Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade.

lala, Nipitiri

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade. (0)

1 Hindamata

Eesti Mereakadeemia

Mehaanikateaduskond
LAEVADE EHITUSE JA REMONDI EESTI AJALOOLINE ÜLEVAADE
Referatiivne ülevaade
nimi....
Õppejõud .....nimi
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………………………... 3

Ajaloolised laevad.......................................................……………...……..............3

Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis ja nende ajalugu.......................5

Laevaehitus tänapäeva Eestis ..................................................................................8
Kokkuvõte…………………………………………………………………………......9
Allikate loetelu ……………………………………………………………………......10

Sissejuhatus

Tänapäeva ühiskonnas räägitakse väga palju ajaloost ja selle tundmisest ning minu töö eesmärk ongi eelkõige iseenda ajaloolisi teadmisi vastavalt teemale (Laevade ehituse ja remondi Eesti ajalooline ülevaade) laiendada ning võibolla on minu referatiivsest ülevaatest ka kellelgi teistel kasu.
Oma töös olen kasutanud nii erialast kirjandust, online artikleid kui ka erinevaid artikleid muudest internetiallikatest.

1. Ajaloolised laevad

Tsaaririigis lubati talupoegadel ehitada „seisusekohaseid” laevu alates 1830. aastast, senini olid laevaomanikud mõisnikud ja kaupmehed. Alguses oli talurahval raskusi vajaliku kapitali kokkusaamisega, alles Krimmi sõja (1853-56) järel jõudsid soola salakaubandusega ja kalapüügiga raha kogunud mehed kampa heita ja ühemastiliste laevade kiilud maha panna. Puulaevade ehitamise kõrgperioodil aastail 1875 kuni 1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit, suuremaid , välisõitudeks 320.
19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse. Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ’’Rannamännid’’.
Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja-Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või õmmeldi purjesid ning varuti igasugu erinevat materjali, et uut laeva ehitada.
Kolmemastilised vedasid kodust ja Soomest metsamaterjali Taani või üle Põhjamere Lääne-Euroopasse. Tagasi toodi soola, kivisütt ja muid puistekaupu.
Kohalikud aurikud 19. saj. lõpul ja 20. sajandil vedasid reisijaid kui ka kaupu Riia-Peterburi, Kuressaare-Paldiski ja saarte ning mandri vahel. Hiiu kalevivabrik tõi toormaterjali Tallinnast oma laevaga . Väinast ülevedajad laadisid ka elusloomi ja võtsid lihunikelt-ülesostjatelt täiendavalt raha, et elusloomi vedasid ning seda nimetati ’’sitarahaks’’.
Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli 15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit. Neid kasutati pikka aega saarte ja mandri vahelisteks ülevedudeks. Kärdla kalevivabrikule kuulunud neli uisku sooritasid 19. sajandil pidevaid vedusid Kärdla ja Tallinna vahel. Neil oli üks suurpuri koos topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje.
Puulaevaehituse koolitus. (web site)
( http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost ) 15.08.2010
Kõige vanemaks allesolevaks kaljase tüüpi laevaks oli Eestis ehitatud „Hval”. Nüüd on alles teadaolevalt vaid kaks Eestis ehitatud kaljast, millest vanim on 1925. aastal
samuti eestirootslaste ehitatud ’’Hoppet’’. Soomest, kus oli „Hval” 80 aastat olnud, Eestisse taastamiseks tagasiostetud kaljasele said saatuslikuks kiirlaevast tekkinud lained, mis panid aluse lekkima , ning laev vajus 20 km kaugusel Helsingist põhja.
Pärast „Hvali” õnnetut lõppu Soome lahes kannab vanima Eestis ehitatud puulaeva tiitlit paarkümmend aastat noorem „Hoppet”.
Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site)
( http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html ) 09.08.2011

Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis

Aastatel 1700-1721 laastas Läänemere-piirkonda Põhjasõda. Peamisteks vastasteks olid loomulikult Rootsi ja Venemaa, kes sõdisid ülemvõimu pärast sellel territooriumil. 1710. aasta 29. septembril kapituleerus Tallinn võitluseta Vene vägedele. Linnas valitses väga suur puudus, enamus garnisonist ja paljud linna jäänud elanikud olid surnud katku. Elanikke oli ca 2000 ringis , mis taastus alles 1780. aastatel. Kohe peale Tallinna liitmist Vene impeeriumiga alustati Peeter I käsul Tallinna sõjasadama rajamist .
Tallinna ajalugu. (web site)
( http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu ) 12.11.2012
Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, Tallinna sõjasadama eluiga ei olnud paraku pikk. Tehase tegevus kestis kuni 1857. aastani, mil Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana.
Vikipeedia. (web site)
( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_s%C3%B5jasada m) 07.07.2013
Vahetult enne I maailmasõda hoogustus sõjatööstuse areng, rajati Bekkeri , Vene-Balti ja Peetri sõjalaevatehased.
1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus kinnitas, kuid vastupidiselt valitsusele Riigiduuma tagasi lükkas. Peale seda, kui Riigiduuma sõjalaevade ehitamise programmi tagasi lükkas, esitati valitsusele uus sõjalaevade ehitamise programm, mille raames tuli välja ehitada ka Tallinna sõjasadam ning rajada laevaehitustehased. Kolm aastat hiljem, alustati Tallinna sõjasadama väljaehitamist.
Vene impeeriumil oli hädasti vaja uusi lahingulaevu, sest Vene–Jaapani sõjas 1904 –1905 hävitasid jaapanlased Tšusima merelahingus Balti mere laevastiku ja see tuli kiiruga uuesti üles ehitada. Seetõttu alustati 1912. aasta kevadel Tallinnas sõjasadamate ja 1912–1913 lausa kolme tehase ehitustöödega.
Kolm suurt tehast rajati Kopli piirkonda: poolsaare tippu Vene-Balti laevaehitus- ja mehaanikatehas, Kopli lahe äärde Bekkeri (Boeckeri) laevatehas (nüüdseks AS Loode laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas. Peale ehitustöid kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja ning samal ajal alustati juba tehase ehitamisega ( Karma , 1963).
Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 1912–1915 ja tööd alustati 31.05.1913.
Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate ning allveelaevade valmistamiseks.
I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800- tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250 -tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja šrapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland -tüüpi miiniristlejat.
(G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971 ).
Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja Gepard, samuti remonditi pealveelaevu, näiteks miiniristlejaid.
Tehnikamaailm.(web site)
( http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/ ) 26.02.2009
Huvitav fakt on veel see, et I maailmasõja käigus tellis Venemaa oma laevastiku täiendamiseks allveelaevu ka välismaalt. 18. augustil 1915 kirjutati lepingule alla, et tarnida 5 Holland-tüüpi allveelaeva, mille osad valmistati küll Ameerikas, kuid lõplik montaaž ja kokkupanek toimus siiski Tallinnas. Kuna laevade kvaliteet oli hea, ning omadused samamoodi, sõlmiti hiljem veel kolm lepingut, et osta juurde 12 Holland-tüüpi allveelaeva.
Noblessneri laevatehas oli edukas ka hilisematel aegadel . Eesti vabariigi moodustamise ajal oli Peetri laevatehas üks esimesi, kus asuti laevu ehitama ja remontima. Kasutades ära allveelaevadest üle jäänud materjale, hakati 1918. aasta lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.
1940ndate aastate alguses ehitati tehases punasest puust 60tonnine jahtlaev sitsivabriku direktorile härra Vahtmanile. Kahjuks viisid sakslased okupatsiooni ajal laeva 1941. a Saksamaale, kingituseks Adolf Hitlerile. Kopli tööstushooneid kasutati osaliselt sõjaväe ladudena ning samaaegselt viidi Saksamaale mahajäänud seadmeid, toorainet kui ka kõike muud vajalikku ning taasiseseisvumiseni remonditi tehases põhiliselt sõjalaevu (Karma, 1971).
Bekkeri laevatehas paraku jalule ei tõusnud. Kuigi Bekker & Ko sai esimese tellimuse 1912. aasta 28. detsembril ja ametlikult käivitus tehas 24. mail 1913, kestsid ehitustööd veel tükk aega. Kuna Bekkeri tehas sai mereministeeriumilt tellimuse 5 miiniristlejale, mille ehitamisega pidi alustama 1913. aasta augustis, siis tuli esmajärjekorras püstitada laevaehitustöökoda. Bekkeri tehases valmisid eskaadri miiniristlejad Izjaslav, Prjamislav ja Avtroil. Viimase hõivasid hiljem inglased eduka sõjalise operatsiooni käigus ning saagiks saadud laev anti koos teise sama tüüpi vallutatud alusega Spartak Eesti vabariigile loodava mereväe nurgakiviks. Laevade uuteks nimedeks said Lennuk ja Wambola.
Laevad Brjatšislav ja Fjodor Stratilat lasti Bekkeris 1915. a küll vette, kuid neid ei jõutudki Tallinnas valmis ehitada. I maailmasõja lõpuaastail, seoses rinde lähenemisega Eestile, evakueeriti 1917. aasta sügisel Vene-Balti ja Bekkeri tehased, nii nagu paljud muud ettevõtted, kaugemale Venemaa tagalasse. Novorossiiskisse suundusid kokku 360 vagunist koosnevad ešelonid, millest ühe tehasetöölise meenutuste järgi jõudis kohale vaid 300. Nendest 60 pole sinna jõudnud veel tänaseni, sest läksid lihtsalt suurel Venemaal kaduma.
Tehnikamaailm. (web site)
( http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/ ) 26.02.2009
Eesti Vabariigi alguaastad olid Bekkeri tehasele rasked. Ajalehed kirjutasid, et tehasel on olnud mitu segast perioodi alates tsaarivalitsusest, kus kardeti sõjale jalgu jääda ning Venemaale evakueeriti kogu sisseseade. Suurest varandusest jäeti kohapeale ainult riismed ja ebavajalikud asjad. Järgmisena tulid rüüsteretkele sakslased ning kõik, mis vähegi alles oli, pistsid vabriku juhatuseliikmed omale tasku . Mitmed hooned, nt vasesepa-ja valutöökoja hooned lammutati 1920ndate algul ning suured tööpingid, mis laevaehitusest alles jäeti, müüdi vanarauaks.
1920. a augustis teatas oma huvist Vene-Balti tehase vastu Londonis tegevust alustanud Inglise-Balti selts Anglo- Baltic Shipbuilding Engineering Company Ltd., kes oli ostnud Vene-Balti tehase aktsiaid . Tehase rentimiseks ühinesid nimetatud selts ja Inglise sõjatööstuse suurfirma Vickers Ltd.
Hoolekandekomisjon nõustus Vene-Balti tehase rentimisega ja 22.06.1921 anti tehas kolmeks aastaks rendile Londonis asuvale Inglise-Balti laevaehituse ja masinatööstuse kompaniile. Raskuste tõttu tellimuste täitmisel sattus ettevõte võlgadesse ja Anglo-Baltic Company loobus rendilepingust (Karma, 1971).
Tehase territooriumil tegutsesid läbi aegade mitmed suurfirmadest rentnikud. Suurimateks tööstusettevõteteks, mis tegutsesid endistes tootmishoonetes, olid Johannes Lorupi klaasivabrik (Tarbeklaasi eelkäija) ja kummitööstus Põhjala.
Kuigi Bekkeri tehase sadam leiab tänapäeval veel kasutamist, ei ole Tallinna kunagine suuruselt teine laevatehas enam laevu ehitanud.
Tehnikamaailm.(web site)
( http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/ ) 26.02.2009
Pole halba ilma heata, sest võime julgelt väita, et tsaaririigi sõjalaevaehitusbuum oli ka sündivale Eesti Vabariigile igati kasulik. Esiteks sai noor vabariik pärast iseseisvumist mitu korralikku Tallinnas asuvat sadamat ja laevaehitustehast. Teiseks, kasutades ära allveelaevadest alles jäänud materjale, hakati 1918. aasta lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Maisin neid ka juba eelnevalt.
Need olid esimesed Eesti merelaevanduse jaoks ehitatud kaubalaevad. Kolmandaks hõivasid inglased edukate mereoperatsioonide käigus miiniristlejad Avtroil ja Spartak ning andsid need Eesti Vabariigile loodava mereväe alustaladeks. Verinoorele vabariigile ülimalt vajalik sõjasaak oli osake kunagisest Vene impeeriumi laevaehitusprogrammist.
1919. aastal võeti need sõjalaevad uute nimedega Lennuk ja Wambola Eesti Merejõudude koosseisu ning Vabadussõja ajal oli nende võitlusväljale ilmumine ja tulejõud tõhusaks toetuseks Eesti Vabariigi vabaduse eest võidelnud sõduritele nii merel kui ka mereäärsetes rindelõikudes ning linnades. Kuigi 1933. aastal müüdi laevad Peruu vabariigile, osteti saadud raha eest, millele lisati riigi toetus ja inimeste annetused, kaks moodsat Inglismaal ehitatud allveelaeva - Kalev ja Lembit. Viimast saab näha mitmete teiste ajalooliste laevade kõrval Meremuuseumis .
Eesti Ekspress . (online väljanne)
( http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/tallinn-impeeriumi-suur-laevatehas.d?id=27685057 ) 18.01.2009
Joonis 1. TALLINNA ALLVEELAEVATEHAS: Allveelaevade ehitus Noblessneri Laevatehases. ( http://g2.nh.ee/images/pix/file27799355_eefv_7nahdn.jpg ) 18.01.2009

3. Laevaehitus tänapäeva Eestis

Loomulikult ei ole tänapäeva laevaehitus nii hoogne, kui seda ehk Eesti varem oli, kuid sellegipoolest toimetatakse ka täna laevaehitus ning –remondi sektoris. Kuid samas, võib vaadelda seda ka nii, et igasugu erinevad muud ehitustöökojad, vabrikud varjavad laevaehituse ja laevaremondi lihtsalt ära. Varasematel aegadel ei olnud nii palju võimalust millegagi tegeleda ja seetõttu sai suurema tähelepanu osaliseks justnimelt laevade remont ja laevade ehitus, aga eks see jääb igaühe enda otsustada.
Hetkel on suurim valdkonna ettevõte laevaehitus- ja remondikontsern BLRT Grupp.
BLRT Gruppi kuulub üle 65 tütarettevõtte Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Soomes ja Norras, sealhulgas mitu laevatehast. Eestis kuulub kontserni Tallinna Laevatehas, Leedus kaks tehast Klaipedas – Vakaru Laivu Gamykla ( Western Shipyard) ja Baltija (Baltija Shipbuilding Yard), Soomes Turku Repair Yard ning Norras ühisettevõte Western Shipyardiga Fiskerstrand BLRT AS. BLRT Grupil on ka metallitöötlustehas Vilniuses. Selle suure kontserni käive 2006. aastal oli ligi 3,5 miljardit krooni ning BLRT Grupil on kokku umbes 3600 töötajat, neist umbes 2000 Eestis, mis annab väga paljudele Eesti inimestele töökoha ja kindlustab läbi selle ka leiva lauale.
Samamoodi laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic Workboats ja eraldi laevadetailide tootmisega tegeleb Loksa Laevatehas. Isegi väikelaevade ja paatide ehitusega tegeleb Eestis mitu firmat .
Vikipeedia. (web site)
( http://et.wikipedia.org/wiki/BLRT_Grupp ) 17.07.2013
Vene okupatsioon oli küll mitmest küljest vaadatuna negatiivne, kuid tänu tsaar Peeter I’le algas tollases Tallinna linnas Sõjasadama ehitus, mis omakorda viis Tallinna Sadamatehaste ehitamiseni ning sellest omakorda sai iseseisev Eesti ka Vabariigina laevaehituse ja remondiga väga hästi hakkama.

Kokkuvõte

Oma referatiivses ülevaates soovisin rohkem teada saada nii laevaehitusest kui ka laevaremondi ajaloost Eestis. Öeldakse ju, et see, kes ei tea ajalugu, elab ilma tulevikuta. Algul tundus kodutöö tegemine veidi tüütu, kuid asja süvenedes ning lähemalt uurides olen saanud palju kasulikku informatsiooni nii laevade ehitusest kui ka remondist, samamoodi erinevatest tehastest ja laevatüüpidest, millest on kindlasti kasu nii loengutes kui ka hiljem oma isiklikus elus.

Allikate loetelu:

Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani. Tallinn 1963.
Otto Karma, A. Skorohod. Vene-Balti tehas. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
Margus Kruut. Vana hiilgus uues kuues. — Tehnikamaailm 2009, nr 2.
Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site)
( http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html ) 09.08.2011
Eesti Ekspress. (online väljanne)
( http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/tallinn-impeeriumi-suur-laevatehas.d?id=27685057 ) 18.01.2009
Puulaevaehituse koolitus. (web site)
( http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost ) 15.08.2010
Tallinna ajalugu. (web site)
( http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu ) 12.11.2012
Tehnikamaailm.(web site)
( http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/ ) 26.02.2009
Vikipeedia. (web site)
( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_s%C3%B5jasada m) 07.07.2013
Vikipeedia. (web site)
( http://et.wikipedia.org/wiki/BLRT_Grupp ) 17.07.2013
3

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 23 allalaadimist

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #1

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #2

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #3

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #4

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #5

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #6

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #7

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #8

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #9

Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nipitiri lala Õppematerjali autor

Referatiivne ülevaade laevaehitusest ja -remondist Eestis

laevade laevaehitus laevatehas remondi laevaehituse bekkeri tehnikamaailm

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Muuseumid

Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali. Tänapäeval on muuseumides püsiekspositsioonidele, näitustele ja rändnäitustele lisandunud ka

Informaatika

docx

Mõned Eesti muuseumid

Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2.

Arvutid i

docx

Merekultuur ja etikett

5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2

Merendus

doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu - konspekt

Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine

Eesti uusima aja ajalugu

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad. Esiaeg lõppes mõnel pool (näiteks Egiptuses ja Hiinas kohaliku arengu tulemusena, paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks Ameerika).  Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid ning viimane aastail 1208 – 1227 ristiti ning ristisõdijaile allutati (Eestlaste muistne vabadusvõitlus). Eesti ajalooteadus nimetab seda protsessi traditsiooniliselt muistseks vabadusvõitluseks  Euroopa eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas.  Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes muinasaeg juba 4. aastatuhandel eKr. ETNOLOOGIA - Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk