Legend räägib et Zeus sai hera käitumise pärast kord nii vihaseks,et sidus ta randmetega kalju otsa ja pani jalga raskused.Hera oli kõrgeim jumalanna ja tema hoolitses abielukaitsmise eest. · Ares (Mars)-Zeusi ja Hera poeg.Sõjajumal keda on tihti kujutatud vihasena.Teda sümboliseerib punane värv, ning mõõk. 6 · Athena (Minerva)- Vanakreeka tarkuse jumalanna kes hoidsis ühiskonnas alati õiglust.Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud kui linnamüüride valvurina.Tänapäevane Kreeka pealinna nimi Ateena on tulnud just selle jumalanna auks.Samuti oli ta kudumismeister ning õpetas seda kunsti esimesele naisele. Athena sümboliseerib samuti noorusliku välimust. · Apollon (Apollo)-Valguse jumal.Sümboliteks lüüra, vibu ja nool.Apollon oli Kreeka
Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeklastel oli mitu jumalat: Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad.
tohutu jõgi, mis maailmas ringleb, on ,,veremeri , mis ümbritseb südant." Väikese ujedusetundega räägib Leonardo endast kui ,,mitte kirjamehest", kuigi tal oli mahukas ja kõige värskem kultuuriline taust, isegi kui see oli osaline ja mõnes piirkonnas segane. Ta oli uhke selle üle, et kui ta seati vastastikku trompetite ja ,,matkijatega", ei osanud ta ,,kommenteerida neid, kes olid tähtsamad," ehk kommenteerida pühakirju, iidse tarkuse allikaid. Ta oli selle asemel õppinud kõike kogemusega, selle meistrite meistriga. Kuid tema soovis teada kõike mingist teemast, et avastada põhiolemus meestel ja taimedel, lilledel ja loomadel, ei saavutanud ta suuremat teadlikkust reaalsusest, kui Masaccio saavutas 70 aastat varem oma kujutluses viljatutest mägedest. Ta lõi fantastilise ja ebareaalse maailma, kirjeldamatu romantika. Teda vaimustasid universumi muudetavad küljed, Asjadelühiajalised olemused
ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset. 26) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta: milline on Seneca järgi õnnelik elu? Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. . 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb?
Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks. 2 2. KONFUTSIUSEST JA KONFUTSIANISMIST Konfutsius on Kongfuzi latiniseeritud nimekuju. Täht-tähelt tähendab see „Õpetaja Kong“. Nimi sai läänes tuntuks tänu 1583. aastal Pekingisse asunud jesuiitidele, kes tõlkisid ja avaldasid tema töid. Peagi sai Konfutsius läänes Hiina tarkuse võdkujuks. Võis arvata, et müüt temast liildab Konfutsiuse tähtsust Hiinas, kuid ometi pole see nii. Kuigi vahel ei ole erilist seost Konfutsiuse filosoofia ja tema ajaloolise mõju vahel, pole ometi Hiina mõtteloos temast mõjusamat kuju. Kirjeldused Konfutsiuse elust ei sisalda erilist vastuolulisusi nagu mõne teise sama perioodi filosoofi biograafiad. Teost „Vesteid ja vestlusi“ (hiina keeles „Lunyu“), mis sisaldab tema
Abielu ei lõpeta kunagi muu kui surm, kui just emma-kumma poole talumatu jonnakus sidet ära ei lõhu. Sellel juhul peab jonnakas igavesti vallalisena ja põlu all elama, kannataja aga saab valida uue abikaasa. Abielurikkujaid karistatakse kõige rängema orjusega. Utoopias on väga vähe seadusi, kohtus peab iga inimene ise ennast kaitsma. "Kas pole seadus, mis nõnda on tehtud, et ta endaga ähmase tõlgendamise kaasa toob, nii et ükski inimene ilma suure tarkuse ja pika vaidlemiseta selles selgust ei saa, niisama hea, kui et neil mingit seadust ei olekski?" Sõtta astuvad utooplased vaid oma maa kaitseks, sõprade maale appi vaenlasi välja ajama või et vabastada türanniast mõni rahvas, keda rõhutakse. Sõjas teenitud kuulsust ei pea nad millekski ja pigem jälestavad sõdu ja taplusi. Juubeldavad nad aga siis, kui vaenlasest kavalusega võitu on saadud, sest siis on see saavutatud mõistuse väe ja võimuga. Oma
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Härra Rickert suundus ka ise Hamburgi. Rongis oli kupees aga parun Taruki nimi. Ja Tim sai teada, et laevakompanii kuulub parunile.Timm ei teadnud, et parun Taruk jälgib teda vargsi ikkagi edasi. See, et Timm ei naernud jäi silma ka Rickertile ja ka tema emale, kelle juures Timm enne laevale minekut peatus. Rickert lubas talle tööd stjuuardi abina laeval. Timmi ema, viis poisi nukuteatrisse vaatama etendust „Kleepluik” See oli lugu printsessist, kes ei naernud ja kuidas ta ühe mehe tarkuse ja kavalusega uuesti naerma saadi. Timmile läks see naeru teema väga hinge, aga naerda ta ei saanud. Etenduses oli lause ; „Mis tõprast eristab meid, naer on see.” Laeval oli Kreschimir see mees, kelle abiliseks Timm pidi saama. Kreschimir oli kunagi ka kohtunud hipodroomil Timmiga ja seal ühe kihlveo maha laitnud, arvates, et hobune, kellele Timm panustas, ei võida. Timm märkas, et mehel olid tuttavad kalasilmad, nagu olid olnud parun Tarukil. Varsti kuulis Timm laevas
– selle kohta, mis “ühele polis`ele paistab õiglane ja ilus” – on “arvamuste” tasandil alati problemaatiline. Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea
2a) predikatiivsete lauseosade ümbermõtestused on suunalt vabad, nt. loomariigist inimesele (Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad), füüsiliselt mittefüüsilisele (Valel on lühikesed jalad), aga personifikatsioonide kaudu ka inimsfäärist loomariiki (Sisalik öeldakse olevat ussi vennapoeg), inimsfäärist meteoroloogiasfääri (Hundile on udu onu, vihm veli, kaste kaelelõikaja), konkreetselt abstraktsele (Ettevaatus on tarkuse ema) jne.; 2b) nominatsioon on aga ainult ühesuunaline: vanasõna võib mõelda inimest ja nimetada teda figuratiivselt loomaks, taimeks, asjaks või ka inimeseks endaks; aga kui on vaja tagada, et vanasõna mõistetaks nimelt kui ütlust tõelise asja, loodusnähtuse, haiguse, taime, looma vm. mitteinimliku kohta, siis on seda objekti võimalik nimetada ainult ta "õige" nimega (taime taimeks, looma loomaks, haigust haiguseks, eset esemeks jne
Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil. Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale. Koopast pääsenuna pimestab päike hetkeks inimese ja ta ei saa kohe nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda. See on kujund inimese pürgimisest täiuse ja teadmiste poole
jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid
Bhagavadgita on krishnade usualgatajate põhitekst. Pancatantra 5 raamatut, loomavalmidest. Autoriks on india pühak Bidpay, 11 saj, on tõlgitud 200 keelde (13 saj. ladina keelde), lääs on sealt saanud oma muinasjutu teemad. Hitopadea India kogum sanskriti mõistujutte proosas ja/või värssides. Kuigi H on sisult ja struktuurilt Pancatantrale sarnane, on ta siiski rikkalikuma sisuga. H. Sisaldab palju lühijutukesi mis on hindamatu väärtusega moraali ja tarkuse õpetusi täis.6 saj m.a.j. taastati sanskriti keelne tekst. Järelikult originaal onveel varem. ukasaptati - [sanskr., Lood papugi'70 '], Siukasaptati, sanskriti jutustuste kogu (loodud umbes XII saj) tundmatu autor; üsna populaarne, paljud tõlgitud sisud on muudetud natuke ( nt. pärsia keeles Tutiname ) Brhadkath Arthastra - on vana India uurimus riiguvalitsemiskunstist, majandusest ja sõjaväelisest strateegiast. Valmimisaeg u 4 saj e.m
taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta
Vananemisega seotud mõisted Vananemine ja vanadus on kahetised mõisted. Mitmesugused vananemisprotsessid toovad kaasa nii positiivset kui ka negatiivset tagajärgi. Negatiivsest küljest toob vanadus kaasa mitmesuguseid kaotusi, näiteks keha jõetuks muutumist, haigusi, muutusi välimuses, tegevusvõime vähenemist, üksindust, ühiskondliku positsiooni nõrgenemist või otsest kõrvalejäetust. Positiivsete vananemisega seotud seikadena mainitakse sageli kogemuste, mitmesuguste oskuste ja tarkuse lisandumist. Vanadust võib vaadelda ka kui harmoonia ja paljude vabaduste ajajärku. Inimease elukulgu on võimalik käsitada ka kumulatiivse protsessina, millega kaasneb mitmesuguseid nähtusi. Osa neist kulutab jõuvarusid ja osa lisab neid Enamlevinud periodiseerimine · 55(60)-70 elatanud. Pensionitulek · 70-90 vana · >90 pikaealine. Sõltuvus teisest. 3 1
esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Just Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne". Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus Erichtoniose maoks
brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3
... kool LEO HJORTOSO "KREEKA JUMALAD JA KANGELASED" Referaat ... nimi ... klass ... aasta 2 Sisukord Maailma loomine ............................................................................ 5 Kaos ja Gaia ............................................................................................................. 5 Titaanid......................................................................................................................5 Olümpose jumalad.......................................................................... 5 Zeus ja tema naised ...................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Ta on neitsijumalanna, kelle auks on ehitatud Parthenon Kreeka pealinnas Ateenas. Ateena kultus on teadaolevalt eksisteerinud väga varajasest perioodist ning müüdid temast on mitmeid kordi ümberkirjutatud, et nad vastaksid erinevatele Kreeka perioodidele, mis kunagi seal valitsesid. Kreeka filosoof, Platon samastas teda Liibüa jumalusega, Neith-iga, kes oli sõjajumalanna, kuid tema iseloomustamiseks tihti näidati teda rasket tööd tehes või kudumas. Ateena on samuti tuntud kui tarkuse ja nutikuse jumalanna, ta oli samuti ka kudumise ning teiste käsitööde kaitsejumalanna. Teda on sageli kujutatud koos kakuga ning on väga tihti kujutatud koos võidujumalanna, Nike-iga. Ateena kannab rüüd kas lamba- või maonahast ning müütide järgi olevat talle kinkinud selle Zeus ise. Samuti on sageli teda kujutatud kiivriga ning kilbiga, millel on Gorgo pea, arvatakse, et see kilp on Perseuse üllas kingitus. Madu on tihti kujutatud kas Ateena oda või sau otsas ronivat.
Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu. Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist.
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult ki...
tailaste jaoks söömine nauding ning seda tehakse suure seltskonnaga mõnusalt aega veetes ja nautides. Söök asetatakse keset lauda ja igaüks proovib kogu laual olevat toiduvalikut, kuni väga erinevatest maitsetest saab kõht täis. 13. Kombed Aasias pole kombeks oma emotsioone välja näidata. Templeid ja kodusid külastades tuleb jalanõud ära võtta. Templeid külastades peavad õlad ja põlved kaetud olema. Nagu paljudes Aasia kultuurides, on ka Tais pea tarkuse allikas ning on väga ebaviisakas puudutada teiste päid (ka laste). Jalgu peetakse seal väga mustaks ning jalaga inimeste, Buddha või kuninga poole suunata ei tohiks. Käepigistus pole Tais tavaline ning seda võib kohata vaid ärikohtumistel. 14. Tai massaaz Tai massaaz on 2500 aastase traditsiooniga ravimeetod, mis põhineb Auromeditsiinil, budistlikul hingeteraapial, hiina meditsiinil, joogal ja ka kohalikul Siiami meditsiinil. Seda kasutatakse paljude haiguste ravimiseks
kes arvavad, et elu on tühi töö. Õigus pole ka neil, kes omistavad talle mingi otstarbe. Poolel teel tõeni on vaid need, kes ei tiku arvama." Ma ei taha küll selle teksti kohta mingeid emotsioone avaldada, kuid need read mulle meeldivad. Inimesed ei tea ju tegelikult mitte midagi, küll aga kiputakse igasuguseid asju arvama ja siis veendunud olema, et nii peabki olema. Filosoof Sokrates on kord öelnud: "Ma tean, et ma midagi ei tea." See on minu jaoks tarkuse definitsiooniks. See osa mida me maailmast teame, pole midagi selle kõrval mida me ei tea. Olematus on vajalik, kuid ainult neile, kes midagi teada tahavad. 1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, Praha kevade mahasurumisega purunesid 1960. aastate lootused "inimnäolise sotsialismi" sünniks. Ehkki kirjanduses polnud võimalik kritiseerida riiklikku poliitikat, sagenesid ühiskondlikud teemad, mida kujutati tihti
"tunne iseennast". Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises. Vastupidiselt oodatud vabandamisele hakkas ta kohtuga vaidlema. Lõpuks mõisteti ta napi häälteenamusega surma. Kuigi tal oli võimalik põgeneda ei teinud ta seda. Sokratesel polnud endal kirjalikku õpetust. Kõik teadaolev on tema jüngrite poolt kirja pandud. Ta ei pidanud end targaks, vaid tarkuse otsijaks. Ta üritas inimesi panna otsima tõde ja loobuda senisest enesekindlusest. Ta teadis, et ta ei tea õieti midagi. Pidas tähtsaks asjade põhjendamist ja mõistmise süvendamist. 11. Platon (427-344 eKr) oli vastandiks Sokratesele, kuigi oli tema õpilane. Platon oli juurdleja ja teoreetik. Kõik tema kirjutised olid Sokratese ümber ja enamasti vestluse vormis. Kuna ta räägib läbi teiste tegelaste pole alati aru saada, mis on tema enda seisukoht
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
armupatud III prassijad IV pillajad, ihnused V uhked, kadedad, tigedad VI ketserid VII türannid, mõrvarid, enesetapjad, vägivallatsejad VIII kupeldajad, silmakirjatsejad, vargad, võltsijad, altkäemaksuvõtjad IX reeturid. Purgatoorium - rahu, vaikus, ainus koht selles teosed, kus inimesed arenevad, 7 pattu nõuavad puhastamist: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine, liiderlikkus. Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast Francesco Petrarca (1304-1374) Itaalia suurim lüürik (sonett); vastuoluline isiksus; Cicero isa, Vergilius vend. Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata, 12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude
mõne õukondlase nö pahandust teinud koer hukati avalikult. Sarnaselt oma vanaisadele hakkas Louis XV pidama ametlikke armukesi. Kuulsaim ja poliitikale suurima mõjuga oli madam Pompadour. Ta oli abielus maksuametnikuga, kuid oma auahnuse tõttu sai 24 aastasena ikkagi kuninga armukeseks. Selleks jäi ta kuni oma surmani 43. eluaasta vanuses, aastal 1764. Intiimselt tihedam oli kuningaga läbikäimine esimesed viis aastat. Tema erootiline külg ei olnud eriti tugev, kuningat köitis ta oma tarkuse ja huumorimeelega. Madami ei häirinud kuninga arvukad erootilised kõrvalepõiked ja sõbratarid, vaid ta oli rahul, et omas läbi kuninga võimu tähtsate ametnike ja sõjaväelaste üle. Veelgi enam madam organiseeris kuningale ise uusi neidusid. Versaillesi loodi ,,Hirvepargi" nimeline asutus, kuhu toodi aristokraatlikke tütarlapsi üle kogu Prantsusmaa, sealjuures pidid nad olema süütud. Madam isiklikult valis
saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine
Kuigi ,,Dekameron" selles on mitmeid pöördeid, naitub Emilia · Kirjutatud 1349.-1353. aastal, lõpuks Palemonega. novellikogu. ,,Armunägemus" · Räägib kolmest noormehest ja seitsmest · Kirjutatud 1342. aastal jutustava luule neiust, kes on Firenzes 1348. aastal vormis. möllanud katku eest linnalähedasse · Räägib tarkuse, rikkuse, armastuse ja suvelossi põgenenud ja seal maise hiilguse võitudest surma üle, ning meelelahutuseks kordamööda lugusid sellega kaasnevat väärilisust Fiammetta jutustavad. armastuse suhtes. ,,Filostrato" · Tänu õpetaja abile, pääseb · Kirjutatud 1335. aastal (võibolla ka 1340. kammerteenriks Rooma aastal) jutustava luule vormis
Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2. teine aste (secunda) ladina keele grammatika, usuõpetus , muusika 3. kõrgem aste (prima) ladina keel Alamastmes tuli lugemine selgeks saada. Esimeseks õpikuks oli Melanchtoni ,, Hand- Büchlein", mis tõlkes tähendab käsiraamatuke.
· Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. . Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coach töötab ainult kliendi seest tuleneva tarkuse ja ressurssidega.Mentor jagab vajadusel lisaks ka enda kogemust ja teadmisi. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu . Coaching'u tehnikat, mis tähendab konkreetsete põhimõtete alusel inimese suunamist ise lahendusi leidma, valdab näiteks Eestis vaid teatud hulk sertifitseeritud inimesi. Mentorlus eriväljaõpet ei eelda, seda saab ellu viia
Aga sellest olenemata talletas Henry enasse nii kuningaks olemise maneere, stiili kui ka poliitika ning tseremooniate korraldamise kunsti. Samal ajal oli ta tunnistajaks kuninga idiosünkraasia süvenemisele ja seostades seda eksikombel kuningavõimu tugevusega, jõudis ta järeludsele, et valitsemise lahutamatuks osaks on ka teatud isiklike kinnisideede rahuldamine ja karmi vägivalla kasutammine. Kuningas Hnery VII polnud enam oma meeltesegaduses võimeline õpetama kuningliku tarkuse põhimõtet- kuidas teha vahet võimu õige kasutamise ja kuritarvitamise vahel. Kuningas muutus ahneks, reliikviate jahtimine muutus tema kinnisideeks. Ta oli kerges usuhulluses. Ta käis sageli palverännakutel, andis kabelitele oma vara ning mis kõige hullem- kuna ta ei sallinud ketsereid, laskis ta neid põletada. Kõik kes armu said, pidid elu lõpuni kandma riietele õmmeldud punaseid riste ja vitsakimpe.
Sellistel puhkudel aitab hästi trenn, kus ollakse aktiivse liikumise tõttu sunnitud hingama sügavamalt või on vabastava hingamise seanss, kus juhendaja õpetab muutma hingamist sügavamaks ja teadlikumaks. Mõlemaid koos praktiseerides aidatakse nii oma keha kui hinge (www.hingamistuba.ee, 2015). 9. Tulevikuteraapia Tulevikuteraapia abil on võimalik rännata tulevikku ja saada ühendust oma tuleviku Mina tarkuse, oskuste ja energiaga. Selline ajas rändamine tulevikku võimaldab muuta ja kiirendada oma praegusel eluteel liikumist soovitud suunas. Tulevikuteraapia võimaldab heita pilk oma tulevikku 5, 10 või enama aasta pärast, näha erinevaid valikuvõimalusi ükskõik, mis eluvaldkonnas (töö, suhted, armastus, tervis, elukoht jne.), kiirendada oma edu saabumist, kohtuda oma hingesugulasega või elu armastusega, välja selgitada oma anded,
" -Nietzsche "Meie planeet on otsekui universumi kalmistu - see on paik, kus kõik surevad" -George E. Vandeman "Kassid saavutavad ilma vaevata seda, millest meid, inimesi on ilma jäetud: nad kõnnivad läbi elu ilma müra tekitamata."-E.Hemingway "Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway "Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse." -A.H.Tammsaare "Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete." -Sokrates "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho "Möödunud õnn on surnud õnn, ja surnuga ei taha keegi kauemaks yhte jääda"-Tammsaare ,,Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus;haridust pole, oma mõtted on jõledus".-Konfuzius ,,Inimesed - miks te ennast ära ei tapa,ma ei suuda teile enam kaasa tunda."-Sven Kivisildnik "Loomade peal katsetatud inimene"
Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala.
Eksiilieelsed prohvetid, nagu nt Hoosea, on võrrelnud Jumala ja Iisraeli vahekorda pruudi ja peigmehe vahekorraga. Selline allegooriline tõlgendusviis on edasi kandunud ka ristiusu kirikutesse, kus pruudi ja peigmehena on nähtud Jumalat ja kristlikku kirikut. Nii nagu armastus on universaalne ja ajatu, mõjuvad Ülemlaulu värsid kaunilt ka nüüdisajal. TARKUSÕPETUS IISRAELIS Esimese Kuningate raamatu järgi oli Saalomon kuulus oma tarkuse poolest ja tema õukonnas tegutsesid tarkusõpetajad. Samasuguseid andmeid on ka Juuda kuninga Hiskija kohta, kellel oli oma tarkade nõuandjate kogu ja kool, kus nad tarkusi jagasid. See oli tolleaegse akadeemilise hariduse aluseks. Iisraeli tarkusekirjanduse eeskujuks oli Egiptuse tarkusekirjandus. Vt ideaalne tark inimene oli Egiptuses elanud Joosep. Tema tarkus väljendub mitmekesistes teadmistes, positiivsetes iseloomuomadustes ja usus Jumalasse. Tarkusõpetus oli praktilise suunitlusega
filosoofiale jättis jälje neoplatonistlik süsteem. Teisest küljest rajas ta teed keskaegsele mõtlemisele, pannes aluse keskaegsele filosoofiale ja kristlikule dogmaatikale. Mis on inimene 5 Augustinuse arvates oli Kristuse-eelne filosoofia ohustatud sellest, et mõistuse väge ülistati inimese suurima väena. Mõistus aga on küsitav ja kahtlane nähtus. Ta ei või näidata teed selguse, tõe ega tarkuse juurde. Mõistuse tähendus on ebaselge, tema tekkimine on varjatud saladuskattega selle saladuse võib lahendada ainult kristlik ilmutus. Thomas Aquino omistas küll inimmõistusele natuke suuremaid võimeid kui Augustinus, aga oli veendunud, et ilma Jumala armu ja valguseta ei suuda mõistus oma võimeid õigesti kasutada. Uusaja algul kerkis esile mõtleja, kes andis filosoofilisele antropoloogiale uut jõudu ja sära. Pascalil oli võrratu anne selgitada kõige hämaramaid
Enamik vanemaid mõistab, et suheldes ei saa üks osapool pikka aega vaikida. Et saavutada lähedane suhe, tuleb vanematel oma lastega rääkida, ja lastelgi on vaja kõneleda. Rääkimine on tähtis, kuid veelgi olulisem on see, kuidas vanemad seda teevad. Vanemate ja lapse suhte kohta saab palju öelda, jälgides nende omavahelist suhtlemist, eriti aga seda, kuidas vanem vastab laste teadetele. Vanematel tasub uurida, mil viisil nad lastele vastavad, sest selles peitub vanemliku tarkuse võti. 8 3. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine, mis on tunduvalt tõhusam, kui passiivne kuulamine, on tähelepanuväärne võimalus lähendada sõnumi saatjat ja vastuvõtjat. Selles protsessis on vastuvõtja niisama aktiivne kui saatjagi. Ent aktiivse kuulamise õppimiseks peavad vanemad paremini mõistma kahe inimese vahelist suhtlemisakti.
Surmapaiga kohale kuhjati suur küngas kurgaan. Kui lahkunu oli silmapaistev inimene, siis võisid alustada teekonda ka tema naine ja orjad. Surnu mälestuseks korraldati sõjamängud. Novgorodisl oli palju kirikuid. Siin on välja toodud, mis ajal on üks või teine ehitatud ja millest ning kuidas. Novgorodi Kreml e. Detinets Ehitatud 10-15.saj. 1,5km pikkune ja 10,6m kõrgune kivimüür. Kirikul oli 13 torni. Tänaseni on säilinud vaid 9. Sofia katedraal e. Püha Tarkuse kirik Asub Kremli põhjaosas. Riskuppelkirik on valmistatud puidust 989. a. puidust. Hiljem on seda taastatud aastatel 1030-1045 ja 1045-1050. Kirikul on 6 kuplit. Praeguse Venemaa vanim kirik. 11.saj. peale vana kiriku põlengut kutsuti meistrid Konstantinoopolist, kes võtsid uue hoone ehitamisel eeskuju Konstantinoopolis asuva Sofia katedraalist. Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud
Sellele järgneb kolme tüüpi filosoofilisi koolitusi, visandatud Epictetuse poolt. Need kirjutatud mõtted moodustavad teise etapi filosoofia õppimisest, vajalik pärast filosoofiliste teoreemide mõistmist. Täites selliseid kirjutatud filosoofilisi harjutusi, püüab Marcus muuta oma hinge ja sisemist korraldust, mis omakorda muudab tema käitumist. Teine etapp filosoofilises hariduses on protsess, milles filosoofia õpilane treenib end panema teooriaid praktikasse ja seega teha edusamme tarkuse poole. 3. ,,Seisukoht Kosmosest" Kõikidest filosoofilistest harjutustest raamatus ,,Iseendale" on ehk kõige esileküündivam ,,Seisukoht Kosmosest". Mitmetes lõikudes õhutab Marcus ennast üle olema piiratud üksikisiku perspektiividest ja kogeda maailma kosmilisest vaatesnurgast. Sa võid kõrvale jätta palju liigset, mis sind vaevab ja mis tervenisti rajaneb su arvamusel, ning juba sellega lood enda ümber avarust, et mõttes ümber haarata kogu maailm, mõelda
Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru. Lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne Oraakel pühamus, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Theatron vaatamise koht, teatriplats, vaatemängupaik Sofistika inimkesksust ja traditsioone vaidlustav filosoofia, õitses Ateenas. 14. Poliitikud: Solon: Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". Perikles: Ateena riigimees, keda peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Teda peeti väga heaks demagoogiks, kes oskas
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud ja oli väga hea kõnemees. Tema kirjutistega saabki alguse ladinakeelne kristlik kirjandus. Talle kuulub kuuous lause. Credo quia absurdum est. usun kuna see on absurdne. See määratleb ära, kus on usutõed. Usutõed asuvad täiesti teistsuguses maailmas. Usutõed on filosoofilised, kättesaamatud. Temalt tuleneb ka seisukoht ,et filosoofia on teoloogia teenijatüdruk
Seejärel hakkad hinge ilu pidama keha ilust väärtuslikumaks, nii, et kui kellelgi on suurepärane hing, aga välimust pole, siis pead seda piisavaks ja hakkad seda inimest armastama, hoolt kandma ning pyyad temas sünnitada selliseid mõtteid, mis neid paremaks muudavad. Peale seda tuleb ta juhtida teadmiste ilu poole ja, et ta seda mõistaks. Tuleb pöörduda ilu avara mere poole ja tunnetada seda ilu ammendamaatus tarkuse armastuses, sünnitades üllaid kõnesid ja mõtisklusi, selle kaudu saades tugevaks ja täiuslikuks, hakkad nägema ühtainust sellist teadmist, mis ongi ilu teadmine. Mis on platonistide jaoks tõeline ilu? Mil viisil on võimalik seda tunnetada? Ilu ilmub iseendana, endaga ühetaolisena, kuna kõik muud iluliigid on tema osalised umbes sel viisil, et kuigi nad tekivad ja hävivad, ei eksisteeri ilu ei rohkem ega vähem ega saa ilule osaks ka muid kannatusi
fotolabor, mida nimetati pimikuks. Pimikuks nimetati seda, kuna kogu pildi tegemise aja pidi toas olema pime, muidu läheks pilt untsu. Meie pere üks pildi tegemise koht on maja ees kase all. Tavaliselt tehti seal 1.septembril pilti kooli minevatest pere lastest. See koht on olnud ideaalne, kuna kase alla paistab varajane hommikupäike. On ka räägitud, et pilt tehakse just kase all kuna meie peres on kask tarkuse puu. Need lapsed, kes ei viitsinud õppida said kaseurva plaastrit. See parandas kohe olukorda. Piltide pealt on aru saada nii ajastu muutumine, kui ka kase kasvamine. Muidugi on näha ka erinevus tänapäeval tehtud ja varem tehtud piltide vahel. Esimene pilt on tehtud siis, kui minu vanim tädi läks esimesse klassi. See oli aastal 1980. 20 Teine pilt on tehtud kaks aastat hiljem. 21 Kolmas pilt on tehtud 1987.aastal, minu ema läheb seal 0 klassi. 22 Neljandal pildil on juba kõik neli
klass. Julged vaprad tegelevad julgeolekuga. Filosoofid, ehk mõistuse inimesed tegeleksid riigi juhtimisega. Inimese voorus arete, mida inimene peab arendama avaldub neljal põhilisel viisil: 1. mõõdukus (sophrosyne) 2. vaprus (andreia) 3. tarkus (sophia) 4. õiglus (dikaiosyne) eesmärgiks on saavutada „hea“. Seega eetiliseks võib pidada inimest, kes püüdleb mõõdukuse, vapruse, tarkuse ja õigluse poole. ● Õigel ja heal on universaalne tähendus, see ei ole miski, milles inimesed võiksid kokku leppida. Õige ja hea mõõdupuuks on jumal ning jumaliku poole peab inimene püüdlema. Kasvatus peab õpetama inimest oma loomulikke võimeid tunnetama ja neid arendama. Platon ei vastanda loomuõigust positiivsele õigusele Loomuõigus teostab end positiivses seaduses, kui ka viimane toetub mõistusele.
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
