toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Mõnede globaalprobleemide tekkepõhjused ja võimalikud lahendused
toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Mõnede globaalprobleemide tekkepõhjused ja võimalikud lahendused
Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Althusser: ideoloogiat kannavad reaalsed suhted, reaalsed objektid. IRA: ideoloogiline riigiaparaat (haridus, poliitline süsteem, perekond, meedia) millele vastandud RRA: repressiivne riigiaparaat( politsei, kohtusüsteem). Seega inimest ei pea alati sundima, võib teda n-ö kasvatada, pakkuda talle n-ö valikuid. Taastootmise viisiks on see, et ideoloogia konstrueerib inimesed, vormistavad nad teatud viisil, et nendega oleks võimalik ideoloogiliselt suhelda. Tekst enne reaalsust. Ideoloogia loob selle, kellega kõneldakse ja siis kõneldakse temaga. Meist saavad subjektid, siis ideoloogiaobjektid. Inimene on Althusseri meelest ideoloogiline loom. Ideoloogia toimib äratundmise järgi: küsimused sõnastatakse õigesti. Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine
Eestis: · Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikutud maastikud; · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; · Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas · Roheline mõtlemine
inimesed peavad ,,osalema vähem või rohkem valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma. Kuid on kahte sorti allutatust: ,,vajalik allutatus" ja ,,ülejäägi allutamine" (surplus repression) - ehk siis allasurumine sotsiaalse domineerimise pärast, mitte ühiskonna taastootmise pärast. Seda toodab kapitalistlikud suhted. Kapitalism tahab laiendad tööjõudu (sest see toodab ülejäägiväärtust (surplus value)) ning võõrandunud vajadusi (sest siis saab müüa rohkem tarbekaupu). Vajadused ei ole kunagi antud, vaid muutuvad. Ka kõige väiksemad kultuurilised vajadused võivad muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks.
Kui see on suurem kui null siis toimub kasv ja kui väiksem kui 1, siis kahanemine. Suremus näitab, kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu. Vanuseline suremus on eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse. Paljunemisväärtus on demograafiline parameeter ja see näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. Samuti kui väärtulikud on mingis eri vanuses olevad populatsiooni liikmed. Viljakus näitab, kui palju on populatsioon võimeline antud aja hetkel kasvama. 15. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon (konspekt, Begon et al. 5.1-5.7.5) ; Poppulatsioonide levik on isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Esimene põhjustab samas teise. Levik saab olla kas juhuslik (isendite paiknemine on sõltumatu), regulaarne (korrapärane ja
Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on poliitilisel kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur • kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; • on omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, tervele rahvale), mitte üksikutele indiviididele; • on jäik poliitiliste muutuste suhtes, • suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Teisalt on poliitilisel kultuuril ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki poliitiline kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasutatakse mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Niisugust kõikehõlmavust ei ole näiteks põllupidamiskultuuril, mis arenenud ühiskonnas puudutab vaid
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed ...
GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet. Keskkonnaruum, on ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks.
objektiivne seos võib puududa. kk võib tunda ka teadmiseta selle kk-a objektidest Glazotsev on uurimustega tõestanud, et kogenud kunstnik projekteeria suudab sünteesida objekti kk- st erinevate nähtuste nägemise kaudu. TABELID!!!! M. Savcenko Kk kui tegevuseks vajalik tingimus, mis nagu eeldaks, et kk-a tuleb säilitada muutumatul kujul Kk kui tegevusvahend, vahendite ammendamatu allikas Kk kui tegevuse eesmärk, kk-a taastootmine kui inimühiskonna taastootmise oluline osa Kuidas kk-a tajutakse, hinnatakse ja kuidas tasse suhtutakse Subjekti tegevuse iseloom ja seos laiema tervikuga Üleminek subjekt-objekt mudelile Loodusliku kk-a stabiilsus on eelduseks kultuurilise kk-a arengule Kultuurilise kk-a stabiilsus on eelduseks sots. Kk.a arengule ja see omakorda tegevuskeskonna arengule ja see omakorda looduskka arengule Kui saab manipuleerida kk-ga siis on see sotsiofüüsiline
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul
Iseloomusta põhitoitaineid (leidumine, vajalikkus). Valgud-luudele kasulik-piimas, lihas, munas, kalas. Rasvad- põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas. Süsivesikud- on organismi põhiliseks energiaallikaks-teraviljatoodetes, piimatoodetes, puuviljades, marjades. Vitamiinid- sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; lihas, kalas, puuviljades, köögiviljades, seentes, täisteraviljatoodetes. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta vähemalt 5 rooga. Köögiviljadest valmistatakse ka vormitoite. Rasvainega määritud pannile või portsjoninõusse pannakse eelnevalt kuumtöödeltud köögiviljad, valatakse üle kastmega ja
kliimamuutused, happevihmad, keskkonna hapestumine. 6) Jäätmed. LOKAALSED PROBLEEMID Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus. Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine. Liigne metsade raie.
saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja Saavutused: kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine Roheline mõtlemine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas Alternatiivsed transpordivahendid kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; 12 süsinikku ja kloori sisaldava Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kemikaali kasutamise keeld alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike Ökoturism jäätmete käitluse korrastamatus; Korporatsioonide Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas
13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Kohort moodustavad sama põlvkonna kõik liikmed, keda jälgitakse sünnist surmani. Saab kasutada lühikese eluega organismide uurimiseks. Paljunemisväärtus hinnag, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatasiooni taastootmise seisukohalt; kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooniliige on. t aeg tulevikus, Vx paljunemisväärtus vanuses x. lt elumus tulevikus ajahetkel t, l x elumus praegu, m t viljakus mingis vanuses Ro puhas kasvukiirus: Ro = 1 const, Ro > 1 kasv, Ro < 1 kahanemine. Ellujäänus ehk elumus tõenäosus saavutada vanus x Vanuseline suremus vanuse x saavutanud isendi tõenäosus surra enne
olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Erinevates maades on majandusteaduse (ökonoomia, majanduse üldteooria) nimetus erinev (inglise keeles economics, saksa keeles wirtschaftswissenschaft, soome keeles taloustiede), kuid aine struktuur on üldjoontes sarnane, mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. · ressursid on alati piiratud st
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. 4) Keskkonnaministeerium: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Maa-amet o Keskkonnaamet o Keskkonnainspektsioon 5) Kultuuriministeerium:
rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on
Otsene surve püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve avaliku arvamuse kujundamine artiklite avaldamine ajalehtedes, reklaamikampaaniad. Poliitiline kultuur Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste ja väärtuste levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, omale suurele sotsiaalsele grupile, jäik poliitiliste muutuste suhtes, suudab püsida vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas vaja, võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus kultuuri suunamisel ja juurutamisel. Poliitiline sotsialiseerumine Selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kultuur, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne.
· välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku; · põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ning kvantiteedi langus; · veekogude mitteotstarbekas kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine; vee-elustiku, sh kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmete (sh ohtlike) käitluse korrastamatus; · elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; · tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
Valgud-luudele kasulik-piimas, lihas, munas, kalas. Rasvad- põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, - küpsetised, küpsised, kondiitritooted, piimatoodetes, kalades, lihas. Süsivesikud- on organismi põhiliseks energiaallikaks-teraviljatoodetes, piimatoodetes, puuviljades, marjades. Vitamiinid- sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; lihas, kalas, puuviljades, köögiviljades, seentes, täisteraviljatoodetes. 48. Kirjelda vormiroogade valmistamist. Nimeta vähemalt 5 rooga. Köögiviljadest valmistatakse ka vormitoite. Rasvainega määritud pannile või
Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi kui süsteemi elemente ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi kui süsteemi allsüsteeme, kõigi nimetatute mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (e majandustegevuses) ning seejuures kujunevates suhetes (e majandussuhetes). Selliselt on majanduselu e majandus igasugune majanduslik tegevus (sh äritegevus) ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s
kontsentratsiooni suurenemine neis. vähene, kuna ATPd Lihased töötavad, kasutades selleks adenosiintrifosfaadi (ATP) lagundamisel taastoodetakse (hüdrolüüsil) vabanevat energiat. ATP kontsentratsioon püsib töötavates lihastes vastavalt vajadu- sellele vaatamata stabiilsena, kuna selle hüdrolüüsi intensiivistumine toob endaga sele fosfokreatiinist, alati kaasa ka ATP taastootmise (resünteesi) suurenemise. Peamised ühendid, glükogeenist ja millesse kätketud energiat kasutatakse ATP resünteesi tagamiseks töötavates triglütseriididest lähtudes lihastes, on fosfokreatiin, glükogeen ja triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus töötavates lihastes võib suurel määral väheneda. Vähenemise ulatus sõltub seejuu-
looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Säästvat arengut vaadeldakse ökoloogiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt, poliitiliselt ja kultuuriliselt tasakaalustatud protsessina Taastuva loodusvara kasutatav varu taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Taastuva loodusvara kriitiline varu väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsenõuete täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. Säästva arengu aluse loob Eestis 1995. aastast kehtima hakanud Säästva arengu seadus). 2002. aastast alates määratleb Euroopa Liit end ülemaailmsel tasandil liidrina säästva arengu poliitikate kujundamisel. 2006. aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks Euroopa Liidu uuendatud Säästva arengu strateegia. 2009. aastal koostas Euroopa Komisjon strateegia eesmärkide täitmise ülevaate - Euroopa Liidu
Kajastab liigi võimet järglasi toota ajaühikus. r = ln R0 / t NB! Elumus (lx) ja puhas kasvukiirus(R0) on hästi olulised! :) vx – paljunemise väärtus. Näitab tulevase põlvkonna ootust mingis vanuses. Oleme x vanad: Näitab kui mitut last on selle kohordi liikmel veel oodata Näitab, millise panuse kasvu elu jooksul see liige veel annab VALEM Sama vanusega populatsiooni liikmed ei ole sama väärtuslikud. Just 20-aastased naised on populatsiooni taastootmise kohapealt kõige väärtuslikumad. 40 2) STAATILINE MEETOD. ELUMUSE KÕVERAD EHK LIIGI KÕVERAD 3 tüüpi: 1. Alguses sureb vähe, suremus koondunud kõrgesse ikka. Populatsioonis suur vanem pool.
Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Jätkusuutlik majandamine Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Keskkonnaruum Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d
b) eestlase omadus § 36 III c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II, §27 eeldab abielu 26 Kooselu- kuidas määratleda? Emotsionaalsele tähendusele ei saa omistada õiguslikku tähendust. Vabaabielu ei saa õiguslikult määratleda. Homoabielu- abielu fn on rahva taastootmise fn. (§27 lg1) Homoabielu puhul see puudub. §24 lg4- võib olla ka samasooliste pool? §27 lg2-Abikaasad on võrdõiguslikud-abikaasad kui kvalifitseeritud subjektid, sellele ei laiene vabaabielu ega ka samasooliste abielu. e) (töötaja, tööandja § 29 V) f) autor § 39 (autorsus ehk mittevaralised õigused) kes on loonud loomingu (looja).
Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
parasitoide. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Zootsönoos loomakooslus, biotsönoosi kuuluvate, biotoobis elavate loomade kogum. Taastuva loodusvara kasutatav varu taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Taastuva loodusvara kriitiline varu väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsereziimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. Taimekooslus fütotsönoos, koos kasvavate taimede kogum, biotsönoosi osa. Looduslikud ja inimese loodud taimekooslused ning mitmesugused lühiealised taimede rühmitised moodustavad kokku taimkatte. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse ja kasvukoha järgi. Taimeökoloogia ökoloogia haru, mis uurib taimede (ka taimekoosluste) ja keskkonna vastastikuseid suhteid
sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
metsandusalaste arengustrateegiate väljatöötamisel. Metsandusadministratsioon Keskkonnaministeerium on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas, mille hulka kuulub ka metsandus. Keskkonnaministeerium on üks Eesti 11 ministeeriumist. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine, keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeeriumi
28 mis spetsiifilisel viisil ja vormis suunab normitud käitumist ja ühiskondliku elu protsesse, samas aga ka ise sellele suunamisele (regulatsioonile) allub. Kaasaegses sotsioloogias on levinud ühiskonna poliitilise struktuuri teaduslikul kirjeldamisel tema käsitlemine nn sub- ja superstruktuuridena [lektori õppeskeem]. Ühiskonna substruktuuri käsitletakse sotsioloogias kui fundamentaalset tasandit, mis hõlmab tootmise ja taastootmise domineeriva viisi ühiskonnas. Tootmissuhetes on võtmeküsimuseks, kellega ühiskonnas on tegemist - kas omanike (vabade ettevõtjate) kui ettevõtlusele orienteeritud indiviidide või palgatöötajatega kui indiviididega, kes on orienteeritud oma tööjõu müümisele. Teisisõnu - kes kellena on ühiskonnas esindatud tootmissuhetes, milline on isiku sotsiaalne staatus. Seejuures ei ole tegemist indiviidi samastumisega (identifikatsiooniga) vastavasse staatusse kui rolli, vaid reaalse ehk
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
ei anna, see peab olema bioloogilise taustal. 19 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Arengulise mahajäämuse taastootmise idee. 7 Meie geenid hoiavad populatsiooni geenid nii, et need jaotuks normaaljaotuse kõverale. Need, kellel on madal IQ, saavad lapsed, on suur tõenäosus, et laste IQ on parem, kui vanematel. Need, kellel on väga kõrge, nende järglaste IQ on madalam. On vaja, et populatsioonis oleks inimesi keskmise poole rohkem. Kui vanemal on madal IQ, siis neil puuduvad oskused lastega tegeleda, neid arendada
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Lehmad kokku 101285 53,8 Kokku 188186 100 · VEISEKARJA KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Karja käive sõltub mitmetest teguritest. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks.
lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik. Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest
T rakke T-helperite languse põhjus T rakkude lagunemine viiruse otsene tsütopatogeenne toime (infitseeritud, aga puhkavad rakud ei tooda viirust) infitseeritud raku apoptoos T-tsütotoksilise raku rünnak infitseerimata raku apoptoos viiruse antigeeni toimel enne otsest T rakkude arvu langust tekib tõsine funktsiooni häire (eriti mälurakkudes) T rakkude taastootmise häired HIV kui limaskesta haigus Infitseeritakse eeskätt soole ja reproduktiivsüsteemi limaskest. Tekib limaskesta kahjustus. Limaskesta hakkab läbima enam antigeene ( s.h toidu Ag) ja aktiveeritakse enam T rakke Limaskesta aktiveeritud T rakud infitseeruvad ja hävivad Immuunkaitse langeb ja tekivad limaskestade oportunistlikud infektsioonid Infektsioonid süvendavad limaskesta kahjustust HIV progresseeumist soodustavad:
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
