valesti kasutada on halb????