nimetatakse inflatsiooniks. Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile
ja kauplus ühes kohas ühe ettevõttena. Firma suudab korraldada oma protsessi väiksema hulga inimetsega, kuna peategevuseks on hulgimüük. Samuti tegevuste hulka kuuluvad väiksemal määral jäemüük. Juhtkond loob suhteid varustajatega ja tegeleb kaupade tellimisega. Tellitud kaupadele tuleb korraldada logistikateenust kuni need jõuavad organisatsiooni lattu. Samuti juhtkond ja kontoritöötajad tegelevad suurte klientide poolt tellimuste vastuvõtmisega ja koostamisega. Edasi tellimused lähevad täitmiseks: komplekteerimine, pakkimine, transportimine, mille kohta lõppkokkuvõttes koostatakse arve. Kontoritöötajad ja raamatipidamine jälgivad õigeaegset arvete tasumist. Saadud tulu läheb kulude katmiseks ja uute kaupade tellimiseks. 1.2 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Analüüsitava organisatsiooni eesmärgid on: teenida tulu leida uusi kliente ja tagada kõikide klientidega pikajalist töösuhet
Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja heinamaad jagati asundustaludeks, loodi 56 000 asundustalu, mõisnikelt võõrandati
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SAMURAI SUSHI OÜ Praktika aruanne Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 305 MRA TALLINN 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ettevõtte iseloomustus.......................................................................................... 4 Kaupade käitlemine............................................................................................... 5 Praktika sisu........................................................................................................... 7 Enesehinnang........................................................................................................ 8 Kokkuvõtte.......................................................................................
· Klie ndi jao ks s ääs tab ID-kaart klie ndikaardina väg a palju ae g a. · Apo llo raamatupo o d, Ilve s Extra, paljud raamatuko g ud Ele ktro o niline is ikutuvas tus Mis o n dig iallkiri · Dig iallkiri o n nag u tavaline allkiri, kuid antaks e e le ktro o nilis e lt · Ee s ti ID-kaardi ja Mo biil-ID abil s aab anda dig iallkirja Kus s aab kas utada ? · Kõ ikjal kus me kas utame o makäe lis t allkirja: · Tellimused ja arved · Lepingud · Ametlikud teated · Käskkirjade kooskõlastamine ja tutvumine · Seaduste loomine ja kooskõlastamine · Dig itaalallkirja s e adus t järg iv allkiri o n võ rds us tatud o makäe lis e allkirjag a · Jus iits minis te e rium o n kinnitanud dig itaalallkirja võ rds us tamis e no tariaals e kinnitus e g a te atavate l juhtude l. Ame tias utus s e e i pe a ko hale mine ma
Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend. Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug
See on lisaenergia ning nüüd ei ole sellel mingid kasu ja odavam on osta teenust sisse. 2 PL puhul, kui ostetakse transpordi teenust sisse omab ettevõte ressursse logistiliste operatsioonide teostamiseks: Poolt: Ettevõte peab ostma vahepeal ostma teenust, mis ei ole suur kulu ettevõttele. Näiteks Tallinnas kullerfirma pakub transpordi teenust, aga vahepeal rendib endale lisakaubikuid teisest rendikohast, et oleks võimalik kõik tellimused ära täita. Vastu: Tegu ei ole pideva suhtega osapoolte vahel, mis tõttu transpordi firma ei tea kunagi, millal nende teenuseid vaja on ja kui kauaks. 3 PL lahenduse puhul on võtmesõnaks sisseost. Poolt: Transporti pakkuvatel ettevõtetel on potentsiaali läbi löömiseks, et saada turu osakaal, kuna neile tekivad ajapikku püsikliendid ettevõtete näol, kes pakuvad neile tööd püsisuhtena (pikaajaline leping).
nõudlusest varude täiendamise täitmisaja jooksul pluss reservvaru ootamatuste kompenseerimiseks. Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte laosaldo, kuna: • Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) – kogus, mida arvestussüsteem näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne • Vaba varu (available inventory) – laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused, firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused. Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka negatiivne. • Tellitud varu (on order inventory) – varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole veel lattu vastu võetud • Varu jääk (inventory position) = laosaldo – reserveeritud varud + tellitud varu Reservvaru võib määrata nii kindla kogusena, protsendina prognoositud
See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal: 1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria. 2) Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku täielikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaa 3) Piirkond mille kelmeks oli kapitalistlik ja potestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistliku maada paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkaliku tundeküllast kunsti. Nt. Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja isegi tol ajal Rootsi alla kuulunud Eesti. 47. voluut - spiraalikujuline, lopsakas, puust teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata barokkornamentikas. Staatua püstkuju, inimese kolmemmõõtmeline raidkuju Seinaorvad staatuate pesitsuspaik
põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele, Vene keisririigilt päranduseks saadud mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 19281930. Ülemaailmne majanduskriis kulmineerus Eestis 19321933, mil töötute arv küündis 25 00 1930. aastate teisel poolel hoogustus sõjaeelse majandusliku kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-,
hukati. Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi maareform mille aluseks oli 1919 vastu võetud maaseadus. Mõisate maad riigistati ja hiljem jagati soovijatele välja. Algas ülikiire majandustõus, kus eriti kiiresti arenes tööstus. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Laieneti isegi Euroopa turgudele. Majanduskasvus oli oma osa ka venemaal, vene tellimused elustasid metalli ja paberi tööstuse, vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas majandustõus, eriti arenes tööstus. Majandustõus ostutuks liiga kiireks ning tuli 1923 majanduskriis. Kuidas muutis maareform Eesti kultuuri? Mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad jm riigistati. Võõrandatud maad jagati välja sõjameestele ja teistele soovijatele
müügiprotsessiga, olin kasutanud kõike ettevõte protsesside monitooringu ja isikliku teoreetilisi teadmisi, mis olid omandanud õppimise käigus. Olen osalenud müügiosakonna ja vastuvõttu vahelise infonappuse lahendamise väljatöötamisel ja analüüsinud kuidas see kõik pärast mõjub tööolukorra parenemisele. Praktika käigus omandasin ka järgmisi spetsiifilisi teadmisi: kuidas kasutada hotellihaldamissüsteemi, kuidas sisestada tellimused hotellihaldamissüsteemi, koostada erinevaid pakkumisi ja kuidas hallata online broneerimissüsteeme. Lisaks sain võimaluse tutvuda ettevõte erinevate valdkondadega, organisatsiooni struktuuriga ja arvete koostamisega. Tänu praktikale saan kindlasti öelda, et oskan rakendada õppekäigus omandatud teadmisi ja meetodeid ettevõtte praktilise tegevuse analüüsimisel ja hinnata neid konkreetses funktsionaalses valdkonnas. 11 VIIDATUD ALLIKAD Vihalem, A
tootenomenklatuuri või kliendibaasi. ABC analüüsi tagajärjel saab iga tootekategooria jaoks leida sobiva kompromissi tarnevõime taseme ning varude säilituskulude vahel. 21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Laodefitsiidi sagedus- puuduvate kaubaartiklite arv/kaubaartikleid kokku. Tellimuste täiteaste- tarnitud tellimusread/tellitud tellimusread/tellitud ühikud. Täielikult täidetud ja üleantud tellimused. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all ? Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga
tööandja turvalisest kodust, mis andis talle tööd, süüa ja peavarju. Alguses pidi Leonardo kõvasti vaeva nägema, et omale elatist teenida. Firenze oli kunstnike linn, kus kõik üksteisega võistlesid, et tööd saada. Leonardo avastas, et patrooni polnud sugugi kerge leida, kuid see oli ülitähtis, kui ta soovis kunstnikuna ellu jääda. Ta lootis saada linna kõige võimasama perekonna pea Lorenzo de´ Medici teenistusse, kuid Lorenzo andis kõik tellimused teistele kunstnikele. Leonardo pidi ise hakkama saama, sest ta võis ilma jääda isa pärandusest, isa abiellus kolmanda naisega ja nad said poja, kes võis pärida kogu Ser Piero varanduse. 10. Jaanuar 1478 oli Leonardo jaoks suur päev. Tema töökoda sai oma esimese maalitellimuse. Tal paluti teha Firenzes asuva San Bernaedo kabeli jaoks Kristuse sünni teemaline altarimaal. Ta võttis endal õpipoisi nimega Paolo. Kuigi talle maksti maali eest ette, ei lõpetanud ta seda kunagi
Normid Investeeringud Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine, kaudne ja välismõjude korrigeerimine väliskaubandustingimused Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu- konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid, väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused Tööstuspoliitika suunad taktika ja instrumentide alusel Poliitika instrumendid Poliitika taktika Kaitsev Ründav Vertikaalsed Terasetööstus, Elektroonika, laevaehitus, biotehnoloogia põllumajandus Ründav Üldised Majanduskasvule
• korrastustööd ning majapidamistööd o nõudepesu, toiduvalmistamisnõud ja -vahendid, sööginõud o korrastustööd, suurköögiseadmed ning - masinad, tööruumid, sisseseade ja pinnad o prügimajandus, toidujäätmed, pakendid jms o transport • administratiivtööd o järelvalve-, juhendamis- jm tööjuhtimisülesanded o planeeringud o hanked ja tellimused o personal o raportid, aruanded Eelpool mainitud ülesanded vajavad piisavalt ruumi teostamiseks. Köök jaguneb peategevuste järgi osadeks/piirkondadeks/tsoonideks. Selgelt teistest eralduvad osad on: • vastuvõtu- ja hoiustamisruumid, • eeltöötlus-, külmtöötlus- ja kuumtöötlusruumid, • portsjoneerimis- ja nõudepesuruumid • ning personali ja kontoriruumid.
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
Tsepeliin Uurimustöö Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................2 1. Tsepeliinide Ajalugu......................................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................................................10 Allikad ja kirjandus.........................................................................................................11 -1- Sissejuhatus Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult kuidas tsepeliinid ehk õhulaevad ehitatud on ja ehitan ise ühe maketti. Maketi kavatsen ma ehitada kasutades kõiki võimalikke materjale ja vahendeid, et see tuleks piisavalt hea. Ma olen valinud selle teema kuna see on huvitav ja samas ...
· Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes, hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu, kehtestati üldine töökohustus, võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida, riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid , riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima, riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet Sõjavastaste meeleolude kujunemine: Sõtta mindi vaimustusega · Paar kuud kaevikutes kahtlemine sõja vajalikkuses · Puudus ja nälg rahulolematus · Demokraatlikud streigid maha sõda, me tahame rahu, me oleme näljas · 1917 vene revolutsioon
Enne või pärast tööandja maksujõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamatajäänud hüvitise. Töötajate koondamisevõimalus on antud tööandjale TLS §86, lõige3 alusel. Koondamise kord on reguleeritud TLS §98 ja 99. Etteteatemise aeg sisaldub §87 ja koondamisel makstav hüvitise suurus §90. Koondamise situlatsiooniga on ettevõttes tegemist, juhul kui: Töömaht väheneb, nt tellimused vähenevad. Töötaja töökoht kaob tootmis või töö ümberkorraldamise tõttu, nt juriidiliste isikute ühinemisel. Kahel töötajal on õigus töötada ühel ja sala töökohal. (varem sellel töökohal töötanud isik ennistatakse tööle töövidluskomisjoni või töövaidlus komisjoni või kohtu otsusega ja asendaja on võetud ekslikult tööle määramata ajaks sõlmitu töölepinguga. Muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise.
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
Mari Aare Anto Arnol Karl Olav Tarm Raili ina Reijo a Madi Meeli Aasa Evi a n d o s s Rakendus "Detail II". Ülesande püstitus ja analüüs Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis T_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused Rakendus kujutab eelmises ülesandes olnud rakenduse Detail edasiarendust. Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks)
ning olemasolevaid ja võimalikke eristumisallikaid. Ettevõte saavutab konkurentsieelise, kui täidab neid strateegilisi tegevusi odavamalt või paremini kui konkurendid. Logistika osa algab tootmisest, edasi jaotuse, turunduse ja müük/teeninduseni (globaliseerumine). Kontseptsiooni osasse jäävad uuringud ja arendus, kaubamärgi kujundamine ja toote kavandamine. 10. Mis on härjapiitsa (bullwhip) efekt? Olukord kus kliendi tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük kliendile. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoogu üha võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides 2 korda. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud realiseerimisajad tarneahelas. Nõudluse võimendumine ning suurenev kõikumine ja ebakindlus levivad tarneahelas kasvava amplituudiga võnkelainetena ülesvoolu. (tellimused ülesvoolu, materjalivood
jooksul osutunud peamiseks kliendiks X. Õigupoolest pärast seda kui X tuli uus ostujuht hakkas antud ettevõtte tooteesitlusi laialdaselt kasutama, siis uuel ostujuhil oli olemas ettevõte, mis omas vastava teenuse pakkumisel suuri kogemusi. Y ja X vahel on sõlmitud koostööleping, mille puhul on Y antud ainuõigus X tooteesitluste läbiviimisel. OÜ Z on ettevõte, mis omab jaekaupluseid kolmes Lõuna-Eesti väiksemas linnas. Z on olnud X olnud küll pikaajaline klient, kuid selle tellimused moodustavad tagasihoidliku osa X käibest. Z juhatuse esimees on tegelenud ka erinevate võrkturundustega ning tänu sellele omab kontakte aktiivse müügi oskusega inimeste seas. Kuna Z juhatuse esimees teadis, et X kasutab Y teenust ja, et Y on selle teenuse osutamisega suutnud korralikku kasumit teenida, siis tuli tal idee hakata Z-ga pakkuma X-le analoogilist teenust esialgu Tartus, aga hiljem ka teiste linnades. Y ei olnud X tooteesitlusi nimetatud piirkondades regulaarselt korraldanud,
(Pangand võeti J ära ja natsionaliseeriti nende varad)' 3) Juutidelt võeti ära kodakondsus 4) Juudid pidid maksma edasi makse S riigile, kuigi polnud kodakondsus. 5) Keelati abielud juutide ja sakslaste vahel. Need kes olid ennem abiellunud kuulutati kehtetuteks 6) Natsionaliseeriti Juutidele kuulunud pangad ja ettevõtted. Suurenes riigiettevõtete osa. (Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda. Välispoliitika · Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa) Selleks seab 1935 a sisse sõjaväekohustuse.sõjavägi Wehrmacht. Sellega rikutakse Versaille süsteemi. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Sellega algab Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes..
Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva o 4.2 Kliendile helistades Varu piisavalt aega Planeeri kõne hoolikalt ja mõtle sisu enne läbi Küsi alati, kas tal on hetkel võimalik rääkida Räägi selgelt ja paraja tempoga Veendu, et sõnum on selge Telefonitsi tehtud kokkulepped ja tellimused kinnitatakse kirjalikult. o o o 4.3 Sobivad pöördumised Kuidas/millega saan/ saaksin Teid aidata? Millega/kuidas saaksin kasulik olla? Ma kuulan Teid tähelepanelikult o 4.4 Varnast võtta Tänan! Palun! Vabandust! Palun, kas Te kordaksite... Täpsustage palun... Üks hetk, palun. On teil võimalik oodata? Otsekohe uurin välja o 4.5 Nipid
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 30. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 31. Mida tähendab perfektne tellimus (klienditeeninduses)? Perfektne tellimus (perfect order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: • koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste % • õigeaegselt tarnitud tellimuste %
sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a)
· Suur rõhk keemiatööstusel, tahetakse vähendada riigi sõltuvust väliskaubanudsest. Põhilised tooted: sünteetiline kumm, vill. · Välisriigid pidid ostma saksa kaupu, sest sularahaga ei arveldatud. Kaup-kauba vastu partertehingud. · Rakendatakse alates 1936. aastast majanduses plaanimajanduses. 4- aastaku plaanid, mille eesotsas on Göring. · Luuakse Saksa majanduse nõukogu. · Investeeritakse sõjatööstusesse. Esitatakse riiklikud tellimused. Rasketööstus, mis vajab palju töölisi. · Saksamaal kaob tänu sellele tööpuudus. 6 · Suur osa majanduslikust kasvust tuleb tänu välisvõlale. Välispoliitika 1. 1920 1929 Genua konverents, Rapallo lepe, millest saab alguse Nõukogude Liidu ja Saksamaa tihe koostöö. Järgneb Ruhri kriis, lahendatakse Dawesi plaaniga ning
168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel Kasumiaruanne skeem 2 Täiskuluarvestus
krediitkaardi nr, lisateenused, märkused, erisoovid, ) kliendile öelda tellimuse kinnitus nr . vastuvõtutöötaja kirjutab kuupäeva oma nime ja allkirja. Tellimuse detailne ettelugemine 7 kliendile, et mõlemad pooled saaksid ületäpsustada , kas nad on teineteist õieti mõistnud ja tekkinud vead koheselt parandada. Igale tellimusele järgneb kinnituskiri. 9. Tagatud tellimus ja tagamata tellimus? Tagatud on need tellimused: Mille eest on ettemaksnud- kogu summa makstakse täielikult enne saabumist ette ära. Osaline ettemakse. Maksab ette teatud summa, tavaliselt 1 ööpäeva maksumus, mitteilmumisel hotell võib jätta selle endale. Majutusettevõte ja broneerija vahel on leping korporatiivleping. Tagatakse garantiikirjaga.- firma kinnitab ametlikult, et maksavad hotellile tellitud ja tarbitud teenuste eest. Krediitkaardi andmed- märgitakse üles klendi krediitkaardi andmed ja pannakse paika
kliendisõbralik lahendus. Lisaks dokumentatsioonile sain koostada mõne päeva tellimusi, mis eeldas väga rasket mõtlemist, arutelu. Kauba tellimine oli väga raske just seetõttu, et esimene osa tellimustest pidi laekuma AS Pere tellimuskeskusesse enne kella 11.00-i. Siis sai ära tellitud suurem osa kauapa järgmiseks päevaks. Minu tellimuste tegemist kergendas veidi see, et juhendajal oli ette näidata eelnevate päevade tellimused, mille järgi orienteeruda, kuid samas pidi jälgima, mis kaup oli riiulis ja mida mitte. Teine osa tellimuse koostamine oli ahjusooja leiva ja saia tellimine. See sai määratud olemasolevate saiade ja leivade arvust. Kolmas osa tellimusest toimus enne 15.00-i, mis eeldas kogu hommikuse tellimuse üle vaatamist ning kui oli vaja siis sai kõikki toodanguid juurde tellida. Tellimuste koostamise kõige tähtsam osa oli ettetellitud kauba kontroll ehk vaadata,
Tehases on ka eraldi tööriistade ja riiete ladu. Kui mingist tööristast või materjalist puudus tekib, telib seda meister juurde. On ka olnud juhtum kui sagedusfiltrite korpused kohale ei jõudnud ja seega pudus häälestajatel ja monteerijatel töö. Selle tõttu lasti need kaks osakonda koju. Varustamiseks kasutab firma mitu teisi firmasi, põhiliseks on Saksamaa firma Siemens ja selle kaaslane Siplace, kust siis tellitakse automatiseeritud masinaid. Tehasesse tulevad seadmete tellimused üle maailma, mis tuleb siis ka vastava kuupäevani valmis saada, seega on erinevates tehase osakondades normid näiteks häälestajate osakonnas tuleb ühel töötajal 25-30 filtrit valmis saada, olenevalt filtri seriast. Kui tellitud toodangu partii sai valmis, seadmed pakitakse ja viiakse lattu, kust siis tooted lähevad autosse ja kliendile. Kõik peab olema vastavalt graafiku järgi, kui tehas ületab etteantud aja toodanguga, siis tehakse trahvid, kuna klientidel läheb ka graafik rikki
· Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.
erinevate lülide jaoks. Kauba maaletooja võib olla teatud tootest laovaru näiteks 1000 ühikut, ühel hulgimüüjal võib vastava toote varu suurus olla keskmiselt 100 ühikut, kaupluses aga 10 ühikut või vähem. Tähtis on, et üheski lülis ei ole varud liiga suured ega liiga väikesed. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise, liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul. Laovarude ringlusageduse saame, kui aastase käive jagame keskmise laoväärtusega. Laovaru piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub, selle saame juhul kui 365 jagame laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik
Riigis puhkes 3)Sobivate turgude leidmine 2)Rajati uusi tehaseid, pandi alus inflatsioon, eksport vähenes. põlevkivitööstusele Venemaa katkestas Eestiga 3)Tööliste arv kolmekordistus majanduslikud sidemed. 1924. a 4)Algas laialdane ehitustegevus alustas rahaandusminister Otto 5)Venemaa tellimused elustasid Strandman uue metalli- ja paberitööstuse majanduspoliitikaga. 1923.-1924. A MAJANDUSKRIIS Majandustõus osutus liiga kiireks ning sellest kujunes kriis, mis sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning ei saanud enam raha tagasi. Selle tõttu pidid nad raha juurde trükkima ning see omakorda käivitas inflatsiooni. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
4. Tingühiku kulude arvutamine. 5. Tingühiku kulude kasutamine valmistatud toodangu ja lõpetamata toodangu maksumuse arvutamiseks. Näitaja Tellimuspõhine kuluarvestus Protsessipõhine kuluarvestus Kuluobjekt Tellimus Protsess Väljundid Üksiktooted või väikesed kogused, kusjuures tellimused Identsete toodete suured kogused erinevad oluliselt Keskmiste kasutamise ulatus Väike – keskmised kulud arvutatakse väikeste koguste Suur – keskmised kulud arvutatakse paljusid identseid (sageli ühe ühiku) kohta ühikuid sisaldava suure koguse (partii) kohta
ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971). Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja
turustamisringkondade poolt? Kas need eelised on püsivad või ajutised? Mida on selleks ette võetud, et neid eeliseid alal hoida? 4.0. TURUNDUSTRATEEGIA 4.1. Püsiklientuur, nende osakaal müügist, maksetingimused Kirjeldage kogu klientuuri. Kes on põhilised kliendid? Mis on need põhifaktorid, mis neid ettevõttega seovad? Kas teie ettevõte on sõltuv ühest või mitmest kliendist oma põhitulu saamisel? Milline seis on praeguste toodangutellimustega? Kui kindlad on need tellimused? Mis on prognoositav kogukasum nendest tellimustest? Kas püsiklientuur suureneb? Kirjelda müügiprognoosi ning põhilisi sellega seotud eeldusi/oletusi. Kas müügiprognoos ühtib tootmispotentsiaaliga? Kas iga põhikliendi tellimuse maht kasvab (arvestage sellega, et kliendid võivad rohkem tellima hakata; kas ettevõte on selleks valmis)? Kas mingi osa tellimusest võidakse annulleerida? Mis võib põhjustada klientide kaotuse? 4.2
mittekomposteerunud osakeste ja tugiaine eemaldamiseks sõelkopp-purustajaga või trummelsõelaga ning ladustatakse ladustusalale. Ladustatud kompost võib seista üsna kaua. Ruumide parema kasutamise huvides ja komposti kvaliteedi paremaks garanteerimiseks püüame aga juba valmis komposti turustada nii kiiresti kui võimalik. Valmis kompost segatakse lisaainetega alles tellimuse saamisel. Võimalusel palume tellimused esitada 1-2 nädalat enne kättesaamise soovi, siis jõuavad lisaained ja kogu valmissegu paremini omavahel sobituda. Näiteks lubja lisamisel soovitatakse lubjatud segul seista vähemalt 2 nädalat. Enne segude tellimist pakume kliendile kindlasti konsultatsiooni, mida ja kuidas võiks komposti ja valmissegusid kasutada, ja milliseid aineid soovitame erinevate otstarvete jaoks lisada. Seega mida varem tellimused esitatakse (võib ka komposteerimise
Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiirelt arenes tööstus. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjlitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jne. Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest.
tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus
aastal hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal hakkas uus tõus. Eesti majanduse peamiseks mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu, efektiivsuse ja konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti riigilaenudega, see näitas usalduse kasvu rahvusvahelisel areenil. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivi-keemiatööstus. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa õli ja bensiinitootmise järsu kasvamise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase
,, Mis teeb meie protsessi unikaalseks?" 2. Tegevuspiire määravad reeglid. Pannakse paika oma mängumaa ja see, mis jääb sellest väljapoole. Nt otsitakse võimalusi selliste organisatsioonide omandamiseks, kus on üle 100 töötaja või piiritletakse ettevõtte tegevusgeograafis 3. Prioriteetsusreeglid. Nad aitavad juhtidel järjestada üldjoontes heakskiidetud võimalusi, st paremini jaotada ressursse. Nt on prioriteetsemad need tellimused, mille kasumimarginaal on kõrgem. GEOGRAAFILINE LAIENEMINE, VERTIKAALNE INTEGRATSION JA DIVERSIFITSEERIMINE KUI ETTEVÕTETE KASVUVÕIMALUSED GEOGRAAFILINE LAIENEMINE- ettevõte laiendab oma senisel tegevusalal tegevust riigi teistesse piirkondadesse või välisriikidesse. Laienemine võin toimuda nii omandamiste kui ka uute ettevõtete rajamise kaudu. Koos geog. Laienemisega võib
vastuolud ning tekkis Eesti vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aasta rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtteid leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud aga keskendusid siseturu vajadustele: laialdane ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jms. Majanduskasvus oli ka omaosa Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja tõi 1923.a kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad (ennekõike Eesti Pank) olid jaganud hiigaslikke laene, kusjuures sageli anti neid ka viljatute äriplaanide koostajatele. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti
10 PRANTSUSMAA KUNST 15. JA 16. SAJANDIL ARHITEKTUUR Ideeliselt väga sarnased Itaalia renessansiga, kuid ajapikku kujunes välja täiesti oma stiil. 15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud. Prantsuse renessanssarhitektuuri arngut mõjutasid eelkõige kuningate ja aristokraatia tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutused jagunevad: laenu-hoiuühistud krediidiühingud finantseerimisfirmad faktooringfirmad Krediidigaranteerimisfondid rahaturu fondid liisingettevõtted investeerimisfondid kindlustusfondid laenukontorid pandimajad Pankade ülesanded: üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) omanike taotlused ja ootused (kasumid) Panga loomiseks on vaja: vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud uue panga teenused odavamad konkurentide hindadest parem äriidee kui tegutsejatel samas piirkonnas soodne asukoht vajalike oskustega personal hea riskitaluvus
Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestis haripunkti 1932-1933, kõige enam kannatasid väljaveo tarvis tootvad majandusharud. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulu poole võrra. Töötute arv ulatus 25 000-ni, seda püüti leevendada hädaabitöödega. 1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne kõrgkonjunktuur. Loodi uusi ettevõtteid, ajakohastati tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
