Mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda 5 Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas?

Vastus leiad õppematerjalist: Lugemiskontroll - Frankenstein

Lugemiskontroll - Frankenstein (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus?
Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli?
Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti miks see muutus?
Mis oli Victori eesmärk koletist luues mida ta selleks kasutas ja mida selle loomise nimel ohverdas?
Miks Victori suhtumine oma leiutisse muutus?
Kuidas ta siis käitus ja anna sellele hinnang Mida Victor sinu hinnangul oleks pidanud tegema?
Mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda 5 Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas?
Mida said teada elanike minevikust?
Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga?
Kes Frankensteini loodud olendi tõttu hukkusid ja kuidas?
Mida olend Victorilt palus ja millega teda keeldumise korral ähvardas?
Miks Victor ikkagi seda palvet täita kartis ?
Mida Victor siis tegi?
Miks süüdistati Victorit mõrvas?
Miks kahtlustati Victorit?
Kes oli mõrva ohver ja kes tegelik mõrvar?
Kuidas see olukord lahenes?
Mis sai Victorist?
Mis sai tema loodud olendist?
Mis on sinu meelest selle teose õpetus?

Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli?
Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud .

Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus?
Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja vanadest teadlaste teooriatest väga huvitatud oli ei suhtutud ülikoolis temasse hästi. Professorid pidasid nende autorite teoseid mõttetuteks.
Ülikoolis hakkas Victor üha enam huvituma keemiast . Ta oli väga innukas ja usin . Töötas palju laboratooriumis ja arenes kiiresti. Teda köitis väga inimese keha koostis ja elu põhjused. Tema õhin äratas imestust üliõpilaste seas ning tema teadmised said tunnustust õpetajate seas.

Mis oli Victori eesmärk koletist luues , mida ta selleks kasutas ja mida selle loomise nimel ohverdas?
Ta lootis, et kui ta suudab avastada kuidas elutule ainele elu anda, siis ta võiks edaspidi surnud kehale uue elu anda. Olendi loomiseks kogus ta surnukambritest surnute luid ja laipade kehaosasid. Ta hankis ka tapamajadest vajalikku materjali. Ta oli olendi nimel loobunud puhkusest ja ohverdanud oma tervise.

Miks Victori suhtumine oma leiutisse muutus? Kirjelda, kuidas ta siis käitus ja anna sellele hinnang. Mida Victor sinu hinnangul oleks pidanud tegema?
Ta võttis elustamisriistad ja asus olendile hinge sisse panema ja kui see õnnestus, siis selgus, et selle olendi välimus oli nii kohutav ja tülgastav, et teda täitis õudus . Ta ei suutnud välja kannatada enda poolt loodud olendi nägemist . Ta põgenes õue. Öö veetis ta hoovis ja hommikul lahkus sealt. Ta ei julgenud minna tagasi korterisse, kus ta elas ja kus oli tema loodud õudne olevus .
Minu arvates ei oleks Victor tohtinud lahkuda vaid oleks pidanud lukustama selle olevuse korterisse ning mõtlema mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda .

Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas?
Victori poolt loodud olevus tassis salaja neile koju puid. Talle väga meeldisid maja elanikud ja ta tahtis neid aidata.

Mida said teada elanike minevikust?
Ta sai teada, et perekond elas jõukalt Prantsusmaal, kuid laostus. Pereliikmed viibisid ka vangis, nendelt võeti varandus ja nad pagendati igaveseks kodumaalt .

Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga?
Victori poolt loodud olend hakkas suhtlema vana pereisaga De Laceyga kuna see mees oli pime ja olend lootis, et mees ei näe, kui kohutav ta on.Ta lootis, et kui ta olendit tundma õpib ,siis saab ta aru, et olend on õnnetu ja väga heatahtlik ja tal on olendist kahju ning ta veenab ka teisi pere liikmeid tema vastu heatahtlikud olema.

Miks muutus olend kurjaks ja milline oli tema esimene kurjusest motiveeritud tegu,
Kahjuks ei jõudnud ta pimeda mehega kuigi palju rääkida ja teised pereliikmed tulid koju. Nad ehmatasid väga olendit nähes ja tundsid suurt hirmu ja õudust ning lõid teda kepiga.
Olend tundis suurt viha ja raevu, et inimesed kes talle nii väga olid meeldinud tõukasid ta ära ja lahkusid sellest majast. Vihaga pani ta nende maja põlema.

Nimeta 4 Victoriga seotud isikut, kes Frankensteini loodud olendi tõttu hukkusid ja kuidas?
Victori väike vend William, tema sõber Clerval, Victori naine Elisabet ja Victori isa.
Williami, Clervali ja Elisabeti tappis Victori poolt loodud olend. Victori isa suri rabandusse peale seda kui Elisabet tapeti.

Mida olend Victorilt palus ja millega teda keeldumise korral ähvardas? Miks Victor ikkagi seda palvet täita kartis? Mida Victor siis tegi?
Olend palus, et Victor teeks talle temasuguse naisolevuse, sest inimestega ta ei saanud suhelda. Ta ähvardas, et hakkab kättemaksma ja hävitab Victori ning lubas, et on Victori juures tema pulmaööl. Victor alustas küll olendile kaaslase loomist, kui sai siis aru, et ta ei saa luua teist samasugust olendit, kes võib samuti kurjaks muutuda. Eriti õudne näis talle võimalus, et olendid saavad järglasi ja nii tekib palju ohtlikke ja õudsaid olendeid siia ilma. Ta hävitas pooleli oleva uue olendi.

Miks süüdistati Victorit mõrvas? Miks kahtlustati Victorit?
Tunnistajad nägid , et ta oli üksinda paadis ja seesama paat tõugati kaldast lahti seal kust leiti mehe laip.

Kes oli mõrva ohver ja kes tegelik mõrvar? Kuidas see olukord lahenes?
Tegelik mõrvar oli Victori poolt loodud olend ja tapetu oli Victori sõber Clerval. Victor vabastati kuna tõestati, et ta oli tapmise ajal hoopis ühel saarel ning ta vabastati vanglast.

Kirjelda teose lõpplahendust! Mis sai Victorist? Mis sai tema loodud olendist?
Mis on sinu meelest selle teose õpetus? Anna teosele lühike hinnang.
Victor Frankenstein tõotas, et jälitab enda loodud koletist kuni ta kätte saab ja hävitab. Ta hakkaski olendit taga ajama ja liikus tema kannul kõikvõimalikes paikades kuni jõudis ookeanini, mis oli jääga kaetud. Kuna ta arvas , et olend oli liikunud koerarakendiga mööda jäätunud ookeani tegi ta seda sama. Jää aga lagunes ja ta jäi triivima jääpangale, kust teda päästis Walton ja tõi oma laevale. Victor Francenstein suri laeval ja tema loodud koletis lubas talle, et liigub ära kaugele põhja ja kontakteeru enam inimestega.
Teose mõte on see, et igaüks peab oma tegude eest vastutama ja alati tule väga põhjalikult oma tegevused läbi mõelda, et hiljem ei peaks oma tegude tagajärgede pärast kannatama .
Raamat ei jätnud mulle erilist muljet. Kohati muutus tegevus põnevamaks, aga oleks võinud olla rohkem seiklusi ja huvitavaid ning põnevaid juhtumisi . Eanamuses jäi domineerima nii koletise kui tema looja õnnetu või vihane olemine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Konnakivi Õppematerjali autor

Frankenstein

Lugemiskontroll Frankenstein kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs

docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia

Rohkem sarnaseid