Rembrandt (0)

Sisukord
1. Sissejuhatus.................................................................................... 2
2. Elulugu.............................................................................................3
2.1. Nooruspõlv (1606- 1624 )..............................................................3
2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4
2.3 Amsterdam . Kuldaeg (1631- 1641 )................................................5
2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642- 1650 ).................................7
2.5. Amsterdam. Küpsus ( 1651 - 1669 )................................................8
3. Kokkuvõte........................................................................................10
4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11
5. Lisad ..............................................................................................12
1. Sissejuhatus
Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist. Olles käinud 9 aastat kunstikoolis olin kursis Rembrandti tähtsusest maalikunstile , kuid ei teadnud tema elulugu piisavalt hästi. Isikliku huvi tõttu otsustasingi valida just tema oma referaaditeemaks.
Arvasin, et Rembrandti elulugu on võrdväärne tema teostega – aina täiuslikkuse poole, kuni see ka perfektsuseni jõudis, kuid ei. Kuntsniku elulugu ei ole sugugi nii roosiline, kui võis arvata. Minu austus Rembrandti vastu tõusis, sest sain aimu , kui tugeva isiksusega tegemist oli – vireledes vaesuses suutis ta siiski oma mainet hoida.
Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutusena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks.
Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased .
2. Elulugu
Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde keskendumisele ja intiimsusele, võib jaotada neljaks põhiperioodiks. Neist üks möödus vabakutselise kuntsnikuna Leidenis ja kolm Amsterdamist, vastavalt tema tõusule, muutumisele ja küpsusele.
2.1. Nooruspõlv (1606-1624)
1606 – 15.juulil sünnib Hollandi linnas Leidenis, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis , Rembrandt Harmenszoon van Rijn . Rembrandt on Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltge Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps. Vanemad olid oodanud tüdruklast, kuid sündis poiss. Olenemata sellest oodati Rembrandti sündi rõõmu ja lootusega. Vanemad olid pidanud ka 2 oma last matma. Hiljem olid nad sunnitud veel oma vastsündinud beebisid matma.
1613 – Vanemad märkavad Rembrandti intellektuaalset võimekust juba väga vara. Sel ajal kui pere teised lapsed pühenvdavad end ametioskuste omandamisele, pannakse Rembrandt Lokhorststraati ladina kooli, et õppida lugemist-kirjutamist ning saada juhatust kalvinistlikus usus. Rembrandti religioosseid vaateid mõjutas kindlasti kalvinism , mida ta ema innukalt järgis.
1616 – Rembrandt teeb oma esimesed joonistused, kunstianne eristab teda õdedest-vendadest.
1620 – Rembrandti isaga juhtub tema töökohas, veskil, õnnetus, mis takistab teda töötamast.
Kõigest 14-aastasena saadavad vanemad ta Leideni ülikooli, Remrandt asub õppima kirjanduse teaduskonnas.Vanemad lootsid temast juristi või riigiamentikku. Rembrandt jääb ülikooli vaid kolmeks kuuks, mille jooksul külastab vaid mõnd loengut.
1621 – Teinud otsuse hakata maalikunstnikuks, veenab ta vanemaid, et need lubaksid tal ülikoolist lahkuda ja saadaksid ta Jacob Isaacz van Swanenburgi(1571-1648) ataljeesse. Seal tahtis ta õppida 3 aastat, et saada meisterkunstnikuks vastavalt Püha Luuka gildi , Leideni kuntsnike ühenduse, nõuetele.
1624 – Pärast lühikest aega Jacob Pynase (1554-1648) ataljees läheb ta õppima Amsterdanmi Pieter Lastmani (1583-1633) juurde, kes oli sel ajal soosituim ajaloomaalija. Rembrandt on tema juures õpilaseks 6 kuud.
2.2. Leiden (1625-1630)
1625 – Rembrandt naaseb Leidenisse mõnede joonistustega Lastmani töödest, olles valmis alustama sama edukat isiklikku karjääri. Ta seab vanemate majas sisse omaenda ataljee.
6.september maetakse ta õde Machtelt.
Rembrandtiga ühineb tema sõber Jan Lievens (1606- 1674 ) kellega Rembrandt jagab oma töid. Samal aastal ilmub ka Rembrandti esimene dateeritud töö – „Püha Stefanose märtrisurm“, millel on ka kunstniku autoportree ja Lievensi portree, mis asuvad pühaku vasakust käest mõlemal pool. Valmib ka maal „Taavet näitab Saulile Koljati pead“, mis sisaldab samuti autoportreed.
1626-1627 – Rembrandt tegeleb olustikumaali ja piiblistseenidega, mille koheselt ka ära müüb. Saadava rahaga ostab ta vahendeid maalimiseks.
Tugev soov ületada oma õpetajat Pieter Lastmani sunnib Rembrandti vastu võtma ajalooliste maalide tellimusi.
Rembrandtil ei ole raha professionaalsete modellide palkamist ning seetõttu palub ta sageli oma õdesid-vendi ja teisi pereliikmeid poseerida.
1628 – See on Rembrandti intensiisve töö aasta. Ta maalib kõige mitmekesisemaid teemasid ja kasutab väga erinevaid tehnikaid, arutledes nende üle oma kollegi Jan Lievensiga.
Rembrandt teeb oforte ja gravüüre . Tema esimesed dateeritud tööd on väikesed portreed oma emast.
Rembrandti kuulsus kasvab. Ta saab endale õpilase Gerrit Dou (1613-1675) kes aitab Rembrandti ta töös.
1629 – Sõjatuuled jõuavad Leidenisse. Rembrandt läheb armeesse.
1630 – Sureb kunstniku isa Harmen Gerritsz. Rembrandtil on selleks aastaks 5 õpilast.
2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)
1631 – Märtsikuus ostab Rembrandt perekonna veski läheduses maad, et rajada sinna aed. Ta aimab eelseisvaid raskeid aegu.
Huygens püüab teda veenda Itaaliasse minekuks , kuid Rembrandt jääb Hollandisse. Rembrandt liigub Amsterdami kus saab temast Hendrick van Uylenburghi (1587-1661) partner.
Rembrandti vend Gerrit maetakse.
Rembrandt hakkab andma tunde Van Uylenburghi akadeemias. Ta unistab linna tähtsamaks kunstnikuks saamisest.
1631 – Rembrandt soovib endale tõsise ja distsiplineeritud kunstniku mainet, et järgida intellektuaalse Rubensi eeskuju.
1633 – Rembrandti pikaaegne endine õpetaja Pieter Lastman maetakse.
Kunstniku õpilaste hulk suureneb veelgi. Remrandt kihlus 5.juunil Saskia van Uylenburghiga (1612-1642).
1634 – Rembrandtist saab maalikunstnike gildi täieõiguslik liige.
22.juunil toimuvad Rembrandti pulmad Saskiaga Friisimaal Sint Annaparochi külas.
1635 – Rembrandt osaleb mitmel oksjonil, et omandada kunstiesemeid oma kollektsiooni.
Sünnib poeg Rombertus, kes elas vaid 2 kuuseks.
1636 – Rembrandt ja Saskia kolivad uude majja Nieuwe Soelenstraati tänavale.
1637 – Rembrandti kirg omandada esemeid kestab, tal on ha sissetulek ning loodab end teha linnas kunstnikuna tuntuks.
Saskia ja Rembrandt kolivad uude majja Vlooienburgi saarel linna idaservas.
1638 – Leeuwardeni kohtusse 16.juulil esitatud dokumendi kohaselt süüdistavad Saskia sugulased Rembrandti naise päranduse pillamises. Kohus ei anna kummalegi poolele õigust ja kohtukulud jagatakse pooleks.
22.juulil ristivad Saskia ja Rembrandt oma tütre Cornelia , kes peab vastu vaevalt ühe kuu.
1639 – Rembrandt perega asub elama uhkesse majja.
1640 – Sünnib teine tütar, kes ristitakse samuti Corneliaks, ka see tütar sureb peatselt.
Rembrandt hakkab maalima mõjukate perekondade portreid jättes kõrvale keskklassi tellimused.
Rembrandti ema sureb, päranduseks pojale jätab ema perekonna veski mille Rembrandt võlgade katteks siiski ära müüb.
1641 – Rembrandti kuulsus levib.
22. September sünnitab Saskia poisi kellele pannakse nimeks Titus . Saskia jääb pärast sünnitust väga nõrgaks.
2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650)
1642 – Rembrandt nõuab kohtu korras mõjukatelt kodanikelt saamata jäänud tasu tehtud maalide eest. Kliendid ei olnud maaliga rahul.
Raskesti haige Saskia teeb testamendi. Ta sureb 14. juunil tuberkuloosi, ta maetakse ajutiselt, kuid ligi kuu aja pärast matab Rembrandt ta isiklikule hauaplatsile ümber.
Tituse eest palgatakse hoolitsema majapidajanna Geertge Dircxi.
1643- 1644 – Kuigi Rembrandt kurvastab naise kaotuse üle, ei ole kaotanud ta huvi teise sugupoole vastu. Neil aastatel võis alata tema suhe Geertge Dircxiga.
1645 – Rembrandtil olid finantsraskused. Geertge Dircxi külvab ta üle Saskiale kuulunud esemete ja juveelidega.
1646 – Rembrandt ostab marmorkujusid ja jätan kollektsioneerimist, kulutades üle oma jõu.
1647 – Mures oma võlgade pärast laseb Rembrandt ära hinnata Saskia päranduse. Ta ostab tagasi oma töid, mis polnud saavutanud õiget turuväärtust.
1648 – Rembrandti majapidamisse kolis ka teine naine Hendrickje Stoffels. Dircx ja Stoffels tülitsevad palju.
Rembrandtil on palju õpilasi, Titusega suhtlemiseks ei jää kuigi palju aega.
1649 – Geertge lahkub majast suure tüli käigus. Rembrandti jaoks algas raske periood.
1650 – Rembrandtil õnnestub sulgeda Geertge Dircx viieks aastaks Gouda parandusasutusse. Kunstniku poolt äraostetud tunnistajad kinnitavad, et naine on vaimselt häiritud.
2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)
1651 – Rembrandti survestatakse ning majanduslikult on see talle raske periood.
1652 – Rembrandti töödele eelistatakse tema õpilaste töid. Mõned Rembrandti tööd saadetakse kunstnikule tagasi, kuna neil puuduvat sarnasus modelliga.
Rembrandti ja Heindrickje esimene laps haigestub ja sureb. Sureb ka kunstniku vend Adriaen. Varsti sureb ka õde Lijsbeth. Rembrandti tabab üksildus.
1653 – Rembrandti survestamine jätkub. Ta on sunnitud võtma uusi laene, et maksta tagasi juba aastaid püsinud võlgasid rahulolematutele klientidele.
1654 – Rembrandt ja Hendrickje on paar ning ühiskond kaevab selle kirikukohtusse. Neil sünnib laps, kelle nimeks saab Cornelia.
Finantsolukord muutub üha hullemaks.
1655 – Rembrandt müüb oma isiklikke esemeid ja käib oksjonitel maale müümas.
1656 – Meeleheitlikult lahendust otsiv Rembrandt kuulutab välja pankroti.
1657 – Titus teeb testamendi milles jätab Rembrandtile üksnes eluaegsed intressid.
1658 – Rembrandti maja ja vara müüakse kolmel oksjonil.
1659 – Rembrandtilt hakkab võtma tunde Arent de Gelder.
1660 – Rembrandt saab tööd raekoja Burgerzaali dekoreerimisel. Pankrotimenetlus lõpetatakse. Rembrandti maja ja vara lähevad ta pojale ja naisele.
1661 – Rembrandt töötab innustunult tellimustega.
1662 – Kunstniku prestiiž püsib, hoolimata kriitikast ja tellimuste vähenemisest.
1663 – Sureb Hendrickje Stoffels.
1664 – Rembrandti kohta ütleb Šveitsi munk Gabriel Bucelimis, et kunstnik on „meie aja ime“.
1666 – Kunstnik ei näi kontrollivat oma ostuinstinke ja kulutab vajaminevat raha oksjonitel.
1667 – Rembrandti teosed on saavutamas ühiskonna kiituse .
1668 – Titus abiellub ning Rembrandt on taaskord õnnelik, kuid aasta lõpu poole tabab Rembrandti kohutav löök. Tema poeg Titus suri Amsterdami laastavasse katku.
1669 – Rembrandt saab vanaisaks. Tituse tütar Titia on sündinud. Rembrandt sureb murest murtuna ja õnnetus.
3. Kokkuvõte
Referaati tehes sain teada mõndagi huvitavat Rembrandti elust. Ta oli barokiajastul, 17. sajandil üks kuulsamaid kunstnikke.
Rembrandti elu oli segu õnnelikkusest ja kurbusest.
Juba sünnist saati tahtis Rembrandt saada kellekski enamaks kui veskimeheks, nagu oli tema isa. Selleks andis talle võimaluse tema varakult avaldunud kunstianne. 25-aastasena kolis noor mees Amsterdami, kus peagi kogus kuulsust ja abiellus. See abielu tagas talle rikka naise, Saskia, kaudu varandusliku kindlustatuse. Elati luksuslikult. Nende abielu ei olnud kaugeltki roosiline, kuna lapsed, keda nad väga soovisid surid üsna koheselt peale sündi. Tõeline allakäik Rembrandti elus algas peale Saskia surma. Võlgades vaevleva kunstniku ainsaks lootuskiireks oli poeg Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil.
Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult.
4. Kasutatud kirjandus

Melissa Ricketts, Rembrandt. Tarian Invest OÜ 2006.

D.M. Field, Rembrandt. Sinisukk 2007.

Maalikunsti ajalugu, renessansist tänapäevani. Koolibri 2006. 42-42 lk

Aino Kartna, Mai Lumiste , Evi Pihlak , madalmaade maalikunst XV-XII sajandini. Kirjastus „ Kunst “ 1978. 140 lk

Annus Raud, 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees OÜ 2005.68 lk
5. Lisad
Joonis 1. „Dr. Tulpi anatoomiatund”
http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg
Joonis 2. „Danae”
http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4
Joonis 3. „Iisaki ohverdamine”
http://www.jesuswalk.com/abraham/images/rembrandt_sacrifice401x600.jpg
Joonis 4. „Öine vahtkond ”
http://www.g330.com/r1.g330.com/pd/art/Rembrandt/De_Nachtwacht/Rembrandt-De_Nachtwacht.jpg
Joonis 5. „Naine jões kümblemas”(Hendrickje Stoffels)
http://www.hendrickje-stoffels.nl/images/hendrickje.jpg
Joonis 6. „Kadunud poja tagasitulek”
http://www.respree.com/posters/museumimages/the-return-of-the-prodigal-son-rembrandt-van-rijn.jpg
15