elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad) tuumaelektrijaamad 9% Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Põllumajandusmaad on Hispaanias 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeet, tsitruselisi puuvilju, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga Tähtsamad ekspordikultuurid põllumajanduses on: tsitruselised puuviljad (konservid), oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, otra, maisi, riisi. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
RAHVATRIBUUN valiti vaesti inimeste hulgast, pidi nende huve kaitsma. Võis panna rikaste seadustele veto. Roomas toimis ka RAHVAKOOSOLEK, mille tähtsus oli tegelikult üpris väike. Uusi seadusi algatada ei tohtinud, seal võis hääletada senati seaduseelnõu poolt või vastu. Võim oli tegelikult eliidi käes. Kodanikud jagunesid selgelt: PLEBEID (vaesed) ja PATRIITSID (rikkad) Pärast rahvatribuuni valimisi olukord kahe kihi vahel parenes. KIHID Kõrgeim kiht SENAATORID suurmaaomanikud, kõrgetes riigiametites. RATSANIKUSEISUS samuti rikkad ja mõjukad inimesed.Tegelesid ka kaubandusega. KÄSITÖÖLISED, VABAD TALUPOJAD (elasid maal) ja RENTNIKUD. ORJAD Rooma ühiskond oli sarnaselt Kreekale orjanduslik. Orje oli igast rahvusest ja kihist ja ilmselt rohkem kui klassikalises kr-s. PEREKOND Oli mehekeskne, perekonnapeal piiramatu võim pereliikmete üle. Naistel puudusid poliitilised õigused. Laste kasvatamine ja õpetamine alguses isa käe all
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek............................
suurenes,hindade kallinemine.16.saj-kapitalistliku majanduse "ventiilina", et maal oleks kogu aeg kindel valdaja; rõhutati tekkimine,hinnad kõrged ning see hakkas mõjutama Selline süsteem tuli likvideerida, sest rahul ei olnud ei asjaolu, et riiklik majapidamine on kõige ebaratsionaalsem vorm. suurmaaomanikud (traditsiooniliste kitsendustega) ega rentnikud Riigi kätte jäänud mõisatest said riigimõisad, mis majandasid end ühisk.poliit.arengule,suureneb tööjõu ja tootmiskulud,ländlordidel tuli otsida uut rahaallikat.Suurmaa (kes soovisid olla vabad kohustustest maahärrade ehk feodaalide tunduvalt kehvemini kui talud. Vastavalt vajadusele oli neid vastu)
Naised ketrasid lõnga ja kudusid oma pere vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka linna villavabriku tarbeks). Tegutsemine toiduaineturul näib üldiselt tagasihoidlik. Talupojad müüsid küla- ja linnalaatadel linnuliha, mune, koduseid lihasaadusi, värsket ja kuivatatud puuvilja, juustu, piima, metsasaadusi ning väikeseid käsitööesemeid. Esmatähtsate toiduainetega, nagu olid vili ja vein, varustasid elanikkonda pigem senjöörid, kiriklikud organisatsioonid ja linnastunud suurmaaomanikud. 4. PEREKOND Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Enamasti elasid talupojad tuumperedena, kuhu kuulusid ema-isa, üks, kaks või kolm last, vanaisa ja vanaema. Näib, et suuri, laiendatud peresid esines harva. Üldiselt sõltus talupojapere suurus tema materiaalsest olukorrast. Mida suurem oli põllumaa ja mida rohkem omati kari- ja eriti tööloomi, seda suurem oli ka pere.
Kõik nad, kes roomas "tõusid" tõid endaga kaasa ka tükike oma väikeset isamaast. Idealiseeriti tagasitõmbunut maaelu, kus sai unistada rahus päikese loojumisest või õrnast vastuvõtust, mida pakkusid lapsed koju tuldavale kurvanud isale. 2) Maainimeste suundumine linna Maainimesed suundusid linna õnne otsima, kuna aktiivselt arenes suurmaapidamine(ager publicus). Orjade töö oli vabade tööst odavam ja talupoeglik väikemajand ei suutnud suurmajandiga konkureerida. Suurmaaomanikud soovisid laiendada oma valdusi veelgi ja see tõi kaasa väikeperemeeste maatükkide vägivalde ja ebaseadusliku äravõtmise. Samuti avaldas halba mõju talupoegadele ka tervilja odav sissevedu Itaaliasse. Roomasse põgenenud talupojad elasid tihtipeale riigi abist, juhuslikest teenistusest ja rikaste almusest. 3) "Agraarkriis" vabariigi ajal Kesk ja lõuna itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi, samal ajal tugevnesid orjatööl põhinevad suurmaavaldused
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud. · Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. · Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. 2. Ühiskonna struktuur a. Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. · Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. · Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid
allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade
Euroopas •käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine). •Tegeldi vahetuskaubandusega, vahenduskaubandusega. Vanemad –arukamad ja mõjukamad mehed, kelle oli kõrgem ühiskondlik positsioon (küla- ja kihelkondadevanemad) valiti rahvakoosolekutel. •Ühe versiooni järgi oli enamik elanike varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem samal tasemel. •Teise versiooni järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur- valitsev kiht suurmaaomanikud, kellest valiti ka vanemad. Malev – põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes jala- ja ratsaväest USUND: Vägi – arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. •Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. • Väge võis olla ka sõnades, mille abil lotsiti, nõiuti ja isegi raviti. •Väega inimesi nimetati tarkadeks või nõidadeks. Animism – usuti, et kõikidel ja kõigel on oma hing
allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade
1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda käsitletakse pigem sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 2)muistse ühiskonna kihistumine alates pronksiajast. Muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht-rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad, vb oli amet muutunud päritavaks. Külad jaotatud vakustesse maksustamisüksustesse. Ringvall-linnused 11.saj keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ning rajati suuremad ja võimsad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Eestlaste relvastuses odad. Sõjakirved. Ratsasõdalastel kaheteralised mõõgad. Kaitsevarustuses kilbid ja kiivrid. muistse vabadusvõitluseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate
Eestlased muinasaja lõpul rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimesed, orjad), suhted naabritega, tegevusalad ja kaubandus. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). 12-13 saj Rahvaarvu hinnanguline suurus - 150 000 elanikku Ühiskonnastruktuur - Ühiskond oli hierarhiline ja varanduslikul ebavõrdne. Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu, mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks. Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid.
säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Aga oli ka virelevaid pöllumehi, kes vötsid liiga suuri laene, mida nad ei suutnud ära maksta kaotasid kodanikuöigused. Ülemkiht sai jöukamaks ja söjavägi vähenes. 2. Käsitöölised (linnaelanikkond) nad pidasid väiksemaid töökodasid hankides iga päevast elatist endale ja perele. Madala sotsiaalse positsiooni töttu ei saanud nad kodanike öigusi. 3. Aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle pölde harisid orjad ja söltlased. türann ainuvalitseja SPARTA JA ATEENA TABEL, TV LK 50 Solon Ateena riigimees, poeet ja seadusandja, kes kärpis aristokraatia eesöigusija avas lihtkodanikele senisest suuremad vöimalused riigiasjade kaasarääkimisel. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik kord. Orjad olid völgade katteks orjusesse müüdud vöi linnriikide omavahelistes södades vangi langenud kreeklased kui ka vöörsilt sisseostetud barbarid
Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile
sõjavägi 25'st leegionist. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarnuki- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena, mis asetsesid nagu malelaua ruudud. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. 4.4 Ühiskond & eluolu Seisused 1. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi 2. Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud Orjad ja vabakslastud Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli al...
- Vabadussõja lõpp - määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir - Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad - Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla - Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavaruddest - Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ________________________________ Maaseadus. 1919 nii sotsiaalsed kui ka poliitilised põhjused: - maanälg - suurmaaomanikud olid välismaalased (enamasti baltisakslased) Vajadused: - maa ümberjagamine - baltisakslaste võimu vähendamine Tulemus: - võeti kontrolli alla suured baltisakslaste maaüksused ja tööstused/vabrikud - peremeheta jäänud mõisade ülevõtmine - sõduritele maa eraldamine - praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati - osa maadest anti asundustaludeks - muutused põllumajanduses - sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises
Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi. Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks türanniks
võimuorgan. Oli nõukogu, mis koosn. rikastest. Riigiametnikud valiti igapäevaelu korraldamiseks igal aastal. Sõja korral-rikkamad ratsaväes, keskmiselt jõukamad raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskuritena. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus olid käsitöölised. Kreeka ühisk. rikkama ja mõjukama osa moodust. aristokraadid-auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Aristokraadid püüdsid üksteist üle trumbata, tulemuseks oli riigi ebastabiilsus. Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta
Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks kujutas endast üksteise taha pikkadesse sirgetesse ridadesse pai- gutatud jalaväge, mida toetas ratsavägi. Enamik polise kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanik- kond, kelle hulgas suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Kreeka ühiskonna rikkama ja mõjuka- ma osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas moodustasid enamuse võõramaalsed (sõjavangid või välis- maalt ostetud orjad), kuid oli ka võlaorjusse langenud talupoegi. Orje kasutati peaaegu kõikjal, kuid üld- juhul ei kujutanud nad endast põhilist tööjõudu. Orja käsitati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia, isegi tappa. Kreeka polised vaevlesid pidevalt sisemiste vastuolude käes
Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t. aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär. Saksamaalt repatrieerunud isikud käigus. Samuti sakslased, kes olid Saksamaale sõitjate nimekirjas ja kelle kohta olid olemas kompromiteerivad materjalid. põgenikud endisest Poolast, kes keeldusid võtmast Nõukogude kodakondsust. kuritegelik element.
Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P. Chiewitz, Soome esimese vabaõhurestorani Pinella projekteerija Funktsionalismi tulek Soome arhitektuuri 1920.-30ndatel. Selim A. Lindquist ärihooned, betoonarhitektuur
saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 6) arhitektuur templite ehitamine, võeti kasutusele kolm sambatüüpi: joonia, dooria ja korintos, Ateena akropol 1.1. Vana-Rooma 1. Kapitoolium Rooma linna tuntuim patriits põlised Rooma elanikud ja küngas, kus asus kindlus. suurtsuguste suguvõsade liikmed; foorum turu- ja koosolekuplats Vana- suurmaaomanikud ja täieõiguslikud Roomas kodanikud, kellel oli õigus olla valitud magistraat rahvakoosolekul valdavalt riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada üheks aastaks valitud kollegiaalsed preestriks. riigiametnikud, kellele palka ei makstud. plebei Rooma lihtrahvas; peamiselt senat valitsev riiginõukogu ning see väiketalupojad ja käsitöölised ning
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Tei...
k. isand) tiitel, siidrüü ja nõue end keisri ees silmili maha heita. Keiser võttis oma kontrolli alla ka linnade omavalitsused, ta määras asevalitsejaid, kes peamiselt makse kogusid. Senat kaotas oma poliitilise tähtsuse. Linnaelu dendents oli langev: köstiöö ja kaubanduse tase langesid, piirkondadevahelised suhted nõrgenesid ning provintsid hakkasid üha enam end ise majandama. Ajapikku orjade ja rentnike vahelised erinevused kadusid kuna suurmaaomanikud andsid orjadele harimiseks maatüki, mille eest nad maksid nendest said suurmaaomanike sõltlased ehk koloonid. Ajaloo põhjal võidi väita,et tol ajal ei olnud sõjavägi enam oma ülesannete kõrgusel. Ühe piirilõigu (leegionid kaitsesid vaid piire, tagavaravägesid polnud) täiendavaks kaitseks oli vaja väed kuskilt sinna viia ning Diocletianus jagas muutuste vajaduses väed piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P. Chiewitz, Soome esimese vabaõhurestorani Pinella projekteerija Funktsionalismi tulek Soome arhitektuuri 1920.-30ndatel. Selim A. Lindquist ärihooned, betoonarhitektuur
Ülemkiht sai talupoegade laostumisest küll kasu, kuid seeläbi vähenes ka sõjajõu hulk, mis vähendas kaitsevõimekust. Käsitöölised pidasid väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja oma pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse. Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa. Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse
peamisi toimunud muutusi? Eelnevalt ei olnud erilisi põhjusi majanduslikeks muudatusteks, sest olukord oli suurmaaomanike jaoks stabiilne. Ent säärased vapustused (tõõjõu hulga vähenemine, keerulisemad tingimused) lõid aluse muutuste tekeks. Lääne-Euroopas oli ühiskondlik areng kiirem (mingil määral oli tekkinud keskklass ning arenema hakkasid turusuhted), mistõttu pidid sealsed suurmaaomanikud leidma moodsamaid lahendusi tulu saamiseks. Hakati tegelema põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, uute põlluharimistehnikatega, -tehnoloogiaga ning karjakasvatusega (nt lambakasvatusega pandi alus villatootmisele ning sellest tulenevalt hiljem ka tekstiilitööstusele). Domineerima hakkasid turusuhted ning tugevnema hakkas keskklass. Kujunesid rendisuhted kaasaegsemas võtmes, mis andis talupoegadele kindluse oma maad arendada pikemat perspektiivi silmas pidades
Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad end. ohvitserid + perekonnad kriminaalne element Saksamaalt repatrieerunud ja baltisakslased Terror ja repressioonid 1941. aasta suvel Metsavennad ja nende perekonnaliikmed Metsavendade abistajad Venemaale viidud mobiliseeritud Arvud ligi 10 000 arreteeritut umbes 500 hukati ja mõrvati Eestis
Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast): 1) niinimetatud kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide aktiivsed liikmed ja nende pere- konnaliikmed; 2) endised politsei ja vanglate juhtivad ametnikud, samuti tavalised politseinikud ja vangi- valvurid juhul, kui nende kohta leiti kompromiteerivaid materjale (kompromiteerivaks materjaliks loeti andmeid, mis käsitlesid Nõukogude Liidu vastast tegevust või seost kol- mandate riikide luureteenistustega); 3) endised suurmaaomanikud, kaupmehed, tehaseomanikud ja endiste valitsuste juhtivad ametnikud – koos perekonnaliikmetega; 4) endised ohvitserid, kelle kohta leidus kompromiteerivaid materjale, sealhulgas need, kes teenisid juba Punaarmee territoriaalkorpustes; 5) selleks ajaks juba surma mõistetud inimeste perekonnaliikmed, kuid samuti nende isi- kute perekonnaliikmed, kes olid kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide liikmed ja kes varjasid end;
vahetati kauba vastu. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Üks selline hakkas kujunema Tartus, ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega ja raua tootmisega. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkamad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Orjade seisusesse võisid sattuda ka kohalikud, kes ei suutnud tähtajaks tagasi maksta võlgu. Rajati võimsamaid linnuseid, neid kindlustati ning ehitati kaitsetorne. Relvastusest tähtsal kohal olid odad ja sõjakirved ning ka kaheteralised mõõgas (ristisõdijatel)
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks – Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad – Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi – õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus – nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia – vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5
Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5
Parlament võtab vastu seaduse, et igas maakonnas tuleb nimetada 20 ametisse seadusekuulekad maavaldajad, rahukohtunikud. Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama. Antakse aga rohkem politseifunktsioone (sildade ehitus, postinduse reguleerimine jne. Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud). Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
Rooma ühiskond jagunes seisusteks, mille vahelised piirid olid osaliselt ka seadustega kindlaks määratud. Kõige kõrgem oli pärilik senaatoriseisus. Vabariigi ajal koosnes see Rooma linna suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest (ta kattus siis enamvähem mõistega nobiliteet), Keisririigi ajal hakkasid aga valitsejad arvama senati liikmeteks ja seega ka senaatoriseisusesse roomlaste kõrval üha enam Itaalia linnade ja provintside ülemkihi esindajaid. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Nende elu möödus aga Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite hulgast. Senaatori võis juba eemalt ära tunda purpurpinase triibu järgi tema valgel rüül - toogal. Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse liikmed olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sinna need roomlased, kes olid piisavalt jõukad, et hankida endale ratsahobune ja teenida sõja korral ratsaväes
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
