Tooteesitluste koostööpartnerid (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Ettevõtluse Õppetool
Panganduse kõrvaleriala
Tooteesitluste koostööpartnerid
Ärieetika
Rakvere 2013
Juhtumi kirjeldus
AS X on alkohoolsete jookide, peamiselt veinide maaletoomise ja hulgimüügiga tegelev ettevõte. Ettevõtte müüb realiseerib enamuse oma toodetest suuremate jaekaubandusketteide kaudu. Selleks, et toodete müügikäivet suurendada, korraldab X sageli jaekauplustes degusteerimisi ja müügiesitlusi. Erinevalt mitmetest teistest tooteesitlustest on antud juhul väga oluliseks toodete müügikäibe tõstmine esitluspäevadel, mida ka mõõdetakse ja analüüsitakse. Tänu sellele on X nõudmised tooteesitluste professionaalsusele ja eelkõige tooteesitlejate müügioskustele keskmisest kõrgemad.
Toote esitlusi ei vii läbi mitte X töötajad, vaid selleks kasutatakse OÜ Y teenust. OÜ Y on X ostujuhile kuuluv ettevõte, mis tegeleb tooteesitlustega ning mille puhul on viimaste aastate jooksul osutunud peamiseks kliendiks X. Õigupoolest pärast seda kui X tuli uus ostujuht hakkas antud ettevõtte tooteesitlusi laialdaselt kasutama, siis uuel ostujuhil oli olemas ettevõte, mis omas vastava teenuse pakkumisel suuri kogemusi. Y ja X vahel on sõlmitud koostööleping , mille puhul on Y antud ainuõigus X tooteesitluste läbiviimisel.
OÜ Z on ettevõte, mis omab jaekaupluseid kolmes Lõuna-Eesti väiksemas linnas. Z on olnud X olnud küll pikaajaline klient , kuid selle tellimused moodustavad tagasihoidliku osa X käibest. Z juhatuse esimees on tegelenud ka erinevate võrkturundustega ning tänu sellele omab kontakte aktiivse müügi oskusega inimeste seas. Kuna Z juhatuse esimees teadis, et X kasutab Y teenust ja, et Y on selle teenuse osutamisega suutnud korralikku kasumit teenida, siis tuli tal idee hakata Z-ga pakkuma X-le analoogilist teenust esialgu Tartus, aga hiljem ka teiste linnades. Y ei olnud X tooteesitlusi nimetatud piirkondades regulaarselt korraldanud, nimelt Y töötajad elasid kõik Tallinnas ja seetõttu oli esitluste korraldamine teistes linnades Y jaoks kulukas ja problemaatiline, mistõttu seda rakendati harva ning ei olnud viimase 6 kuu jooksul üldse tehtud.
Kuigi X ja Y vahel sõlmitud leping keelas X kasutada teiste ettevõtete teenuseid tooteesitluste rakendamisel, siis arvestades asjaolu, et väljaspool Tallinna neid esitlusi ei olnud pikka aega korraldatud ning Y puudus ka selline huvi, siis sõlmis ta Z ikkagi koostöölepingu selliste teenuste osutamiseks. X ei informeerinud Z, X ja Y vahel sõlmitud lepingust. X ja Z vaheline koostöö oli alguses küllaltki juhuslik ja väikesemahuline ning kuna see ei toimunud Tallinnas, siis suhteliselt pikka aega Y ei saanudki teada, et X kasutab ka Z teenust rikkudes X ja Y vahel sõlmitud lepingut.
Esialgu ei olnud Z teenuse osutamisel nii edukas kui Y ning tema müügitulemused tooteesitlustel olid alguses suhteliselt tagasihoidlikud, kuid aja jooksul need paranesid ning selle tulemusena hakkas X Z teenuseid järjest rohkem kasutama. Varsti sai ka Y teada, et X kasutab Z teenuseid ja avaldas selle kohta X pahameelt, kuid kuna Y puudus usk, et väljaspool Tallinna on võimalik sellise esitlusteenusega suurt kasumit teenida, siis ta esialgu ei nõudnud otseselt lepingurikkumise lõpetamist.
Z tegi selleks, et teenust paremini pakkuda märkimisväärseid kulusid , värbas mitmeid töötajaid, tegeles nende koolitamisega ja avas Tartus kontori. Kuna antud tegevus osutus edukaks ning Z põhitegevus ei olnud majanduslikult eriti tasuv , siis hakkas see tegevus andma Z märkimisväärse osa kasumist.
Mõne aja möödudes hakkas Y arusaama, et Z suudab vastupidiselt Y esialgsele arvamusele ka väiksemates linnades tooteesitluste teenust kasumlikult korraldada. Olles X töötaja hakkas Y juht esialgu välja pakkuma seda, et Y suudaks korraldada X tooteesitlusi Tartus ja väiksemates linnades professionaalsemalt ja et X võiks Z asemel kasutama hakata Y teenust. Sellises olukorras otsustas X esialgu kasutada Tartus paralleelselt nii Y kui Z teenust, sest Z oli seal juba toimiv müügimeeskond, Y hakkas aga seda sinna alles looma.
Selle tulemusena tehti Tartus teatud perioodi jooksul oluliselt rohkem tooteesitlusi kui tavaliselt ning nende müügitulemused jäid tagasihoidlikuks. Y arvas , et selle põhjuseks on asjaolu, et ühes piirkonnas teevad seda kaks konkureerivat ettevõtet. Tegevuse alustamine Tartus oli ka Y jaoks toonud kaasa kulude kasvu ning selle ebaedukus põhjustas pahameelt. Sellises olukorras viitas Y koostöölepingule, mille tõttu ei oleks tohtinud X Z käest esitlusteenust osta. Y nõudis Z-ga koostöölõpetamist ja X poolt Y kahjutasu maksmist. Vastasel juhul ähvardas Y juht, kes oli X juures ostujuhina töötades osutunud ettevõttele väga kasulikuks saavutades soodsad ostutingimused mitmest riigis veinide maaletoomisel, X juurest töölt lahkuda ning luua X-ga konkureeriv ettevõte.
Selle tulemusena X lõpetas Z-ga koostöö. Z oli X sellisest käitumisest äärmiselt pettunud, kuid ei hakanud X suhtes täiendavaid nõudeid esitama ning keskendus edaspidi vaid oma põhitegevusele. Z loobub X tooteid edaspidi tellimast. X jätkab koostööd Y-ga ning Y osutab X esitlusteenust tulevikus ka teistes piirkondades peale Tallinna.
Millised peamised probleemid ja faktid on arutluse all oleva juhtumi puhul tähtsad?
X ja Y vahel on koostööleping, mille tingimuste järgi ei tohi X ja Z omavahel sarnast koostöölepingut sõlmida. Y omanik on samal ajal X töötaja. X sõlmib Z-ga koostöölepingu rikkudes lepingut Y-ga. X ei teavita Z, et ta sellise lepingu sõlmimisega rikub lepingut Y-ga. Kui Y saab teada X ja Z vahelisest koostööst, siis algul ta ei nõua selle lõpetamist, kuid teeb seda hiljem siiski ning nõuab ka kahjutasu selle eest.
Kelle huvid on konkreetse juhtumi puhul mängus?
Mängus on ettevõtete X, Y ja Z huvid.
Kelle huvid on konfliktis ?
Kõige enam on konfliktis Y ja Z huvid, sest mõlemad sooviksid pakkuda tooteesitluste teenust X, kuid Y soovib seda teha selliselt , et Z ei saaks teha. Vastavalt Z ja Y vahel sõlmitud lepingule on Y ka selline õigus olemas.
Millised on juhtumisse haaratud inimeste kohustused antud olukorras?
X ei ole õigust Z koostöölepingut sõlmida. Samuti oleks teha puhul õiglane teavitada Z, et ta seda lepingut sõlmides rikub Y-ga sõlmitud lepingut. Kui X on tekitanud Y-ga lepingu rikkumisega kahju, siis on tal kohustus see hüvitada. X on kohustus järgida Z-ga lepingu lõpetamisel lepingutingimusi, kui lepingulise kohutuse täitmine Y-ga nõuab lepingu lõpetamisel Z-ga lepingutingimuste vastast lõpetamist, siis on vajalik X hüvitada sellega Z tekkinud kahju.
Millised eetilised printsiibid on antud juhul tähtsad?
Võrdse kohtlemine põhimõtte järgi peaks iga tehingu osapool kohtlema erinevaid teisi osapooli võrdselt. Muuhulgas tähendab see ka seda, et omavahel konkureerivaid ettevõtteid peaks üks ettevõte kohtlema võrdselt. (Brenkert, Beuchamp 2012: 55) Antud juhul kasutab X nii Y kui Z teenuseid. Võrdset kohtlemist takistab juba asjaolu, et X ja Y on seotud ka Y omaniku töösuhte läbi X-s, mistõttu tal on tugevam mõjuvõim. X ei kohtle Z samaväärselt kui Y sõlmides temaga kokkuleppe, milleks tal õigust ei ole.
Lubaduste pidamine (promise- keeping) tähendab seda, et sõlmitud kokkulepetest peetakse kinni (Koslowski 2000: 184). Antud juhul X ei pea kinni Yga sõlmitud kokkulepetest alustades Z-ga koostööd ning lõpetades Z-ga koostöö ei pea ta kinni ka Z-ga sõlmitud kokkuleppest.
Millised on kaitstavad väärtused?
Ausus (honesty) tähendab seda, et teistele osapooltele jagatakse tõest informatsiooni. Samal ajal tähendab see ka seda, et informatsiooni teise osapoole eest varjamisega ei eksitata teist osapoolt. (Ferrel et al 2012: 63). Käesolevas juhtumis X on käitunud ebaausalt, varjates Z eest, et tal on sõlmitud Y-ga kokkulepe, mis keelab tal Z-ga lepingut sõlmida. Samal ajal varjab X ka Y eest, et ta on Z-ga koostööd alustanud.
Moraalse terviklikkuse (intergrity) all mõistetakse seda, et osapool lähtub alati eetilistest printsiipidest ning ei tee seda valikuliselt. Minimaalselt nõutakse selle puhul, et osapoolt lähtuks seadustest ja lepingutest. (Ferrel et al 2012: 65-66). Antud juhtumis X ei järgi seda põhimõtet, sest rikub Y-ga sõlmitud lepingut.
Teistest ja iseendast hoolimine (caring for others and self) tähendab seda, et lähtutakse kõigi osapoolte huvidest (nii enda kui teiste omad) ja üritatakse leida nende vahel tasakaalu. Samuti tähendab see seda, erinevaid vastaspooli koheldakse võrdselt arvestades nende huvidega (Koslowski 2000: 185). Käesolevas näiteks nii X, Y kui Z hoolivad enda huvidest. Samal ajal X asetab enda huvisid teiste omadest esikohale , näitab üles austamatust nii Y kui Z huvides suhtes, samas siiski Y huvisid teatud määral Z omadest kõrgemale asetades.
Milline on kontekst, mis paneb paika väärtushierarhia?
Antud juhul X asetab enda huvide järgimise muudest väärtustest kõrgemale. X tunneb ennast kindlal positsioonil, Z ei ole tema jaoks kuigi oluline klient , samal ajal näeb ta Z-ga koostöövõimalust ning selles kasu saamist. Võimalik, et X on oma käitumises kergemeelne ja pealiskaudseid järeldusi tegev, mistõttu ta arvab , et selline käitumine ei tekita probleeme. Pole ju Y teistes piirkondades tegutsemise suhtes erilist huvi üles näidanud, on seda küll teinud, aga mitte enam viimasel ajal. Tegelikult on X Y-st suures ulatuses sõltuv. Y on talle väga oluline koostööpartner, kellel tegevus aitab oluliselt X toodete läbimüüki suurendada. Samal ajal on Y omanik X jaoks ostujuhina vajalik töötaja, kellest ei taha X kindlasti mitte ilma jääda.
X asetab enda huvid aususest kõrgemale. Võimalik, et ka teiste huvidest kinnipidamise põhimõtte asetab ta aususest kõrvale, sest koostöö Z-ga on mõlemale poolele kasulik ning kergemeelselt võib X arvata, et arvestab ka Y huvidega kuna leiab, et koostöö Z-ga neid reaalselt ei kahjusta (vaatamata lepingutingimuste rikkumisele)
Mida võiks juhtumi lahendamiseks soovitada?
Antud juhtumis oleks X pidanud eetilisest vaatenurgast lähtudes juba algusest peale teisiti käituma. Kui tekkis vajadus soov hakata Z-ga koostööd tegema, siis oleks võinud seda teemat koos Y-ga arutada. Olukorras, kus Y ei pidanud tegutsemist Tartus ja muudes piirkondades perspektiivseks, oleks suure tõenäosusega võinud sündida kokkulepe, et Z saab endale õiguse nendes piirkondades tegutseda. Seda aga paraku ei tehtud. Selline lahendus oleks lähtunud aususe põhimõttest, et sest kõiki osapooli oleks asjast ühtemoodi informeeritud ja ei oleks midagi varjatud. Samuti oleks sellisel juhul X kohelnud Y ja Z võrdselt ning arvestanud nende huvidega.
Praegu väljakujunenud olukorras on Y saavutanud tänu X käitumisele nõudeõiguse ning kujunenud olukord võib ohustada X ja Y vahelist koostööd ja ka Y omaniku töötamist X-s. Samal ajal antud olukorras Z oma õigusi ei nõua. Käitumine, kus X allub Y survele, kuid Z õigustele tähelepanu ei pööra, ei ole samuti osapoolte võrdne kohtlemine.
Võimaliku lahendusena võiks otsida kõige pealt kompromissi kolmepoolsete läbirääkimiste teel. Samal ajal ei ole väga suurt lootust, kas see tulemusi annab, arvestades Y meelestatust. Siiski on X Y-le kahju põhjustanud ja selles osas on Y nõuded õigustatud. Samas, et kohelda Y ja Z võrdselt peaks X pakkuma kahju hüvitamist võimalust ka Z-le (isegi kui viimane seda ei nõua).
Samal ajal tuleb koostööleping Z-ga ilmselt ikkagi lõpetada kui Y seda nõuab. Kui eelnevalt läbirääkimisi pidada siis on võimalus, et teatud tingimustel Y on nõus Z konkureeriva tegevusega , aga selles ei saa kindel olla. Samuti ei saa kindel olla, et antud juhul Y poolt väljapakutud tingimused oleksid Z sobivad.
Omaette eetiline küsimus on, kas on eetiliselt õige olukord, kus X kasutab Y teenuseid samal ajal kui Y omanik on X töötaja. Kui X kasutab vaid Y teenuseid ja teiste ettevõtete omasid mitte (nagu ka X ja Y vahel sõlmitud lepingus sätestatud), siis võib seda eetiliseks pidada, muudel juhtudel aga, tekib küsimus erinevate koostööpartnerite võrdse kohtlemise suhtes.
Viidatud allikad
1. Brenkert, G. G., Beuchamp, T. L. (2012) The Oxford Handbook of Business Ethics.
2. Ferrell, O. C., Fraedrich, J., Ferrell, L. (2012). Business Ethics: Ethical Decision Making and Cases . Mason: Cengage Learning.
3. Koslowski, P. (2000) Contemporary Economic Ethics and Business Ethics. Hannover : Springer