Esimene Maailmasõda. (0)

1 Hindamata

Tallinna Tööstushariduskeskus.
I Maailmasõda
Referaat.
Laura Oiluk
206 RMÜ
27.10.09
Tallinn 2009

Sisukord

2
SISSEJUHATUS 2
Sõjapõhjused 3
Sõja osapooled 4
Sõdivate poolte plaanid 5
Esimese maailmasõja käik 6
1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 6
1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) 7
Sõja lõpp: 7
Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ 8
Esimese maailmasõja tulemused: 8
Kasutatud kirjandus: 10
http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/sisukord.html 10
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 10

SISSEJUHATUS

Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.
19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele , eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks.
Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad.
Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.

Sõjapõhjused

Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist.
Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne , kuna Esimeses maailmasõjas peituvad mingil määral ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast ja samuti poliitilistest vaadetest.
Üldine põhjus Esimese maailmasõja puhkemiseks oli teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Enne maailmasõja puhkemist alahinnati ohtu. Riigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega üritanud seda kuidagi ära hoida. 20. sajandi algul oli levinud arusaam, et sõda on romantiline. See on vägagi kummaline, kuid kogu Euroopa rahva seas oli palju neid, kes sõda lausa soovisid ning põnevusega ootasid. Sõja põhjuseks loetakse ka seda, et tollel ajal puudusid sellised organisatsioonid , mis korraldaksid riikide liidrite kohtumisi, et arutleda erinevaid probleeme ja lahendada konflikte. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia .
Enne Esimest maailmasõda aga poleks praegune maailmakorraldus olnud õieti ettekujutatavgi. Erakordne on ka asjaolu, et Esimene maailmasõda lõppes nii, et võitjaiks osutusid vaid demokraatliku korraldusega riigid. Sõda on muidugi raske ja sünge aeg. See tähendab meeste eemalolekut naistest, majanduslikku kitsikust, seltsielu kängumist – elu lõbusama poolest loobumist. Maailmasõja puhkemine tõi kohe kaasa ka üldise alkoholikeelu määramata ajaks. Eelkõige toob sõda aga ohvreid.
Nähakse Esimese maailmasõja puhkemises ka häid külgi. Esimene maailmasõda andis ainulaadse võimaluse iseseisvuda seni iseseisvuseta rahvastele. Üle 700 aasta tekkis eestlastel reaalne šanss astuda võitlusse iseenda peremeheks saamise eest. Ma arvan, et me peaksime oma riigi sünniloos tähtsustama ka Esimest maailmasõda, mis täitis eeltingimused omariikluse eest võitlemiseks.

Sõja osapooled

Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria .
23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias .
27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia , Tšernogooria, Itaalia ja Rumeenia.
Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega.

Sõdivate poolte plaanid

Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata.
Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all“. Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja , Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu.
Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung .
Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee . Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale.
Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Ta pidi arvestama ka sõjategevusega kahel rindel – Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oli Saksa vägede purustamiine Ida- Preisimaal , et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa , millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega.

Esimese maailmasõja käik

1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust.

Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni.
Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja.
Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja
4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale
Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale.

Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.–6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).
Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda.
Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu).

1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb).

2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma . Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa . Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada.
Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja.

23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja.
14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel.

Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia

1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar)

Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga . Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.
1. juulil alustavad Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos kasututatakse tanke). Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.

27. augustil astub sõtta Rumeenia (Keskriikide vatsu), kelle sõjavägi purustatakse.

Aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes.

1. veebruaril kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki.
Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine.

Sõja lõpp:

*1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus
tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel keiser
Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid
bolševikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu
sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega
konsulteerimata).
Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad
sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja
Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene,
Ukraina , Taga-Kaukaasia).
*Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a.
esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja.
*Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant.
*Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased:
A) Bulgaaria (30.sept.)
B) Türgi (30.okt.)
C) Austria-Ungari (3.nov.)
*Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas
taganemist.
*Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser põgenes
Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi
Antandiga.
*11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand
Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile
samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda.

Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _

sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele.
*tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks.
*majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei
toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib
majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid.
•riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu
•riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast
•riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete
pankrotistumine
• riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum
1914 86 miljoni marka)
*tööjõu puudus:
•kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad
osalema ühiskondlikus elus
•mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a)
•keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
*puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
•kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal
• nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu
*sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA:
•andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene
•Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest
puudus)

Esimese maailmasõja tulemused:

*Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
*lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid.
*Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia .
*sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut
(neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
*sõjaaastad:
•purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus
elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas
kõikesallivuse jooned).
•tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
*tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse.
*suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA
võlglasteks.
*tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale
I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit ,
desarmeerimisprogrammid).
*võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule,
Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
*I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut
(näiteks autod, lennukid ).
*sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.