Varude juhtimine (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 
 
Äri õppetool 
 
 
 
 
 
Sigrit Viira   
ÄJ-11 
VARUDE JUHTIMINE   
Referaat õppeaines „  Logistika  alused“ 
        
 
 
                                                                                                   
Juhendaja  Tiina-Mai Hirmo  
 
 
 
 
 
 
 
 
Väimela 2012 
 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 
1. 
VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 
2. 
VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 
3.  VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 
4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ............................................................................................. lk 8 
5. VARUDE JUHTIMINE LAOS .............................................................................................................. lk 10 
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... lk 11 
VIITED ................................................................................................................................................. lk 12 
 
 
2 
 
 
SISSEJUHATUS 
Logistika  on   tooraine ,  pooltoodete  ja  lõpptoodete  lähtepunktist  tarbimispuntki  liikumine, 
ladustamine   ning  sellega  seotud  informatsiooni  plaeneerimine,  läbiviimine  ja  kontrollimine, 
eesmärgiga  rahuldada  kliendi  nõudmisi.  Liikumises  olevaid  materjale  ja  kaupu  nimetatakse 
logistikas  voogudeks,  seisvaid  aga  varudeks.  Õige  varu  aitab  hoida  tarneahela  efektiivses 
toimimises. 
Logistika  tegeleb  transporti,  laomajanduse,  varude  hoiustamise,  info  töötlemise,  juhtimise, 
pakkimise,   korje ,  kaupade  laialijagamise  ning  kontrollimisega.  Logistika  pärineb   olemuselt  
sõjaväest,  mis  on  aja  jooksul  edasi  arendatud.  Sõjaväes  kulub  logistika  alla  ehitiste 
projekteerimine ,  ehitustegevus,  kinnisvara   haldamine   ja  terviskaitsealane  teenindamine. 
Äritegevuses on lubatud suuremad varud , kui hetkel tarvis, aga sõjaväes  peetakse liiga suuri 
varusid  niisama  ebasobivaks,  kui  liiga  väikseid  varusid.  Sõjaväes  on  logistiliste  teenuste 
osutamisega   ametis  on  väga  palju  inimesi  ja  liiga  suurte  varude  puhul  on  hõivatud  palju 
inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada. 
Referaadi  eesmärk  on  anda  ülevaate  varude  tüübidest,  juhtimisest,  varude  seotud   kuludest , 
varude juhtimise peamiste  viisidest  ja varude juhtimisest laos. Autor uuris erinevaid  allikaid , 
mis  aitasid  kaasa  olemasoleva  töö  koostamisel.  Autor  valis  teema   juhendaja   poolt  pakutud 
teemade hulgast just varude juhtimise, kuna see pakkus enim autorile huvi ning see on autori 
arust oluline osa logistika analüüsimisel.  
 
 
 
 
 
3 
 
1.  VARUDE TÜÜBID 
Varud tekivad, kuna kaupade sissetulek ja väljaminek laost ei lange ajaliselt kokku. Kaupasid 
tuuakse  rohem  lattu  sisse,  kui  kaupasid  välja  ostetakse,  mis  tekitab  varusid.  Varud  tekivad, 
kuna  kaupu  toodetakse  suurte  partiidena.  See  tähendab,  et  kaupu  toodetakse  nõudlusest 
rohkem  ja  ülejäänud  kaup  jääb  lattu  seisma  seni,  kuni  nõudlus  tekib.  Varud  tekivad,  kuna 
peab  olema  valmisolek  kompenseerida  tarbimise  ja  tootmise  häireid.  Ettevõttel  peab  olema 
varud  juhul,  kui  tootjatel  on  tekkinud  probleem  kaupade  valmistamisel  või  kohale 
toimetamisel.  
Varud  tekivad,  kuna  kaup  kogutakse   suuremaks   partiiks,  et  vähendada  transpordikulusid. 
Ettevõttel  on  kasulik   tellida    tarnijalt   suuremat  kogust,  mis  vähendabki  transpordikulusid. 
Varud tekivad, kuna teatud  kaubad  on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb 
inimeste  nõudluse  täitmisest  ja  see  võib  olla  hooajaliselt  erinev.  Varusid  võib  jagada 
normaalne  ehk  tavavaru,  reserv  ehk  riskivaru,  tsükliline   laovaru ,  transpordivahendis  olev 
varu, hooajaline laovaru, puhvervaru, spekulatiivne  varu ja surnud varu. 
Normaalsete ehk tavavarude ülesanne on kindlustada igapäevane häirete  klienditeenindus  või 
tootmine,  ehk  teisisõnu  kui  nõudlus  ja  tarnekindlus  ei  muutu,  kindlustab  normaalne  varu 
klientide vajaduste rahuldamise.  Reserv ehk riskivaru on vajalik selleks, et  katta  kõikumist 
nõudluses ja ebakindlust  tarnimisel probleemid nõudluse ja tarnetega. Reservlao ülesandeks 
on kaitsta ettevõtete ja selle kliente varude lõppemise ehk  defitsiidi  eest.  Tsükliline laovaru 
tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne   suurusest .  
Transpordivahendis  olev  varu  suurus  sõltub  transpordi  viisist  ja  vahemaast  ning 
tootmisprotsessist.  Hooajaline  laovarud  tekivad  siis  kui  toimub  hooajaline  tootmine  kuid 
nõudlus  kaupade  järgi  on   aastaringselt   või  siis  kui  toodetakse  aastaringselt,  aga  müüakse 
hooajaliselt.  Puhvervaru  mis  tekib  tooraine  varujate  ja  tehaste  vahelised  vahelaod,  millede 
ülesandeks on tagada  katkematu   tootmine või  tarbimine ebarütmilise varustamise korral  või 
rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured.  
Spekulatiivne  varu  hoitakse  olukorras,  kus  tootmismaterjali  hinnad  on  üliodavad  ja/või 
lähitulevikus on ette näha nende tõusu. Samuti võidakse soetada varusid juhuks, mil tooraine 
hind  on küll stabiilne, kuid  ette on teada selle hinna tõus  tulevikus. Varu võib  olla tingitud 
streigiohust või seadmete plaanipärasest hooldusest. Surnud varud on materjalid ja kaup, mis 
ei ole kellegi vajalikud. Neid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada.[1] 
4 
 
2.  VARUDE JUHTIMINE 
Vaatama  sellele,  et  varude  soetamine  ja  hoidmine  on  seotud  arvestatava  kuluga,  ei  ole 
klienditeeninduse ja ettevõtte töö  seisukohast  lähtudest üldjuhul võimalik ilma varudeta toime 
tulla.  Logistika  juhtimise  üks  põhiküsimustest  on  varude  optimaalse  suuruse  leidmine  ahela 
erinevate lülide jaoks. Kauba  maaletooja  võib olla teatud tootest laovaru näiteks 1000 ühikut, 
ühel hulgimüüjal võib vastava toote varu suurus olla keskmiselt 100 ühikut, kaupluses aga 10 
ühikut  või  vähem.  Tähtis  on,  et  üheski  lülis  ei  ole  varud  liiga  suured  ega  liiga  väikesed. 
Liigsed  varud  toovad  endaga  kaasa  asjatute  kulude  tekkimise,  liiga  väikesed  varud  aga 
puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused , halvemal juhul ka kaotatud kliendid. 
Laovarude   ringlusagedus  näitab,  mitu  korda  kaup  laos  rahaliselt  vahetub  aasta  jooksul. 
Laovarude ringlusageduse saame, kui aastase käive  jagame  keskmise laoväärtusega. Laovaru 
piisavus  näitab  mitmeks  päevaks  laovarusid  jätkub,  selle  saame  juhul  kui  365  jagame 
laovarude käibesagedusega.  
Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim  teenindustase , madalad hinnad ja kulud ning 
uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid 
töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on 
klassikalisele   tellimusmudelile   vastupidine   kokkulepe.  Tarnija  juhitav   kaubavaru   on  kui 
tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt 
lisatarnete  koguse  ning  tarneaja  üle.  Tarnija  juhitav  kaubavaru  keskendub  laoseisu 
minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.[1] 
Otsuala töötajate üheks peamiseks ja samal ajal ka raskemaks ülesandeks on leida iga toote 
jaoks  eraldi  selle  optimaalne  varu.  Enamasti  jõuaks  optimaalse  taseme  selgitamiseni 
kogemuslikult  teatud  aja  jooksul  toote  liikumist  jälgides  ja  vastavat  statistikat  pidades. 
Kiiremini  on  võimalik  varuda  optimaalsete  määradeni  jõuda  erinevaid  arvutusmeetodeid 
kasutades.  Aeg  on  näidanud,  et  kõige  parema  tulemuse  saab  arvutusliku  meetodi  ja 
kogemusliku  meetodi  ühiskasutmisel.  Vaatamata  sellele,  et  ühe  enam  räägitakse  logistikas 
varudeta  või  väheste  varudega  töötamisest,  tuleb  varusid  käsitleda  kui   positiivset   tegurit 
ettevõtte tulususe ja rentaabluse suurendamisel. [2] 
 
 
5 
 
3.  VARUDEGA SEOTUD KULUD 
Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja laokulu ka muid kulusid  
(käibemaks ja muud erinevad maksud ). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab 
kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide 
puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu 
nimetatakse puudumiskulud. Varude puudumine või töötamine põhjendamatult väikeste 
varudega võib tuua endaga kaasa vahel isegi suuremad kulud kui ülemääraste varude 
hoidmine. Varude  soetamise , käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud.  
 Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Lao 
ülalpidamiskulud koosnevad hoone, krundi, tööjõu, tööjõu kasutamisega lisakulu, seadmete, 
inventari, infoteholoogia,küttekulu, elektrienergia , vee- ja kanalisatsioonikulu ja turvamise 
kulud.Ladustamiskulusid põhjustavad saamata jäänud intress käibevahenditelt, kauba 
kindlistus. Peale selle veel kauba loomulik kadu, vargus, vigastused ja riknemine . Laokulud 
antakse üldjuhul protsendimäärana lao väärtusest. Protsendimäära saamiseks jagatakse 
aastane laokulu aasta keskmise laoväärtusega. Laokulude protsent sõltub suurel määral 
tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. 
Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda 
efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu. 
Tellimiskulud on seotud tellimuste ümber tehtavate tööga ja nendeks  on tööjõukulu tellimuse 
koostamiseks ja edastamiseks, infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ning tarnete 
jälgimiseks. Samuti tarnete jälgimise ja areldamisega seotud kulud. Tellimuskulu määrab ühe 
tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurenedamisega. 
Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul, 
järeltellimustest ja tootmise osalisest või täielikust seiskumisest. Puudumiskulud tootmises 
võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige  keerukam arvutada ja 
enamasti jäetakse need kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja 
nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. 
Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja 
lõpuks ka turu kaotamine.  
Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi 
juhtimise kaudu.Need on  veokulu , tellimuskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa 
teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab 
suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja 
6 
 
klinenditeeninduse taseme vahel. Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja 
loogiliselt. Rühmitatud kulud tuleks jaotada omakorda töövaldkondade, teenistuste , ameti-
kohtade , üksikute töötajate ning üksikute logistiliste oprtatsioonide vahel. Kulud tuleks 
jaotada vastutusvaldkonade lõikes koos vastava kulude eelarve koostamisega.[1] 
 
 
7 
 
4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID 
Tootmistegevuse  ja  selle  juhtimise   kesksed   põhimõtted  on  lao  poolt  juhitav  või  tellimuste 
poolt juhitav tootmine.Samas tõuke- või tõmbemudeli kohane juhtimine ja tootmine väheste 
ressursside  kasutamisega.  Klientide  vajadused  ja  nõuded  toimingute  efektiivsemaks 
muutmiseks  on  viinud  rõhupunktid  laotootmiselt  üle  klientide  vajadustest  lähtuvale 
tellimustootmisele. 
Üldiselt võivad ühes ja samas tootmisüksuses esineda korraga mõlemad  tootmisviisid . Teise 
võimalusena muutuvad  laod  lõpptoodete ladustajatest pooltoodete ladustajateks, kes panevad 
lõppfaasis  kokku  kliendi  poolt  soovitud  toote.  Ettevõtted  täiendavad  oma  tootevalikut  ka 
allhankijatelt  ostetud,  vahendatavate  toodete  abil.  Tellimuste  poolt  juhitava  tootmise  puhul 
püüavad tootjad hankida toorainet ja komponente ainult vastavalt vajadusele. Tegelikkuses on 
vaja siiski hankida tihti rohkem ja materjal ladustada laos. 
Seda  tehakse  juhul,  kui  toodete  saadavus  ei  ole  pidevalt  kindlustatud  ja  tarneajad  on  pikad. 
Samuti  kui  defitsiidist  põhjustatud  kulutused  on  suured  ja   ostuhind   on  tavapäratult  odav. 
Peale  selle  veel,  kui   hankimine   eeldab  suurte  partiide  ostmist  või  suuri  tootmispartiisid. 
Valmistoodete  ladustamine  annab   eeliseid   nagu   tarneaeg   muutun  lühemaks(ajaline  eelis), 
tarnevõime   paraneb ,  ladustamine  jaotusladudes  on  lähedal  lõpptarbiijatele  ehk  koha  eelis. 
Koormuse  ühtlustamisest  tulenev  eelis  on  tootmise  ja  tarbimise  mahtude  erinevuste 
ühtlustamine. Hindade eelis tootmises on suurte tootmispartiide madala tootmiskulud. 
Ladusid   püütakse  vältida,  kui   kapital   ei  ole  soovita  siduda  käibevahenditega  või  soovitakse 
saada säästu laokuludes. Samuti laost ei pruugi toimuda kindlat müüki ja ladustatavad tooted 
võivad muutuda mittelikviidseteks. Ladu püütakse vältida, kui ladu põhjustab kauba  asjatult  
käsitsemist  ja  kulusid.  Kui  tootmise  planeerimine  põhineb  klientide  tellimustel,  algab  kogu 
tellimis/ tootmisprotsess   sellest  nõudlusimpulsist.  Niisugusel  juhul  räägitakse  tõmbemudeli 
kohasest tootmise juhtimisest. Seevastu tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatel 
müügiplaanidel. Tooted justkui püütakse tõugata turgudele, kus toimub nende  realiseerimine  
nõudluse kaudu. Kapitali  vabastamine ja kogu  logistilise  ahela muutmine efektiivsemaks on 
loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest . 
Õigel  ajal    tähendab  toodetavad   kogused   vastavad  täpselt  nõudlusele  ehk  ei  toodeta  midagi 
rohkem  eha  vähem,  kui  vaja.  Tootmine  toimub  õigel  ajal  ehk  ei  toodeta  varem  valmis  ega 
jääda  valmistamisega  hiljaks.  Samuti  tarnijad  tegutsevad  ühesuguste  põhimõtete  järgi.  Õige 
aja  tähtsus  põhineb  lihtsal  juhtimisel  ehk  tegevusviisid  on  lihtsad  ja  lõpeb  raiskamine.  Just 
õigel  ajal  vaheladustamise  vajadus  väheneb  ja  lüheneb  läbimisaeg.  Tähendab  seadistusajad 
8 
 
lühenevad ja tootepartiid vähenevad ja  vigade   arv väheneb. Õige aeg tähendab ka personali 
kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks.[2]  
 
 
9 
 
5. VARUDE JUHTIMINE LAOS 
Lao haldamine eeldab õiget ja efektiivsete juhtimispõhimõtete rakendamist. Kõiki tooteid ja 
kõiki   olukordi   ei  tohi  käsitleda  ühtmoodi.  Tegevusi  ja  rõhuasetuspunkte  toimingutes  ning 
nende  mõju  kogu  tarneprotsessile  tuleb  tunda  ja  tunnetada.  Laos  olevad  kaubakogused 
vahelduvad  üldjuhul  kasutus-  ehk  ringluslao  ulatuses  laoväärtuse  miinimum-  ja 
maksimumpunktide vahel. Kuna nõudlus vaheldub ja tarned võvad hilineda, võivad laosaldo 
langeda  miinimumpunktist  allapoole.  Seda  laoseisust  nimetatakse  reservlaoks.  Resrvladu 
hoitakse eesmärgiga vältida olukorda, kus tooted laos lõppevad. Lõppemise tagajärgedeks on 
enamsti tootmise seiskumine, tarnevõime vähenemine jms. Kahjuks ei ole võimalik niisugust 
olukorda  täielikult  välistada,  kuna  see   eeldaks   reservladuse  ülemäärast  suurendamist.  Kui 
mingi toote laoseis langeb teatud  tasemele , tehakse täiendamistellimus. Laoseisu, mille puhul 
tehakse  täiendamistellimus,  nimetatakse  tellimuspuntkiks.  Tarneaeg  on  tellimuse  tegemisest 
kuni  täiendamistarne  saabumiseni  kuluv  aeg.  Kahe  järjestikuse  tellimuse  vahelist  aega 
nimetatakse tellimusvaheks.  
Tellimuspartii   suurus võib  põhineda vajadusel  või  olla juhtimispõhimõtte kohane on kindel, 
muutumatu  kogus  ehk  määratletud  infosüsteemi  poolt  nagu  tellimuspunkt.  Muutuv  kogus, 
millega  püütakse  täiendada  ladu  maksimumtasemele  ja  mis  määratakse  müügiennustusega. 
Tellimuspartii suurus on sageli seotud hulgipakendi sisalduvate toodete arvuga. Sel juhul pole 
vaja  hulgipalendeid  lõhkuda.  Tellimuspuntki  meetodil  tellides  võidakse  teha  tellimus 
automaatselt  või  ostuvajaduse  tekkimisel,mil  ostja  nõustub  telllimistingimustega  ja   saadab  
tellimuse edasi sobival viisil. 
Laoseisu  täiendav  tellimus  võidakse  teha  ka  kindlate   ajavahemike   järel.  Seda  meetodit 
nimetatakse  tellimustsükli   meetodiks .  Tellimustsükli  meetodi  puhul  muutub  tellitav  kogus 
sõltuvalt  nõudlusest  ja  hetke  laoseisu  ning  maksimumlao  vahest.  Kui  ühe  ja  sama  tarnija 
erinevad  tooted  on  ühes  tsüklis,  ühendatakse  üldjuhul  tarned  ja  säästetakse  sel  viisil 
tarnekulusid.   Tellimuspunkti   meetodi  kasutamine  on  üldlevinud  hulgi-  ja  jaekaubanduses. 
Toiduainete   jaekaubandus   kasutab  tellimuspunkti  meetodi  kõrval  kõige  enam  müüdavate 
ja/või  kergesti  riknevate  toiduainete  (leib,  sai,  piima-  ja   lihatooted ,   puuviljad   jne)  tellimisel 
enamasti  tellimustsükli  meetodit.  Jaekaubanduses  on  üldlevinud  nende  meetodite 
kombineeritud  kasutamine. Tootmisettevõtetes kasutatakse rohkem tellimustsükli meetodit ja 
vähem  tellimuspunkti  meetodit.  Tellimustsükli  meetodi  kasutamisega  on  võimalik  saada 
arvestatavat  kulusäästu,  kui  ühelt  tarnijalt  tellitakse  palju  erinevaid  tooteid.  Antud  meetodi 
kasutamine aitab vähendada tellimis- ja veokulusid . [2] 
10 
 
KOKKUVÕTE 
Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus 
varieerub , vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget 
hankekindlust, aga mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. 
Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupu ei ole 
otstarbekas laos hoida. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi, milleks on tootmis- ja 
müügivajadus, turvamotiiv ja spektulatiivne motiiv ehk on oodata hinnamuutusi, mis 
võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa.  
Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk 
milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida 
ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega 
seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse 
ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta 
ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama 
tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine 
on küll töömahukam, kuid osa tellimisega seotud kulusid on ühesugused, sõltumata selle 
suurusest ( sidekulud, infotöötlemiskulud jne). Ka  veokulud tooteühiku kohta on väiksemad  
suurte transporditavate koguste puhul.  
Varude juhtimise parandamiseks võib kasutada abinõusid, milleks on juhtkonna kohustused ja 
pühendamine, tootede ABC analüüs, logistiliste toimingute teostamise parandamine, nõudluse 
täpsem prognoosimine, sobivate tarkvara  kasutamine varude juhtimisel ( ostmiseks , 
laoarvestuseks ja müügiks) ja toodete lõplik koostamine vastavalt klientide vajadusele 
jaotusahelas. 
 
11 
 
VIITED 
 
1.  AiliKendaru[ http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/2487/Kendaru%20Logistika%20alused.pdf 
](30.11.2012) 
 
2.  [ http://www.estonian -
warehouse.com/ eraamat /Materjalivarude_juhtimine/Varudega_seotud_kulud/] 
(30.11.2012) 
 
 
12