Kirjanduse arvestus

Q: Miks on Lao-Zi ja Konfutsiuse tekste raske mõista?

Vastus leiad õppematerjalist: Kirjanduse arvestus

Q: Palju tõlgitud Millised on nende teoste kesksed mõisted?

Vastus leiad õppematerjalist: Kirjanduse arvestus

kirik, greete

Kirjanduse arvestus (0)

Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks on Lao-Zi ja Konfutsiuse tekste raske mõista?
Palju tõlgitud Millised on nende teoste kesksed mõisted?

Kirjanduse arvestus (KI1)

Müüt
Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased – kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest.

Suuline ja kirjalik kultuur
Suuline kultuur:
Kirjalik kultuur:
Seotud tugevasti looduslike sümbolitega
orienteeritud minevikule
suunatud tulevikku – tähtis osa ennustamisel ja ennetel
sümbolid
sümbol meenutab mõtet
ainulaadsed sündmused
ilukirjandus
detailitesse laskumine

Miks on Lao-Zi ja Konfutsiuse tekste raske mõista? Miks on „Kulgemise Väe raamat“ ja „Vesteid ja vestlusi “ väga palju tõlgitud? Millised on nende teoste kesksed mõisted? Mille poolest Lao-Zi erineb Konfutsiuse õpetussõnadest?
Esiteks neil on keeruline vorm. Vestlused on dialoogi vormis ning õpetusi tuleb sageli lugeda ridade vahelt, mitte ei öelda otse välja. Peab pidevalt kaasa mõtlema, muidu ei saa aru. Ka on mõned arvamused subjektiivsed.
Neid on palju tõlgitud, sest nendes on tarku mõtteid mis on aegumatud . Nende ideed on justkui erinevad maailmakorrad, mis haaravad endaga kaasa jüngreid.
Mõlema teose keskne mõiste on kulgemine – saatus, mille eest ei saa põgeneda. Kulg tähendab suunatud ja korrastatud liikumist, kogu loodus ja inimühiskond kulges . Inimene saab normaalselt elada ja tegutseda vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt.
Lao-Zi tahtis rohkem individuaalset rahulolu Konfutsius vastupidi – ühiskonna heaolu.

Kirjelda Gilgameši surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgameši mõtteviisi?
Loe lõpus olevat Gilgameši kokkuvõtet

Iseloomusta kõiki kangelasi
Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust. Gilgames oli üksik, naist polnd. Oidipus oli truu ja hea, armastas ja austas oma naist (ema). Odüsseia oli ka hea ja truu tahtis koju naise ja lapse juurde ja sellepärast tegi kõiki asju. Kõigi kangelaste puhul on ühine, et nad üritasid kõrgemate jõudude vastu (jumal/saatus) võidelda. Samuti said nad kõik lõpuks aru, et see on lootusetu.

Võrdel teatrifenomeni antiikajal ja tänapäeval. Nimeda etendusi autoritega
Antiikkultuuris oli teatril väga tähtis koht. Teatrid olid seltskonnaüritused kõikidele rahvaklassidele (tuldi terve perega sh. orjad terveks päevaks). Seetõttu oli sellel riigivalitsemise seisukohalt väga tähtis roll (mida rohkem valitseja teatrit soosis, seda populaarsem ta oli). Isegi vanas Roomas öeldi „ tsirkust ja leiba“. Vana-Kreekas anti teatripidustuste ajal isegi orjadele vaba päev. Ning et endus pidi olema hea, inimestel oli spetsiaalselt kaasas mädanenud tomatid ja juurviljad vastupidise jaoks. Tänapäeval on teater vähem populaarne ja rohkem haritumate jaoks mõeldud. Teater oli rahvale omamoodi elukool , mis õpetas lahendama keerukaid olukordi . Filmid on suuresti teatri koha võtnud , kuna ei väärtustata enam ehedat näitlemist vaid rahuldutakse erieffektidega.
Vana Kreeka – Aischylos „Oresteia“, Sophokles „Kuningas Oidipus“, Aristophanes „Konnad“
Tänapäev - Paul Ábrahámi „ Savoy ball“, „Koidula veri “ Loone Ots

Iseloomusta „Kuningas Oidipuse“ põhjal antiiktragöödiat
Jumalad – olid tähtsad, neid usuti jne.
Saatusega seotud ja kõrgemad jõud
Dialoog kooriga

Nimeta neli antiikkreeka luuletajad . Selgita mõisteid
Solon – varaseim meile tuntud, riigimees ja reformaator, teosed kajastavad poliitilisi taotlusi, sisaldades teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast.
Theognis – aristokraat, ründas teostes vihaselt oma aega, mil rikkus on seganud tõud ning halvad pääsenud rikkuse ja võimu juurde, samas kui head elavad vaesuses , leidub palju õpetlikke värsse
Sappho – kuulsaim poetess, luule sündis neidude sõpruskonnas, seotud sisemiste tunnete ja meeleolude väljendamisega.
Archilochos – palgasõdur, looming individuaalne, ja enda seisukohta väljendav, pilkas kangelaseetikat.
Eleegia - tnp. kurvatooniline luuletus ükskõik mis värsimõõdus; ant. kr. ükskõik, mis teemal luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli kaksikvärss.
Epigramm - kr. Väike lüüriline pühendusluuletus, ehitise/samba vms pealiskiri; tnp. Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus.
Epitaaf – hauakiri
Anakreontiline luule – Anakreoni anonüümsete järgijate luule
Lüürika – kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes.

Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad
Ajalooline proosa – Herodotos – ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad
Retooriline proosa – kohtud ja kõnekunst - Demosthenes
Filosoofiline proosa – Sokrates , Platon , Aristoteles

Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega. Üritas nendega vestlustesse astuda ja neid oma seisukohti põhjendama panna. Tema põhiseisukoht oli: “tunne iseennast ”. Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises. Vastupidiselt oodatud vabandamisele hakkas ta kohtuga vaidlema. Lõpuks mõisteti ta napi häälteenamusega surma. Kuigi tal oli võimalik põgeneda ei teinud ta seda. Sokratesel polnud endal kirjalikku õpetust. Kõik teadaolev on tema jüngrite poolt kirja pandud. Ta ei pidanud end targaks, vaid tarkuse otsijaks. Ta üritas inimesi panna otsima tõde ja loobuda senisest enesekindlusest. Ta teadis, et ta ei tea õieti midagi. Pidas tähtsaks asjade põhjendamist ja mõistmise süvendamist.

Platon (427-344 eKr) oli vastandiks Sokratesele, kuigi oli tema õpilane. Platon oli juurdleja ja teoreetik. Kõik tema kirjutised olid Sokratese ümber ja enamasti vestluse vormis. Kuna ta räägib läbi teiste tegelaste pole alati aru saada, mis on tema enda seisukoht. Tema arvates on suuline tekst parem kui kirjalik, sest kirjalikku võib mitut moodi tõlgendada ja arvas , et iga autori kirjalikud tekstid on autori viletsaimad. Koostas esimesena filosoofilised süsteemid. Asutas akadeemia ja pani sellega aluse tänapäevasele akadeemilisele institutsioonile . Algselt tahtis ta poliitikasse minna. Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. “Seadused”, “Pidusöök”.
Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed , meeltega tajuv aga muutlik . Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele. Mõistus on inimese parim tööriist. Epistemoloogilised (teadmised) ja metafüüsilised (tõelised) küsimused põimuvad ratsionalismis. Võttis käibele mõiste mõiste. Mõiste on mõistuse tööriist.

Aristoteles (384-322 eKr) on kõige rohkem akadeemilist kultuuri edendanud. Tema pani aluse paljudele teadusaladele. Tema süvenes esimesena üksikasjadesse. Tema tugines oma tekstides sellele, et põhjalikkus > hea stiil. Ta oli Aleksander Suure õpetajaks ja rajas oma Akadeemia. Mõjutas suuresti oma aega. Arvas, et inimene on looduslik olend . Igal asjal on oma olemus ja loomus. Inimestel on kõnevõime ja koos sellega ka moraal . Ta oli naturalist ja uskus, et inimene on osa loodusest. Inimene on ühiskondlik olend. Elu eesmärgiks pidas ta õnne, seda elu kui tervikuna vaadates. Aristotelest ei huvitanud surmajärgne saatus. Arvas, et hea elu saab alguse headest tegudest. Heale elule üldjuhiseid pole. Õiged on loomutäiusega kooskõlas teod. Kesktee on õige. Mõitslik situatsioonitundlik balansseerimine liialeminevate äärmuste vahel. Mõistus on jumalasarnaseim asi inimeses. Hea mõistus – ülim loomutäius. Mõistlikkus. Õnnelik elu kulmineerub vaimutöös. Filosoofia – inimliku õnne puhtaim ja kõrgeim vorm.

Iseloomusta antiikkultuuri „Pidusöögi“ põhjal
Antiikkultuur oli võrdlemisi meestekeskne. Tähtis on meestevaheline armastus ja üksteise jaoks oma parima andmine ning teise õpetamine. Sellist suhet peeti ülimaks. Tol ajal arutleti palju asjade olemuse üle. Ei mõistnud, mis tolku nad saavad sellest jumalate ülistamisest. Anne ja Maria tõlgendasid natuke tolleaegset tagapõhja lahti, just seda meestevahelise armastuse värki.

Üks kõne Erosele Platoni „Pidusöögist“
Valisin Agathoni kõne, sest tema ülistas just Erost, mitte neid inimesi, kellele on saanud hüveks õnn ja hüved Erose kaudu.

Eros on kõige noorem ja kõige õrnem jumal, lisaks veel nõtke kehaga . Kui ta niisugune ei oleks, vaid jäik, poleks ta võimeline igale poole sisse hiilima ning igasse hinge algul salaja sisse pugema ja pärast seal niisama vargsi väljuma.

Eros ei tee ülekohut jumalale ja inimesele ega kannata ka ise mõne jumala või inimese poolt tehtava ülekohtu all – vägivald teda ei puuduta , sest kõik kuulavad teda vabatahtlikult.

Need, kelle õpetajaks on olnud Eros, on särava kuulsuse tippu tõusnud, keda aga Eros pole puudutanud, on jäänud varju.

Kolm üldinimlikku teemat sellest kirjandusperioodist.
Õnn sõltub väga paljudest asjadest ning see on väga suhteline; Kuulsus – hea ja halb kuulsus ning selle saavutamine; Tunne iseennast – Sokrates;
Sokrates rääkis, et kõige tähtsam on ennast tundma õppida ning et inimese kohustus on enda käitumist analüüsida. Ma arvan, et kui kõik inimesed tunneksid ennast läbi ja lõhki ning teaksid oma tugevusi ja nõrkusi, siis oleks maailmas parem elada. Sest siis kasutaksid kõik inimesed enda maksimumi ära, kogu potensiaal kasutatakse ära ning kodanike tegemistest oleks rohkem kasu ühiskonnale ja kõigile.
Kokkuvõtted:
SOPHOKLES
"Kuningas Oidipus"
Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna .
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos 'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel , kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab , et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile.
Jõudes Teebasse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik.
Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
“Gilgameš”
Kuningas G: ta oli kaks kolmandikku jumal, üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri.
Jumalanna Aruru, kõikide inimeste jooja , kuulas taevajumal Anu käsku ja võttis nõuks luua G-le vääriline kaaslane - Enkidu loomine. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki savi, niisutas seda süljega ja voolis savist sangari. Pani sangarile nimeks Enkidu, pühendas ta sõjajumal Ninurtale.
Šamhat ja Enkidu. E oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi-jõi koos nendega ja magas koos nendega. Kuidas võõrutada E loomadest ja metsikustest ja teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti E juurde rõõmupiiga Šamhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe.
E saab inimeseks .
E võitleb G-ga, pärast võitlust saavad nad sõpradeks.
G läheb Humbaba vastu, kes elab Liibanoni mägedes. Uruki rahvale on seedripuitu vaja, aga Humbaba ei anna, tuleb ta tappa.
G valmistub teeleminekuks, G ja E asuvad teele, pärast pikka teekonda tapavadki nad seedrimetsade valvuri.
Armastusjumalanna Ištar ahvatleb G-i, kuid G ei vaja taolist naist, kes toob kõigile meestele surma, tal on sõber Enkidu, kellest hoolib enam kui naisest.
Ištar maksab G-le kätte, tappes E haigusega. Enne seda aga tapavad kangelased taevase härja, kelle jumalanna Ištar on saatnud nende vastu.
Enkidu saab aru, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Šamhat ta inimeseks muutuma meelitas.
Päikesejumal Šamaš noomib Enkidut Šamhati laimamise pärast: tema söötis sind leivaga, jootis õllega, andis sulle uhked riided selga , andis heaks kaaslaseks Gilgameši. Enkidu sai aru oma veast ja andis Šamhatile andeks ning õnnistas teda.
E surm ja G lein .
G rändab maailma äärde otsima surematust. G nägi, kuidas suri Enkidu ja kardab oma surma. Pikk on teekond surmariiki maailma äärele. Teekond viib üle surnud vete Utnapišti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal , andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom -lind.
Nii jäigi Utnapišti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel, kus maailma veed põhjatusse sügavikku suubuvad
G läheb tagasi koju ja leiab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn oma uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab , et need on igavesed.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greete kirik Õppematerjali autor

(KI1)

Sokrates Platon Aristoteles oidipus enkidu endus luuletus jumalanna konfutsius tragöödia süüdistus

Sarnased õppematerjalid

docx

Gilgameši kokkuvõte

Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Kuna talle

Kunstiajalugu

doc

Antiikaja kirjandus

Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilis

Kirjandus

docx

Gilgameš

Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga

Kunstiajalugu

doc

Gilgameš

Gilgames Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Ivi Eiche 2008, Tallinn Sisu kokkuvõte Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metsla

Kirjandus

doc

Gilgameš

Tuule Kivihall 10c Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika vastase. Nad lõid Enkidu.

Kirjandus

doc

Teose analüüs

Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õ

Kirjandus

pdf

Kuiningas Oidipus - Sophokles

Kuningas Oidipus Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlv

Kirjandus

doc

KUNINGAS OIDIPUS

KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihäst

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk