Maailmakultuurid (0)

Maailmakultuurid
India
· 1,205 miljardit inimest.
· 13 suuremat keelt ( · Religioonid:
1. hindud (80,5%)
2. moslemid (13,4%)
3. sikhid (1,9%)
· 300 00 000 jumalust.
· Korrapärased linnad.
· Jooga sünnimaa.
Hinduism
· Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt.
· Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud.
· Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro).
· Matriarhaat ­ ühiskond, kus naised juhivad.
· Svastika ­ päike ­ haakristi kujutis ­ õnne sümbol.
· Lehm ­ viljakuse sümbol ­ püha loom ­ ei sööda lehmaliha.
· Shiva ­ hävitamise ja loomise jumal.
Aarjalased
· II a tuh eKr, indoeurooplased.
· Sanskriti keel.
· Arya ­ õilis.
· Veedad ­ pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi.
· Tähtsaim veeda - rigveda.
· Rita ­ maailmakord.
· Mitra ­ päikesejumal.
· Varuna ­ taevajumal.
· Riitus ­ elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda.
· Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine,
(samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal.
· Kastikord (kast - varna) ­ kindlasse seisusesse sünnitakse:
1. Brahmaanid ­ preestrid
2. Ksatrijad ­ sõdurid, aadlikud, valitsejad
3. Vaisjad ­ kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad
4. Suudrad ­ teenijad, sulased
5. Paariad ­ puutumatud
· 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele ­ kakskordsündinud
· Dharma ­ õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal
inimesel on elus oma ülesanne.
· Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks:
1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures.
2. Grihastha ­ majaperemees: elati tavalist elu.
3. Vanaprastha ­ metsaerak: katkestatakse tavaline elu.
4. Moksa ­ vabanemine: lõplik seisund.
· Brahmanism ­ preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli
säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike.
· Hinduism tekkis 1. A tuh eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
· Pühad tekstid:
1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda
2. Brahma raamatud ­ veedade seletused
3. Upanisaadid ­ seletuste kommentaarid
4. Aaranjakad ­ hilisemad pärimused
· Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad,
brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu).
Peasuunad hinduismis:
· Visnuism
· Sivaism
· Saktism
Visnuism ehk vaisnavism
· Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid.
· Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja
ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal.
· Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis.
· Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust
ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha.
· Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda
kujutatakse neljakäelisena.
· Tema neli atribuuti:
1. Lootos
2. Sõjanui
3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi)
4. Tsakra
· Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele
tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya).
Sivaism
· Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva (paljulubav, heaendeline).
Tundakse ka Rudra (kardetav) nime all.
· Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile.
· Siva atribuudid on hirmutava väljanägemisega ja Siva keha on kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema
järgijad (ganad) asuvad. Siva pikad juuksed, mis on seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, jõgi Ganges
voolab ta juustest. Madu keerdub ümber Siva kaela ja ta kannab tiigrinahka oma õlgadel, kolmhark
(katwanga) on ta relvaks ja püha sõnn Nandi on tema liikumisvahendiks. Kui Siva avab oma lauba
asetseva kolmanda silma, hävib kogu maailm.
· Siva teised nimed on Maheswar (suur isand), Mahadeva (suur jumal), Shambu, Harihara (ühenduses
Vishnuga), Pinaakdhari (kirvekandja), Mritumjaya (surma alistaja).
· Siva esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid pahatahtlikke jõude.
Sival kui hävitaval jumalal on ka lahkust väljendav aspekt. Siva kui Shakara on headtegev jumal.
Askeetik Sivaism
· Siva on ka kõigi allmaailmaolendite isand - deemonite, vaimude ja pishatshade - kuid tema hävitava
tegevuse korvab ta helge hoiak oma järgijate suhtes. Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja. Siva on
tantsu sümbolisim, jooga leiutaja ning askaat.
· Siva kaasaks on Parvati, kes on Shakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kali ning leebemates
Uma ja Parvati).
· Siva pojaks on Ganesa (jumal), kes eemaldab nii vaimse kui füüsilise maailma takistused. Ganesat
samastatakse ka pühima silbiga ,,OM" [aum].
· Sivaism (Sakti) sümboliseerib järgnevaid voorusi:
1. viljakust
2. abielu
3. pühendumust abikaasale
4. askeetlust
5. võimu
· Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes
moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse:
1. Durga
2. Lalida
3. Kali
4.
· Brahman ­ absoluut, kõikeläbiv olemus.
· Moksa ­ vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa
tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist".
· Samsaara ehk sansaara ­ taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus,
rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks.
· Karma ­ teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on
vääramatu (ei saa muuta) ­ igavene õiglus.
· Jooga ­ ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja
mõtlemist (brahmaniga samasuse) saamiseks.
Jooga
· Jooga jälgi võib leida juba Induse kultuurist.
· Süstematiseeritud õpetuse koostas Patanjali.
· 5 peamist jooga koolkonda:
1. Raja Yoga (meditatsiooni abil meele kujundamine)
2. Karma Yoga (,,tegude jooga" isetute tegude tegemine)
3. Jnana Yoga (,,teadmiste tee" ­ teadmine enda olemuses)
4. Bhakti Yoga (jumaluse kirglik austamine)
5. Itatha Yoga (asendite võtmine)
Varanasi
· Ühe hindu legendi järgi rajati linn jumal Siva poolt u 5000 a tagasi.
· Kuulub hindude seitsme püha linna (saptapuri) hulka.
· Seda külastab aastas üle miljoni palveränduri.
· Linnas on üle tuhande templi ja pühakoja (kuulsaim on Kaski Viskuvanathi kuldtempel)
· Vanad hindud tulevad Varanasisse surema.
· Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele.
· Hinduismi reformijad
1. Rammohan Ray (1772-1833)
2. Ramakrisna (1836-1886)
3. Mahatma Gandhi (1896-1948)
Budism
· Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr).
· Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse
see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida.
Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis
jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud.
· Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese
toitumise tõttu. Otsustas, et askees ei anna talle vaimset rahulolu ning lahkus.
· Askees - Eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine.
· Askeet - Inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest.
· Otsustas hakata mediteerima ja ise küsimustele vastust otsima. Istus üks kord ühe viigipuu (Ficus
Recigiosa) alla ja otsustas, et ei lähe sealt mediteerimast ära enne, kui on vastuse saanud. Seal jõudis ta
vaimse ärkamiseni ning teda hakati Buddha'ks kutsuma. Ta leidis, et tema luksuslik elu ja askeesi elu olid
äärmused ja et hea on kesktee.
· Talle ilmutati neli õilist tõde ning üks neist on 8-osaline tee.
· 4 õilsat tõde :
1. Elu on kannatus
2. Kannatusel on põhjus
3. Kannatus ja ümbersünd
4. 8-osaline tee:
· Õige vaade - nelja õilsa tõe mõistmine.
· Õige kavatsus - hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted.
· Õige jutt - hoidumine valest, kuulujuttudest, lobisemisest.
· Õige tegu - tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet.
· Õige eluviis - tuleb vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist.
· Õige püüdlus - kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine.
· Õige mõtlus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist.
· Õige keskendumine - viie meelepleki (hirmu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse)
ületamine.
· Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele.
Budismi põhimõisted:
· Nirvaana ­ vaibumine, kustumine ­ kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi
kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast ehk sansaarast vabanemist.
Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ­ pole Jumalat, kellele loota.
· Karma ­ teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma
seaduse mõistmisest.
· Sansaara ­ ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub
pidevalt. Puudub isiklik muutumatu mina. Hinge ei ole ­ uude kehasse sünnib ümber surmaeelne
teadvuseseisund.
· Dharma ­ seadus, kohustus ja õpetus. Iga inimene peab alluma eelmise elu tagajärgedele ja püüda
edaspidi halbu tegusid vältida.
· Olemise kolm omadust:
1. Kaduvus ­ kõik maailmas muutub, püsiv on ainult muutus.
2. Kannatus ­ kõik, kes maailmas on, kannatavad. Kannatusi saab ületada 8-osalise teega. Selleks
peab ise pingutama ­ kõik käib isikliku pingutusega.
3. Oma mina puudumine
· Shanga ehk budismi kogudus jaguneb ilmikuteks ja munkadeks. Neil on 3-kordne varjupaiga tõotus +
10 lubadust (5 viimast põhiliselt ainult munkadele rõhutatud).
· 3-kordne varjupaiga tõotus:
"Ma otsin varjupaika Buddhas, Dharmas või Shangas." ­ kolm kalliskivi.
· 10 lubadust:
1. Ei tapa ühtegi elusolendit. |
2. Ei võta midagi, mis pole mulle antud. |
3. Hoidun kõlvatust elust. |
4. Ei valeta iial. |
5. Ei tarvita joovastavaid jooke. |
6. Ei söö keelatud aegadel. |
7. Ei tantsi, ei laula, ei mängi pille, ega osale näitemängudes. |
8. Ei kanna ehteid, kasuta lõhnaaineid. |
9. Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. |
10. Ei võta vastu kulda ega hõbedat. |
· Bhiksu ­ kerjus
· Brahmaseisund: hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu, võrdset suhtumist.
· Pagood ­ budistlik pühamu.
Budismi peasuunad
· Budismil on umbes 500 000 000 järgijat.
· Saj eKr jagunes budism kaheks (peale Buddha surma).
· Kaks suuremat voolu budismis on Hinajaana ja Mahajaana.
· Tiibeti budism ­ lamaism.
Hinajaana ehk 'kitsas tee' ehk Theravaada
· Nirvaana on võimalik ainult munkadele, aga kõik ei pruugi sinnani jõuda.
· Tripitaka - Budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad:
1. Buddha õpetusi (Sutrapitaka);
2. Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju (Vinajapitaka);
3. Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku õpetuse ja eeskirjade kohta (Abhidharmapitaka).
· Kolmeosalised pühatekstid - Tekstid, mis annavad mõõdu, mille järgi elada.
· Meditatsioon - Viis, kuidas Nirvaanani jõuda.
· Levik: Sri Lanka, Myanmar, Tai, Laos, Kambodza
Mahajaana ehk 'suur vanker' ehk Põhjabudism
· Mahajaana budism ei eita Jumalaid nagu Hinajaana.
· Nirvaanasse võivad jõuda kõik inimesed - Isikliku pingutuse tulemus, aga on väike abi.
· Suutrad ­ Palvekirjad
· Bodishattva ­ ('virgumisele püüdlev olend') - Inimene, kes on jõudnud ise Nirvaana seisundisse, aga
kaastundest teiste vastu lükkab enda Nirvaanasse minemist edasi ja tõotab, et aitab läbi oma uute elude
teisi, kes ekslevad Sansaaras.
· Buddhasid on miljoneid ja miljardeid, neid on varem olnud, on tulevikus ja on praegu.
· Maitreja - Tulevikust tulnud Bodishattva.
· Tühjuse sümbol - O - Tähitab ka isetust. Ütleb, et kõik maailmas olemasolevad asjad on tühjad ja
seetõttu ei vääri ihaldamist.
· Levik: Nepaal, Bhutan, Hiina, Tiibet, Mongoolia, Burjaatla, Tuva, Jaapan, Korea.
ZenBudism - Mahajaana alaliik
· Põhirõhk on meditatsioonil ja vaimsetel harjutustel.
· Segu Hiina taoismist ja budismist.
· Rõhk on vaikimisel ja eesmärk on saavutada meelerahu.
· Väga suur roll on Sensei (õpetaja) ja õpilase suhtlemisel.
· "Inimene peab jõudma tõeni ise ja tõe peab ta leidma iseenda seest."
Tantrabudism - Mahajaana alaliik
· Eesmärgiks on selles elus täiuslikuseni jõuda.
· Tuleb tagada edu isiklike ambitsioonide saavutamisel.
· Tähtis õpilase ja õpetaja suhe, aga see on salajane.
Budism Eestis
· Eesti esimene budistlik munk: Karl Tõnisson - Eestlastele ta ei meeldinud, ta solvus ja läks Lätti elama
ning võttis nime Karlis Ténnissons. Teda nimetati paljasjalgseks Tõnissoniks, sest ta käis koguaeg
paljajalu ringi.
Hiina maailmapilt
· Korrastatud maailm - Dao - Tekib kahest sümbolist: Yin ja Yang.
Konfutsianism ­ filosoofia
· Mõiste pärineb ladinakeelsest nimest Kong Fuzi (551-479 eKr).
· "Vesteid ja vestlusi" (Lunyu) ­ "pühakirjad", aforismid.
· Vanad riitused + eetika = toimiv ühiskond
· Konfutsianismis on olulisel kohal traditsioonid.
· Tähtsaimiaks küsimuseks: "Kuidas oma elu elada?"
· Oluline on tegelemine praeguse eluga.
· Nägu ehk maine ­ selle kaotamist peetakse suureks häbiks.
· 5 suhet:
1. Valitseja ja alama suhe: valitseja ­ vooruslikkus; alam ­ kuulekus.
2. Isa ja poja suhe: isa ­ armastav; poeg ­ austus.
3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend ­ heatahtlikkus; noorem vend ­ austus.
4. Mehe ja naise suhe: mees ­ õiglus; naine ­ kuulekus.
5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ­ ustavus; noorem sõber ­ usaldus.
· Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet.
· Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi.
· Inimene on oma olemuselt hea.
· Kust tuleb kurjus? Ebapiisavast mõistmisest ­ inimest tuleb kasvatada vooruslikuks. Sokrates uskus ka,
et kui inimene teab, mis on hea, siis ta ei tee enam halba.
· Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust.
· Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse."
· Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne).
· Keskne mõiste: REN ­ inimlikkus. Väljendub viies vooruses:
1. Väärikus
2. Avar maailmapilt
3. Truudus
4. Usinus
5. Tegus headus
Ehk inimene täidab oma kohust riigi ees.
· 1910. A sai konfutsianismist Hiina riigireligioon. (Umbes aastaks ajaks)
Jaapan
· Kaks peamist religiooni:
1. Shintó ­ religioon-maailmavaade. (tuleneb hiina keelest)
2. Butshudó ehk Zen-Budism ­ religioon-maailmavaade.
Shintó ­ jumalate tee
· Siiani Jaapani kultuuriruumis tähtsal kohal, on suuresti mõjutatud Hiina poolt.
· Shintó on entniline religioon ehk omane ühele kindlale rahvale ehk jaapanlastele.
· Uskumise aluseks: Igal olendil on olemas hing, pärast surma hoiab hing keha lähedusse. Hing tuleb
vaigistada, kas ohverdustega või siis esivanemate mälestamisega, et hing ei tuleks kummitama.
· Maailm, kus me elame, on täidetud kami-dega.
· Kami ­ jumal, jumalus. (8 miljonit kamit ­ Yao yorozu no kami)
· Kamid võivad olla koha(kaitse)vaimud, loodusvaimud jne.
· Kõige olulisem on päikesejumalanna Amaterasu.
· Kamid on kaasa tulnud ka modernsesse maailma.
· Kamidel on seos põllumajandusega ­ usuti, et riitustega saab tagada suurt taimekasvu.
· Nó ­ Jaapani religioosne näidend, millega märgiti ära põllumajandustsüklid.
· Rõhk siinpoolsel elul.
· Tennó ­ keiser ­ sooritab rituaale, mille mõju on kogu Jaapanile. Jaapani keiser hoiab riitustega kogu
maailmakorda. Keiser pole kami, aga paljud austavad teda nii, nagu ta oleks.
· Samaanid ­ vaimse maailma spetsialistid, kes astuvad ühendusse hingemaailmaga.
· Preestrid ­ vahemehed inimeste ja Jumalate vahel.
· Kogu maailm on oma põhiolemuselt sarnane. Erinetakse vaid väe poolest.
· Idas on iseloomulik harmoonia taotlus ja lihtne elu.
· Käsud ja keelud puuduvad, kuid on 4 kinnitust/põhimõtet, millele toetutakse:
1. Traditsioon ja perekond (sünd ja abielu on peamised pidustused)
2. Armastus looduse vastu
3. Kehaline puhtus
4. Matsuri ­ pidustused, mis on pühendatud kamidele.
· Torii ­ värav, mis tähistab inimeste ja Jumalate maa vaheldumist.
· Sinto vormid:
1. Rahva-sinto ­ otsitakse kaitset deemonite vastu; viljakus-saagikus
2. Templi-sinto ­ suur roll preestritel (umbes 80 000 pühamut)
3. Riigi-sinto ­ (Amaterasu ­ päikesejumalanna)
4. Sekti-sinto ­ Aum shinri kyo
Zenbudism ­ Mahajaana alaliik
· 6.-8.saj.
· Põhirõhk, kuidas siinses elus saavutada õnne.
· Peamine praktika: meditatsioon.
· Kannatuste ja valu põlgamine ­ sellest üle olemine.
· Bushi dó ­ sõdalaste tee (samuraid). Rituaalse enesetapu sooritamine (häbi või surm? ­ surm) ­
mõõgaga kõhtu ja tõmmatakse veel üles poole.