"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss (2)

" Timm Thaler ehk müüdud naer"
James Krüss
Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks.
Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka.
Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega. Mees tegi nii, et Timm leidis maast raha, millega kihla vedada ja mees tegi ka nii, et Timm võitis kihlveo . Seejärel Timmi petsid ühed sulid ja vahetasid tema raha valeraha vastu. Mees andis Timmile uuesti raha kihlveoks ja tegi nii, et ta võitis. Seejärel jäi Timm koduteel mahaistudes magama ja varastati paljaks. Nüüd oli mees Timmi nõus aitama kolmas kord, aga tahtis temaga teha tehingu ja pakkus talle võimet alati kõik kihlveod võita, kui ta annab vastu mehele om naeru .
Timm pidas raha oluliseks, kuna ta oli vaene olnud. Ta tahtis oma elujärge parandada ja ei osanud oma naeru hinnata ning oli nüus lepingut sõlmima .
Mees, kellega ta lepingu sõlmis, kirjutas alla kui Parun L. Taruk . Timm ei taibanud, et Taruk tähendas tagurpidi kurat. Oli tingimus, et lepingust aga ei tohtinud rääkida kellelegi, muidu saadud võime kaob ja naer jääb ikka Tarukile. Kui Timm aga kaotab mõne kihlveo, siis saab naeru tagasi.
Edaspidi Timm sai kihlvedudega palju raha ja lõpuks kolisid nad võõrasemaga ja kasuvennaga paremasse elurajooni. Võõrasema läks aga upsakaks ja nad kasutasid Timmi ära. Kuna poiss enam naerda ei saanud ja kui ta püüdis naerda, siis ilmus tema näole hirmuäratav irve, siis hakkasid ka kõik temast eemale hoidma ja pidasid ka teda ülbeks. Ta oli nüüd õnnetu , kuigi elas paremini, kui vaesena. Poiss otsutas oma naeru tagasi saada iga hinna eest. Ta ei hoolinud enam rahast. Enne aga tahtis ta isa hauale panna marmorist hauakivi. Ta vedas surnuaiavahiga kihla, et seal haual on kirjadega marmorist kivi. Ja siis nii ka oli. Edasi tahtis Timm sõita raudteejaama, trammis kohtus ta härra Rickertiga, kes oli laevakompanii direktor . Poiss otsustas arutult kihla vedada,et ehk ta kaotab ja siis saab oma naeru tagasi. Ta vedas kihla, et tramm , mis raudteejaama ei sõida, läheb seekord just jaama. Ja nii oligi. Kihla vedas Timm Hamburgi pileti peale. Härra Rickert suundus ka ise Hamburgi. Rongis oli kupees aga parun Taruki nimi. Ja Tim sai teada, et laevakompanii kuulub parunile.Timm ei teadnud, et parun Taruk jälgib teda vargsi ikkagi edasi.
See, et Timm ei naernud jäi silma ka Rickertile ja ka tema emale, kelle juures Timm enne laevale minekut peatus. Rickert lubas talle tööd stjuuardi abina laeval. Timmi ema, viis poisi nukuteatrisse vaatama etendust „Kleepluik” See oli lugu printsessist, kes ei naernud ja kuidas ta ühe mehe tarkuse ja kavalusega uuesti naerma saadi. Timmile läks see naeru teema väga hinge, aga naerda ta ei saanud.
Etenduses oli lause ; „Mis tõprast eristab meid, naer on see.”
Laeval oli Kreschimir see mees, kelle abiliseks Timm pidi saama. Kreschimir oli kunagi ka kohtunud hipodroomil Timmiga ja seal ühe kihlveo maha laitnud, arvates, et hobune, kellele Timm panustas, ei võida. Timm märkas, et mehel olid tuttavad kalasilmad, nagu olid olnud parun Tarukil. Varsti kuulis Timm laevas tuttavat paruni häält, kes arutas midagi Kreschimiriga. Kreshimir oli aru saanud, et Timm on sõlminud ka Tarukiga lepingu. Mees tahtis parunlt nüüd oma silmi tagasi saada ja ähvardas teda. Parun taipas , et võib kaotada Timmi naeru ja andis silmad mehele tagasi, ta ei jõudnud oma tingimusi seada, sest Timm sekkus, aga juhtumisi komistas ja lõi pea ära. Parun lahkus laevast.
Kreschimir tahis Timmi aidata, kuid ta jäi haigeks ja viidi haiglasse.
Merel tuli torm ja Timm otsis kindlust tüürimees Jonny juures. Tal tuli idee, vedada kihla ilmvõimatute asjade peale, et kihlvedu kaotada. Nad vedasid kihla, et Genovas võib näha lendavaid tramme. Aga kaldale lähendese, nägidki nad õhupeegelduse tõttu ühel hetkel, et tramm oleks nagu lennanud. Timm oli õnnetu, et ta jälle võitis. Mehele tundus see kummalisena, et poiss on õnnetu, kui kihlveo võidab ja õnnelik, kui selle kaotab. Aga ta pakkus, et vedagu poiss kihla sellele, et on maailma kõige rikkam inimene, kuna see oleks nagunii võimatu. Kuid Taruk , kes oli kõige rikkam, kuulutas end surnuks , tegi Timmi oma pärijaks ja ise hakkas oma kaksikvenda mängima, kellest sai Timmi eestkostja, kuni poiss polnud täisealine. Loomulikult oli Tarukil plaan kasutada mingeid riukaid, et Timm tema varandust endale ei saaks. Tal polnud plaaniski kõigest lihtsalt loobuda . Timm oli sellise asjadekäige üle alguses nii ehmunud, et minestas, aga hiljem oli rahul, sest oma naeru jahtides oli tal nüüd parun otse nina all.
Jonny taipas, et poiss vajab tema abi ka edaspidi ja ta ütles, et Columbuse kuju juures Timm teda kohtaks, kui abi vajab. Et seal Jonnyga kohtuda, pidi poiss kavaldama ja märkamatult kohale hiilima. Kuid Taruki abilised siiski jälgisid teda ja kui nad Jonnyga vestlesid ühes kõrtsis, jooksis sinna ootamatult ka üks rott , kelle Jonny jalaga laiaks litsus.
Timm otsustas abi palumiseks saata kirja Rickertile Jonnyga ja öelda, et Kreschimir võib teada midagi, mis neil aitaks mõelda plaani, mis Timmi aitaks tema hädas. Ta otsustas kirja saata Jonnyga, et Taruki käsilased seda kirja ei kõrvaldaks. Taruk oli ise peagi kõrtsis kohal.
Kui ta poisiga hotelli jõudis, siis soovis ta teha kokkuleppe, et ta ei põhjusta poisi sõpradele halba, kui Timm nendega aasta jooksul kontakti ei otsi. Poiss muretses sõprade käekäigu pärast ja lubas seda.
Edasi hakkas Timm elama ja reisima koos paruniga, elu oli luksuslik ja ta õppis palju maailma kohta, äride kohta. Ka enesevalitsemise kohta ja kuidas mitte reeta oma mõtteid ja emotsioone. Tema süütus ja naiivsus tegid ta ka tugevaks ja parun ei suutnud talle muljet avaldada oma hookuspookustega, ämblike ja laest kukkuvate lühtritega. See, et poiss ei paistnud pelgavat midagi üleloomulikku ega selle vastu ka huvi tundvat ning sellele tähtsust omistavat ning ei olnud vaimustuses vanakurja väest ja võimust, see ajas Taruki kohati väga endast välja. Samas oli tal Timmi naer. Kui varem oleks ta olnud kaua suures raevus selliste asjade peale, siis nüüd oli ta sisemiselt vabam. Naer andis talle sisemise vabaduse. Ta ei olnud enam selline kramplik ja vihast vahutav . Rahunes kiirelt ja võttis kõike , mis talle ka ei meeldinund või teda ärritas, kergemalt. Tarukil oli aga hirm, et Timm tahab oma naeru tagasi ja kui ta leiab selleks võimaluse. Ta nägi, et Timm igatses oma naeru väga ja taipas, et ta otsib võimalust ja abi oma sõpradelt . Timm kohtus ka Taruki abilistega , kellest üks oli senore Grandizzi ja meestega, kes olid paruni ärides osalised ja kellega parun uusi ärisid ja strateegiaid planeeris. Need olid vana ja auväärne Selek Bei, kes tegelikult paruni meetodeid heaks ei kiitnud ja salaja parunile vastu töötas, senor van der Tholen ja Mister Penny. Parun aga teadis kõike, mis toimub, teadis alati ka seda, kui keegi talle vastu töötas ja ta kavaldas selles osas ka Selek Beid ja teisi üle. Tal olid kõikjal käsilased, kes teda informeerisid.
Aasta jooksul suutis Timm jätta parunile juba mulje nagu ta ei tahakski enam oma naeru tagasi ega igatseks seda enam. Ta tegi oma päritavate aktsiate peale tehingu Mister Penniga ja sai endale vastu ühe laevakompanii, mille omanikuks olemine ei sõltunud enam parun Tarukist. Siis sai ta ka veel ühe nukuteatri omanikuks. Parunil oli vahepeal tekkinud raskusi võiäris. Ta sai Timmilt hiilgava idee, hakata pakendama ja müüma hoopis margariini. Sellele soovitas Selek Bei panna Timmi nime. Selek Bei andis Timmile sulepea , kuspidi olema ajajooksul iseenesest kustuv tint sees. Ta tahtis parunit äriliselt nõrgestada ja kahjustada ning, kui oli aja Timmi nõusolekut ja allkirja lepingule, et tema nime margariinil kasutada, siis soovitas ta Timmil allkiri anda just selle sulepeaga. Ent keegi paruni abilistest oli juba tindi ära vahetanud ja parun kavaldas nad taas üle, kirjutades Timmi allkirjale lisaks alla lepingule ka veel Timmi eestkostjana.
Aasta jooksul oli parun vältinud Timmi kodukohta naasmist, kuigi Timm sinna aegajalt igatses. Ent lõpuks nad siiski naasesid Timmi kodukanti. Nende tulekust oli Selek Bei teavitanud Jonnyt Rickertit ja Kreschimiri. Jonny maskeerus taksojuhiks ja läks saabujatele vastu. Tema andis ka soovituse ühe laevakompanii ostmiseks, mis müügis oli. Ta andis Timmile märku endast ja Timm tundis ta ära.
Timmile saadeti kiri väga väikeselt kirjutatud, mille lugemseks oli vaja luupi. Seal oli mõistukirjas aeg ja koht, kus Timmi oodatakse ja anti teada, et Kreschimir teab, kuidas ta oma naeru tagasi saab.
Vahepeal tulid Timmi külastama tema kasuema ja kasuvend. Ka nemad oli Selek ei saatnud Timmi juurde. See ärritas parunit, aga ta oli valmis neile kinkima ühel lõunamere saarel väikese majutuskoha, et and endast eemale saata.
Timm palus salaja kasuvenda, et see talle luubi muretseks ja punase pingi alla paneks. Nii sai ta talle saadetud kirja lugeda. Hotelliteenijate abiga maskeerus ta ja põgenes salaja märkamatult hotellist. Parun oli vahepeal autoõnnetuse tõttu haiglasse sattunud ja Timmi valvasid tema nuhid . Kuid põgenemisel nad kaotasid ta jälje ja enne kui parun haiglast ja ta käsilased kohale jõudsid sai ta juba kokku Jonnyga, kes ta Kreschimiri juurde viis ning Kreschimir ütles, et „Vea minuga kihla ühe penni peale, et sa saad oma naeru tagasi.” Niipea, kui Timm seda tegi, oli ta naer jälle temaga.
Parun jõudis kohale ja oli raevus, ta imestas, misk Timm ei vedanud kihla paruni varanduse peale, siis oleks ta ju olnud ka maailma rikkaim mees. Aga Timm ei hoolinud paruni varast. Ta tahtis vaid oma naeru ja sõpru ja vabadust elada õnnelikult oma südame järgi. Oma laevakompanii kinkis ta Rickertile, Jonnyle ja Kreschimirile. Ise aga hakkas oma nukuteatriga etendusi andma ja ringi reisima.
Kui ta naer tagasi oli, siis kohtus ta Rickerti vana emaga, kel oi rõõm teda näha. Ta rääkis ka, kuidas ta oli Timmi murele jälile saanud, kui tema poeg Jonny ja Kreschimir olid oma tööd kaotanud ja tegid sadamas lihttööd. Ning kuidas ta oli neid aidanud Timmi abistamise operatsioonis .
Timm kohtus ka pagariprouaga ja eriti rohkem temast kuulda ja näha pole olnud. Kalmistul külastas ta ka oma isa hauda ja sinna ilmus kiri. „Ma tulin tagasi”.
See on haarav lugu heast ja kurjast ja inimlikest väärtustest.
Timm, kellel oli suur varandus: tema siiras nakatav naer ja süütu hing, vahetas selle võime vastu võita kõik kihlveod ja nii lõpetada oma rahaline vaesus.
Raha ja varandus aga ei teinud teda õnnelikuks. Kui ta oli kaotanud oma naeru, alles siis sai ta aru, et on midagi mida raha eest osta ei saa, aga millel on hoopis suurem väärtus, kui mistahes varandustel kokku. Rikkus kaotab mõtte ilma rõõmu, hingerahu, puhta süütu meele ja naeruta. Naer andis talle sisemise vabaduse ja siis oli elul hea maitse.
Tihti on nii, et inimesed tahavad endale midagi, mida neil ei ole ja tähtsustavad midagi, mida neil tegelikult vaja ei ole, hoopis rohkem, kui seda, mis neil on. Püüdlevad asjade ja väärtuste poole, mis neid tegelikult õnnelikuks ei tee. Ja on valmis selleks ohverdama ja loobuma paljust hoops väärtuslikumast. Kaotatakse head suhted oluliste inimestega, sõbrad, vahel isegi pered. Ei pöörata tähelepanu ja ei pühenduta sellele, mis inimest tõeliselt toetab ja õnnelikuks teeb. Arvatakse, et õnn on kusagil välljaspool, mingites asjades ja saavutustes. Sõlmitakse niiöelda leping satanaga, kus loobutakse saabuva õnne illusioonis oma olemasolevatest hindamatutest rahas mõõdetamatutest varadest. Alles siis, kui nad kaotatakse see, mida peeti tarbetuks, iseenesestmõistetvaks, mis neil lihtsalt loomulikul viisil olemas oli, saadakse aru, milline väärtus sellel oli. Ja siis, kui on veel võimalus, püütakse tagasi saada seda, mis sul juba oli niigi olemas ja millest millegi enama lootuses loobuti.
Hea on see, et kui on süda siiski õiges kohas, kui on süütut meelt ja usku, sõpru ning meelekindlust, Siis seljatatakse ka saatan kogu tema lepinguga.