,, UTOOPIA" Oma keskmises osas on Utoopia saar kahesaja miili laiune. Nii lai on suurem jagu saarest, kui mitte arvesse võtta, et see vähehaaval mõlemast otsast sissepoole pöörab ja kitsamaks jääb. Saar on viiesaja miili pikkuse ümbermõõduga ja noorkuu sarnane. Kahe maanina vahel on väin ja selle taga saab alguse suur ja lai laht mille keskel on kalju otsas loss ja mis on täis madalike ja veealused kaljusid. Laevakanalid on teada ainult asukatele ja võõrastele on see veekogu äärmiselt ohtlik. Kuningas Utopus viis selle maa toore ja metsiku rahva seesuguse erakordse täiuseni kõikides heades kommetes, inimlikkuses ja suursuguses viisakuses, milles nad praegu kõik maailma rahvad ületavad. Ta laskis ehitada maakitsuse, et kaitsta saart. Saarel on 54 suurt ja ilusat linna või maakonnakeskust, millel kõikidel on ühine keel, sarnased kombed, asutused ja seadused. Need kõik on ühtemoodi ehitatud ja paika pandud ja igas punktis sarnased. Igal aastal tuleb igast l
,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat" esitada lugejateni, Machiavelli pöördus audientsi kui õppivate valitsejate poole tema suurteos on pigem õpik algajaile. Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sügavale evangeeliumitesse, Uute Testamenti, kuid on tõlgendatud väga erinevalt
meeldida. Narrus kritiseerib religiooni- need inimesed, kes loodavad pattudest vabanemist selle läbi, et annavad armuandi. Inimesed kasutavad palvetamist lollideks asjadeks. Religioon on ahne ja korrumpeerunud vaimulikkond. Kristus päästis oma inimesed tänu risti narrusele, humanismi narrus. Narrid inimesed on heal järjel kuna nende narrus vabastab nad aruandekohustusest. Samal ajal kui tark mees ei saa end vabandada, narril/tobul on just kui vabandus olemas. 7. ,,Utoopia" Thomas More Utoopia (ilmunud 1516) loob pildi ideaalühiskonnast, sõna iseenesest tuleb kreekakeelsest utopos ehk mitte-koht, tähistamaks kohta, mis asub eikusagil ehk kohta, mida tegelikult olemas ei ole. More kirjutab oma reisist Flandriasse, kus kohtab Raphael Nonsensot, kes talle vaimustunult oma reisidest räägib ja Utoopia saare elu kirjeldab. More kirjutas tema kõige tuntuma töö, ,,Utopia", aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael
Thomas More'i ,,Utoopia" ja Niccolo Machiavelli ,,Vürst" Liina Anette Pärtel Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt ,,Utoopia" algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused, kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides. Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping, siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdini aus ja hea,
5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) Kirjandus keskaegses linnas. Hilisema rüütlikirjandusega samal ajal kujunes välja. See hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaates. Hariduses tehti edusamme haridus hakkas kiriku mõjualalt väljuma. 11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud. Kirikuõpetus mitmekesistus Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest argiellu. Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika
trükitud kujul. Pico della Mirandola (1463-1494) Platoni akadeemia liige. Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,..
aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud poliitikaga, mis sai talle ka saatuslikuks. More'ile ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, mistõttu vastuolud viisidki ta tapalavale. Thomas More on 15-16. sajandi humanist ja Erasmuse sõber. Utoopia Thomas More'i kuulsaim teos on “Utoopia”, kus tegelased on utooplased. Utoopia on koht, mida tegelikult pole olemas. “Utoopia” kirjeldab võimatut riiki, mida kunagi
Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John Smith andis Arkaadia mereväele käsu võtta reisilaev kontrolli alla, mil see läbib Arkaadia
Kõik kommentaarid