Kreeka Pathenon

Q: Kuidas kasutati?

Vastus leiad õppematerjalist: Kreeka Pathenon

T, Anzela

Kreeka Pathenon (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas kasutati?

Sisukord
1. Üldinfo

Ehitusstiil ja design

Skulptuurid ja dekoratsioonid

Parthenon ?

Jumalanna Ateena isiklikult

Hilisem ajalugu

Pathenoni vennad ja õed

Dooria stiil = Pathenon?
Üldinfo
Parthenon (Vanas Kreeka keeles: Παρθενών) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale . Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri „hiilgeajast“. Parthenon on vastupidav sümbol Muistsest Kreeka kultuurist ning Ateena demokraatiast ja üks suurimaid monumente maailmas. Kreeka kultuuriministeerium on tänapäeval loonud mitmeid plaane ehitise restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks.
Parthenon tuli asenduseks Ateena vanale templile, mida sageli kutsutakse Vanaks -Partheoniks või Eelparthenon, kuna too lammutati ära Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr. Nagu enamus Kreeka templitest, oli ka Parthenon mingit aega varanduskambriks. Kuuendal sajandil pKr muudeti hoone Kristlikuks kirikuks, mis oli mõeldud neitsidele. Pärast Ottomani impeeriumi vallutusi 1460-ndatel otsustati, et ehitisest saab mošee, millel oli isegi minarett .
1687 pommitasid Parthenoni Veneetsia sõdurid, mille tulemusena hävis osa selle seintest ning skulptuuridest. 1806. aastal võttis Thomas Bruce mõned säilinud kujud templist ära ja need müüdi Briti muuseumisse 1816, kus nad ka praegu asuvad. Kreeka valitsus üritab need tagasi saada, kuid hetkel ei edene need asjad.
Kreeka Parthenon Tänapäeval.
Ehitusstiil ja Design
Esimesed eeltööd Parthenoni ehitamiseks algasid juba pärast Maratoni lahingut (490-488 eKr). Kuid Pärslaste sissetungi tõttu hävitati ning purustati kõik oma teel. Seega pidi Parthenoni ehitamisega alustama uuesti. 5. sajandi keskel eKr, kui Ateena muutus suurimaks kultuurikeskuseks oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt – Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike 'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid 432 eKr, aga kaunistuste tegemine kestis koguni 431 aastani.
Kuigi kõige rohkem säilinud templit, ehtsat Dooria stiili näidet – Hephaistose templit on samuti mitmeid kordi nimetatud kõige kaunimaks, siiski fakt jääb faktiks, et enamus annab kõige kõrgema hinnangu just Ateena Parthenonile.
John Julius Norwichi tsitaat :“ Naudib oma mainet, olles kõige täiuslikum Dooria tempel üldse. Isegi antiikajal, arhitektuurilised täpsused on legendaarsed, eriti peened on stülobaadi kumerused .“
Parthenon on kindlasti palju peenem kui enamus teisi tolleaegseid templeid. Tal oli parabooli -kujulisi kurve, mis olid mõeldud vihmavee tõrjumiseks. Selle tõttu võib arvata, et kolumnid on natuke kaldu väljapoole, kuid tegelikult kalduvad nad sissepoole. Osa ehitisest paikneb kõrgemal kohal ning teine osa madalamal. Ei ole täpselt teada, kas algne plaan oligi teha hoone nii, et oleks mitmeid optilisi eksitusi, või tuli see välja kogemata . Väga paljud osad ehitisest on n-ö „kuldlõigud“. Parthenoni fassad ning samas ka tema koostisosad on „ kuldsed ristkülikud“. Uuemad uurimused vaidlustavad seda, et see oligi algselt nii mõeldud.
Alumiselt astmelt on templi mõõtmed sellised:
69,5 meetrit pikk ning 30,9 meetrit lai.
Tsella on 29,8 meetrit pikk ning 19,2 meetrit lai, selle sisekülge ümbritsevad kolumnid, mis olid vajalikud katuse hoidmiseks.
Dooria stiilis kolumnid on 1,9 meetrit diameetris ning 10,4 meetrit pikad. Nurgakolumnid on natuke suurema diameetriga, mis on ka loogiline.
Katus oli kaetud suurte marmorplokkidega.
Skulptuurid ja dekoratsioonid
Metoobid, kokku olid neid 92, välja raiutud väga sügavalt. Kui uskuda vanu kirjutisi, siis metoobid dateeruvad aastas 446-440 eKr. Skulptor Kalamis oli nende peamine kujundaja. Ida poolsed metoobid kirjeldavad ja kujutavad Gigantomahhiat (Olümpose jumalate sõda gigantide vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega). Põhjapoolsed metoobid on väga halvasti säilinud, kuid tõenäoliselt on seal kujutatud Trooja sõda.
Metoop Kentaromahhiast
Friis , kõige iseloomulikum asi Parthenoni puhul on see, et ümber tsella jookseb pikk friis, mis pärineb aastatest 442-438 eKr.
2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi , pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule .
Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast. Müüdi järgi, Zeus sünnitas Ateena siis, kui tal oli väga ränk peavalu ning ta palus Hephaistosel, vasaraga vastu pead lüüa. Ning kui too seda tegi, Zeusi pea avanes ning sealt tuli välja Ateena täies varustuses. Kahjuks keskmised osad on hävinenud.
Idapoolne frontoon kujutas seda, kuidas Ateena ning Poseidon võistlesid üksteisega Ateena linna kaitsejumala nime pärast.
Töö frontoonide kallal kestis 6 aastat ning Parthenoni frontoonid on ehtne näide Kreeka klassikalisest kunstist. Figuurid on kujutatud väga loomuliku liikumisega ning kehad on täis energiat, mis purskab välja nende ihust. Kahjuks frontoone enam ei eksisteeri.
Osa friisist (algab ülevalt vasakust nurgast).
Parthenon?
Kust tuleb see nimi Parthenon, pole tegelikult päris selge. Jeffrey M. Hurmit oletas, et see võiks tähendada „neitside asupaika“, ja võib-olla oli ainult ühe konkreetse ruumi nimetus. See on väga vaieldav küsimus, kus see ruum asus ning kuidas ta sai oma nime.
Üks teooria väidab, et „parthenon“ oli ruum, kus valiti nelja noort tütarlast Kogu-Ateena Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest.
Christopher Pelling arvab , et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna „parthenon“ tähendab „neitsi jumalanna tempel“.
Esimene kirjapanek, kus sõna Parthenon kastutakse kogu hoone nimena, on päris neljandast sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes . Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt „ho naos“ (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit Hekatompedoseks (saja ruutmeetrine ehitis). Esimesel sajandil pKr Plutarch nimetas hoonet Hekatompedon Parthenon.
Kuidas kasutati?
Kuigi Parthenon on arhitektuuriliselt tempel ning seda kutsutakse ka nii, siiski ei tähenda see ainult seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks.
Üüratu suur ateena skulptuur , mis oli Phidiase looming, polnud kunagi pühendatud kultustele ning sel ei olnud kuidagi seotud religiooniga. Seal ei olnud kunagi preestrijannasid. Seega Parthenoni tuleks pigem vaadata nagu hiiglaslikku asupaika Phidiase skulptuuri jaoks. See oli samuti ka varakamber.
Koopia Athena kujust .
Jumalanna Ateena isiklikult
Kreeka mütoloogias Ateena (vahel kutsutakse ka Ateeneks) on leidlik ning kaval kangelaste kaaslane ning kangelastegude jumalanna. Ta on neitsijumalanna, kelle auks on ehitatud Parthenon Kreeka pealinnas Ateenas.
Ateena kultus on teadaolevalt eksisteerinud väga varajasest perioodist ning müüdid temast on mitmeid kordi ümberkirjutatud, et nad vastaksid erinevatele Kreeka perioodidele, mis kunagi seal valitsesid. Kreeka filosoof , Platon samastas teda Liibüa jumalusega, Neith -iga, kes oli sõjajumalanna, kuid tema iseloomustamiseks tihti näidati teda rasket tööd tehes või kudumas. Ateena on samuti tuntud kui tarkuse ja nutikuse jumalanna, ta oli samuti ka kudumise ning teiste käsitööde kaitsejumalanna. Teda on sageli kujutatud koos kakuga ning on väga tihti kujutatud koos võidujumalanna, Nike-iga.
Ateena kannab rüüd kas lamba- või maonahast ning müütide järgi olevat talle kinkinud selle Zeus ise. Samuti on sageli teda kujutatud kiivriga ning kilbiga, millel on Gorgo pea, arvatakse, et see kilp on Perseuse üllas kingitus. Madu on tihti kujutatud kas Ateena oda või sau otsas ronivat.
Ateena on Kreeka mütoloogias väga paljude kangelaste abistaja, nagu näiteks Odysseus , Jason ning Herakles. Klassikalistes kreeka müütides, pole tal kunagi olnud elukaaslast või armukest, seega on teda tihti kutsutud ka „neitsi Ateena'ks“. Kuid hilisemates müütides, olevat ta olnud Erechtheuse ema ning kord oli teda vägistada püüdnud Hephaistos, kuid see ei õnnestunud. Seega on igati loogiline, et Ateena valiti just Kreeka pealinna kaitsejumalannaks, et ta nii tark ning väga hästi relvastatud oli.
Väike karikatuur Ateenast ( kull (kotkas), kilp, relvastus)
Hilisem ajalugu
Parthenon oli Ateenale pühendatud tempel ligikaudu tuhat aastat. Kui Ateena kuulus Rooma impeeriumi koosseisu, siis oli tema hiigelsuur kultuslik pilt sealt ära röövitud ning Konstantinooplisse transporditud, kus ta oli hiljem katki tehtud (arvatavasti 1207 pKr, kui oli alanud Neljas Ristisõda).
Väga lühikese aja pärast oli tempel muudetud kristlikuks kirikuks. Bütsantsi ajal oli see Neitsi Maarja kirik või Jumala Ema kirik. See oli tähtsuselt neljas palverännakute koht pärast Konstantinooplit, Ephessost ning Thessalonikit.
Latiinide okupatsiooni ajal oli tempel Neitsi Maarja Katoliiklik kirik. Templi muundamine kirikuks toimus nii, et võeti ära mitmed kolumnid, lammutati ära mõned tsella seinad ning tehti apsiid . See tõi kaasa ka paljude skulptuuride demonteerimise, tolled jumala kujud olid kas ümber tehtud vastavalt kristlikule temaatikale või ära võetud ning lõhutud.
1456. aastal pKr langes Ateena Ottomani impeeriumi koosseisu ning seetõttu muudetud mošeeks. Sõdurid austasid väga antiiksed esemeid ning pilte ja seetõttu ei lõhkunud neid, kuid samas ei kaitsnud neid eriti ka kõikvõimalike kahjustuste eest. Sõdade ajal olid nad nii usinad, et ladusid kujud lihtsalt seinte ette kokku, et rohkem kindlustada Parthenoni välimist poolt. Samuti oli juurde ehitatud ka minarett, mis on ka tänapäeval kastuskõlblik, alus ning trepimademed on täiesti alles. Enam ei tehtud Parthenoniga midagi, see lihtsalt oli. Need, kes külastasid Ateenat 17 sajandil rääkisid, et tempel oli jäetud suures osas puutumatuna.
1678. aastal hävitati suurema osa Parthenonist veneetslaste okupatsiooni tõttu. 26 septembril visati Parthenoni pomm, mis osaliselt hävitas hoone. Morosini üritas hiljemalt mõned skulptuurid varemete alt kätte saada. Kõik sisesed struktuurid olid osaliselt või täiesti hävinenud. Skulptuurid samuti lagunesid ning hiljemalt on nende tükkidest tehtud meeneid.
1801. aastal sai Briti suursaadik Thomas Bruce Konstantinooplis sultanilt edikti, et valada vorme ning joonistada ümber enamuse antiiksetest Parthenoni esemetest. Samuti lubati tal hävitada vanu hooneid , et paljastada veelgi skulptuure ning üldse kõikvõimalikke asju. Thomas Bruce võttis seda nii, et ta peab kokku korjama kõik antiiksed skupltuurid, mis ta üles leiab. Ta palkas kohaliku rahva, et ära võtta isegi need kujutised, mis olid kinnitatud seinte külge. Selle tagajärjel oli hoone väga kahjustatud ning praktiliselt võimatu on taastada kõike. Täiesti ära lammutatud sein.
Kui iseseisev Kreeka sai kontrolli Ateena üle aastal 1832, suurem osa minaretist oli ära lammutatud ning varsti lõhuti ära ka kõik keskaegsed ning Ottomani-aegsed ruumid Parthenonis. Esimene pilt akropolist oli tehtud aastal 1842. Tänapäeval on see ehitis väga suurt huvi pakkuv atraktsioon turistidele, neid käib seal üle miljoni aastas.
Kaasajal on marmorskulptuurid ning tükid Briti muuseumis . Veel osa asub Prantsusmaal Louvre 'is ning kõige suurem osahulk asub Akropoli muuseumis Ateenas, mis siiamaani seisab mõned meetrid kagu pool eemal Parthenonist, lähiajal kavatseb muuseum uude kohta kolida . Kreeka valitsus üritab Briti muuseumilt skulptuurid tagasi võidelda aastast 1983, kuid seni pole midagi õnnestunud, sest Briti valitsus ei viitsi tegeleda sellega praegu, kuna oleks vaja tohutul hulgal õigusakte. 4 mail 2007 aastal korraldati järjekordne istung ning osapooled on natukene lähemal kompromissile.
Mõned skupltuurid Parthenonist, mis hetkel asuvad Briti muuseumis.
1975. aastal Kreeka valitsus algatas projekti, rekonstrueerimaks Parthenoni ning Akropoli struktuure. Hiljemalt leidis see tegemisplaan toetust ka Euroopa Liidult ning too rahastab suurt osa aktsioonidest. Arheoloogide komitee on teinud virtuaalse planeeringu ning üritanud teha võimalikult täpne taastamisplaan, kuid hiljem oli see tagasi lükatud, sest see ei olnud õigesti tehtud.
Vanasti kasutati rauast (vasega kaetud) poste , et marmorplokke paigal hoida või üksteise külge kinnitada, kaasajal on aga raud asendatud titaaniumiga, mis on kergem, vastupidavam ning üldiselt palju parem metall kui raud. Rekonstrueerimised on juba alanud ning Parthenon üritatakse taastada selliseks , nagu ta oli umbes 1678. aastal, enne veneetslaste pealetungi.
Parthenoni vennad ja õed
Nike tempel
Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis.
Erechtheion
Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 – 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline . Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee .
Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale , Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Alloleval pildil ongi osa Erechtheionist.
Olümpeion e. Zeusi tempel
Zeusi tempel (Olympieion) oli suurim antiikkreeka tempel Ateenas. Kunagise maailma suurima ja märkimisväärseima templi ehitasid kartaago orjad . Tempel ehitati 468-456 a. eKr. Ehitis on dooria stiilis peripteer, range ja selgeilmelise konstruktsiooniga. Templis oli Zeusi kuju, mille valmistas kreeka skulptor Pheidias . Kuju peati üheks maailmaimeks, mis oli 12 m kõrgune. Kui kuju oleks saanud püsti tõusta siis oleks pea ulatunud läbi katuse. Hoone oli templite oru suurim, kuni selleajani, kui hävis maavärisemises. Zeusi templist on säilinud vaid mõned fragmendid .
Dooria stiil = Parthenon?
Nagu teada on, siis Parthenon on ehitatud dooria stiilis mõningate klassikaliste iseloomujoontega. Dooria stiilis templite ehitamine sai alguse juba 7. sajandil eKr. Dooria stiili omapäradeks on raskus, jõulisus ning lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ning jässakad, mille tõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid väga kindlana. Sammastel puudub baas ning kapiteeliks on ainult kaks kivi. Friis koosneb kahesugustest kõrvuti pandud plaatidest, millest ühel on vertikaalvaokesed ja teisel reljeef. Dooria orderil ei olnud väga palju kaunistusi ning kui need ka ekstisteerisid, siis olid need väga tagasihoidlikud. Kõige levinumad dekoratsioonid olid metoobid ning friis, see oli ka kõik. Metoobid olid tavaliselt värvitud puna-siniseks ning friisil oli välja raiutud mingi reljeef. Kuna aga Parthenonil oli tegelikult suhteliselt suur hulk erinevaid skulptuure ning esines suhteliselt suur hulk erinevaid reljeefe, siis see ongi klassikalise stiili väljendumine Parthenonis. Dooria stiilis olid ehitatud peamiselt kõige varasemad templid ja ehitised, sest see oli lihte ning turvaline. USAs on näiteks päris palju ehitisi rajatud just Dooria stiilis, on loodud isegi ligikaudne koopia Parthenonist, mis asub Nashville'is. Samuti võib dooria stiili näha isegi Valgel Majal, kolumnid ei ole eriti pikad jne.
Parthenoni Dooria order .
Kirjandus:
Athena. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Athena 01.03.2009]
Dooria stiil [ http://et.wikipedia.org/wiki/Dooria_stiil 01.03.2009]
Doric order. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Doric_order 01.03.2009]
gert212 Vana-Kreeka templid. [ http://www.annaabi.com/materjal-11837-Vana-Kreeka-templid 01.03.2009]
Robin Kerrod. „1000 küsimust ja vastust“. Tallinn 2007. Tõlkinud Liina Pukk.
Parthenon. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon 28.02.2009]

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anzela T Õppematerjali autor

1. Üldinfo
2. Ehitusstiil ja design
3. Skulptuurid ja dekoratsioonid
4. Parthenon
5. Jumalanna Ateena isiklikult
6. Hilisem ajalugu
7. Pathenoni vennad ja õed
8. Dooria stiil = Pathenon

väga korralik konspekt nike tempel zeusi tempel jumalanna ateena

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat: Vana-Kreeka arhitektuur

Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka arhitektuur

Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim nei

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka templid

Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane

Kunstiajalugu

odt

Ateena akropol

kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidias. Parthenon on ehitatud dooria-joonia segastiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid.4 Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. 5 Erechtheioni tempel Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli

Kunstiajalugu

doc

Referaat Ateena Akropol

Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete proportsioonis kui ka arhitektuurivormide ja skulpturaalsete kaunistuste tasakaalus. Ateena Akropoli tekkeloos ja selle arengus on näha kogu Kreeka 5. sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli

Kunstiajalugu

pptx

Vana Kreeka arhitektuur

Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

docx

Vana-Kreeka arhitektuur

Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid