Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas.....................................................................................................
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Ga
Kuressaare Gümnaasium Kohv Uurimustöö Koostaja: Kerten Palumets 10c klass Kuressaare 2009 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte.......................
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti Vabadussõda Uurimustöö Tallinn 2006 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ...............................................................
Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Laoti täis meremiine ja moodustati Riia lahe laevastiku grupp. Lisaks rajati Ahvenamaa positsioon, pidi takistama vaenlaste laevastiku sissetungimist Põhja lahte. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. 1915. aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses
juhtimiskeskusele ning 150 mürsku lendas alla linna poole. Tsepeliinid väisasid Londonit terve suve ja hoidsid pealinlasi pideva hirmu all. Kuigi tsepeliinid tekitasid suhteliselt väikest reaalset kahju, oli põhjustatud segadus ja moraali õõnestamine muljetavaldav. Millal iganes õhurünnak toimus, peatus liiklus täielikult ning elektrivalgus lülitati välja, et inimesi oleks raskem näha. Oma tohutule suurusele vaatamata oli tsepeliin peaaegu ründamiskindel. Selle põhiline 12 vaenlane, hävituslennuk, ei suutnud rünnakuks piisavalt kõrgele lennata. Isegi siis, kui parandused hävitajate disainis võimaldasid neil hiljem tsepeliiniga samale kõrgusele tõusta, ei suutnud hävitajad ikkagi kuigi kiiresti kõrgust võtta. Niisiis oli sissetungija ammu kadunud, kui hävitajad ükskord kohale jõudsid. Rünnakute alates paigutati Londonisse 26
majakaid Osmusaaarel sõitis üks kergristleja madalikule, kuid meeskond pääses põgenema ja laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka. Pärnu juhtumised tekitasid sisemaal kuulujutte, et sakslased ründavad hobstega, Augustis pomitas tsepeliin Paldiskit, kuid kahjustused olid väiksed, 1916 pommitati Tallinnat ja Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk.
gaasiballoonid ,ning õhupalli kestast, mille alaosas on ava. Selle kaudu suunatakse kesta õhust kergem gaas (vesinik, heelium) või kuum õhk ,mida saadakse gondli kohal olevas põletis propaangaasi põletades. Kuna kuum õhk on külmast õhust kergem, kerkib õhupall üles. Kui õhupallis õhk jahtub, hakkab õhupall allapoole laskuma. Dirizaabel Dirizaabel ehk õhulaev ehk tsepeliin on selline õhusõiduk ,mis sarnaneb kuumaõhupalliga, ent on sellest suurem ja pikem. Õhulaeva alaosas paikneb reisijatele mõeldud ruum gondel.Sõiduki mõlemal küljel asetsevad propellerid ,mis käitavad mootori ja mille abil saab laev liikuda isegi vastutuult (erinevalt kuumaõhupallist,mille liikumise suund oleneb tuulte suunast).Õhulaeva kere on täidetud õhust kergema süttimatu gaasiga heeliumiga.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 11 lehte
15 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid