alumiseks pooleks. RAKU TASAND Rakk on inimkeha väikseim, membraani varal muust organismi elutegevusest eristuv elus ja iseseisva toimimisvõimega üksus. Inimese kehas on umbes 200 eri tüüpi rakku. Keemiliste ühendite kooslus ja funktsionaalne eluomaste keemiliste ainete tootmise üksus kehas. Raku struktuuri elemendid: · Plasmamembraan rakku väliselt piirav poolläbilaskev ja elastne ümbriskest, lahutab raku sisekeskkonna kõigest rakku ümbritsevast. Reguleerib dünaamiliselt rakku sisse ja rakust välja transporditava materjali liikumist, tagades niiviisi rakusisese keemilise aktiivsuse toimumiseks vajaliku keskkonna. Koosneb lipiididest (fosfolipiidid, kolesterool ja glükolipiidid). Membraani valgud määravad raku funktsiooni. · Tsütoplasma ehk raku sisaldis, mahutab endasse kõik jäävad organellid ja neid ümbritseva
- Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas? Homoöstaas – organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitaja püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, vesi, pH, temperatuur) - Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada - Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid
Ka praegu elavad vees kõikide taime- (mitte paljasseemnetaimede) ja loomahõimkondade esindajad. Enamik neist ongi välja kujunenud vesikeskkonnas ja alles hiljem kohastunud elule õhurohkes maismaakeskkonnas. Ainult kõige kõrgemad taime- (seemnetaimed), seene- (kott-ja kandseened) ja loomariigi esindajad on minetanud olenevuse vesikeskkonnast, välja kujunenud maismaal ja mõnel juhul alles hiljem vette siirdunud. Kuid vesi on siiski kõikide nende organismide sisekeskkonna jaoks oma tähtsuse säilitanud. Elu Maa hõredas valgusrohkes hapnikulises ,,normaalse rõhuga" õhkkonnas vastandub veeorganismide tihedale, viskoossele, gaasivaesele vedelikkeskkonnale. Seal kaob valgus sügavuse suurenedes täiesti ja rõhkki muutub. Taimede elu Maal on seotud pideva vee ,,pumpamisega" mullast, selle läbilaskmisega kehast, et saada vajalikke mineraalaineid, vee transpiratsiooni reguleerimise
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju *väliskeskkonna ja sisekeskkonna eristamine *osa loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni *fagotsütoos selle käigus satuvad tahked ained organismi *pinotsütoos vedelad ained satuvad organismi (raku sisse) *ainete transport passiivne transport: toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat aktiivne transport: osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. *osmoos selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad
8 kuid nad ei ole alati rakendatavad, kuna paljud biokeemilised reaktsioonid toimuvad fosfaatiooni osavõtul. Lisaks võivad fosfaat ja karbonaatpuhvrid sadestada mõningaid reaktsiooni seisukohast vajalikke ioone (näit Ca2+). Tabelis 3.4 on toodud rida füsioloogilise pH piirkonnas kasutatavaid looduslikke ja sünteetilisi puhvreid. Ka organismid peavad säilitama nii oma rakkude sisekeskkonna kui ka kehavedelike pH kitsas vahemikus (reeglina 6,5 8,0). Kuna fosfaatioon esineb rakkudes küllalt kõrgel kontsentratsioonil ja divesinikfosfaadi (H2PO4-) pKa = 6,86, siis on just H2PO4- HPO42- + H+ tasakaal oluliseks puhversüsteemiks rakkude sisekeskkonnas. Kuna vere kaudu toimub metabolismi jääkproduktina tekkinud CO2 eemaldamine, siis on vere pH määramisel olulisel kohal karbonaatpuhver (pKa = 6,37). Tulenevalt lahustunud süsihappegaasi reaktsioonist veega on
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
mõistsid, et teatud ulatuses allub käitumine keskkonnamõjudele ja on õpitav õppisid oma ideede kontrollimiseks kasutama eksperimentaalset lähenemist samuti, nagu seda olid teinud vaidluspartnerid. Vastuolu tulemus – kontseptsioonide lähenemine, süntees. Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi nende meeleelundid. Käitumine on mõjutatud ka organismi füsioloogilistest muutustest ehk tema sisekeskkonna seisundist. On vaja tunda selle seisundi erinevaid tahke (veresuhkru tase, mitmesuguste hormoonide tase ja vahekord jne) Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neuraalseid mehhanisme. Käitumist käivitavate mehhanismide uurimise põhimeetodid: “Musta kasti” meetod: Uuritakse, kuidas erinevad väliskeskkonna ärritajad ja/või füsioloogilise seisundi muutused mõjutavad looma käitumist, teadmata selle
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis.
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
*tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast informatsiooni kogumist, süstematiseerimist ja analüüsi spetsiifiliste probleemide kohta, mis on seotud kaupade, teenuste, organisatsioonide, isikute, kohtade ja ideede turundusega.
koos seenega nimetatakse mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mükoriisa jaguneb kahte peamisse klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks. Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite, nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab organismide sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid, ta on organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused. Vesi on unoversaalne, neutraalne lahusti. Koosneb tugevast oksüdeerijast ja tugevast redutseerijast
· Pidev parendamine · Faktidel põhinev otsustusviis · Vastastikku kasulikud suhted tarnijaga 1. Kliendikesksus Customer-focus · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ja püüdma ületada kliendi ootusi. 2. Eestvedamine Leadership · Juhid kehtestavad organisatsiooni kavatsuste ja suuna ühtsuse. Nad peaksid looma ja säilitama sellise sisekeskkonna, milles inimestel saab võimalikuks täiel määral organisatsiooni eesmärkide saavutamises osaleda. 3. Inimeste kaasamine Involvement of people · Organisatsiooni põhiolemus seisneb kõigi tasemete töötajates ning nende täielik kaasamine võimaldab nende võimeid organisatsiooni hüvanguks kasutada. 4. Protsessikeskne lähenemisviis Process approach · Soovitud tulemus saavutatakse tõhusamalt siis, kui tegevusi ja tegevustega, seonduvaid ressursse
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv
Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes
püstitamine. Närvisüsteemi liigendusi: Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Närvisüsteemi saabub pidevalt infot nii keha sisemusest (nt südamest, seedeelunditest, lihastest) kui ka väliskeskkonnast (nt silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastusd/käsud. NS ülesandeid: 1. väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite
ainevahetusest Verefunktsioonid: 1) Transpordifunktsioon O2 kudedesse; CO2 kudedest kopsudesse Toitained Ainevahetuse jääkained Kehaomaste toimeained Suure soojusjuhtivusega; jaotab ainevahetuses tekkinud soojust 2) Kaitsefunktsioon Haigustekitajas ja võõrkehad Hüübimisvõime; hüübest eritub vähehaaval vedelikku (seerumit - see on plasma, millest on eraldunud/eraldatud hüübimisained Püsiv koostis; sisekeskkonna suhteline püsivus - homöstaass 3) Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks Verd iseloomustavad omadused: 1) Vere maht - 6-8% kehakaalust on verd; naisel 4-4,5 l ja mehel 5+ l 2) Vererakkude ja plasma vahekorda saab uurida vererakkude mahusuhte ehk hematokriti abil 3) Viskoossus ehk sisehõõrdumine - sõltub temperatuurist, liikumapanevast rõhust,
keskenduda eelkõige objektiivsetele algallikatele, mitte sisetundele. Mikro- ehk sisekeskkond puudutab tegevusvaldkonda, milles ettevõtte tegutseb. Mikrokeskkonnast moodustab informatsioon mida ettevõtte keskkonnas toimuvate muutuste analüüsiks vajab, sõltub ettevõtte tegevusalast ja arenguplaanidest ning uueneb pidevalt. Sõltuvalt ettevõtte eesmärkidest ja äristrateegiat on võimalik seda läbi oma tegevuse rohkem mõjutada. Mikro- ehk sisekeskkonna analüüsis kasutatakse Michael Porter'i 5 jõu mudelit. Mudel analüüsib järgmisi faktoreid konkurendid, hankijate võim, ostjate võim, sisenemisbarjäär ja asendustooted. Soovitav on lisaks eeltoodud faktoritele analüüsida ka valdkonna edutegureid, hinnastrateegiaid ja müügikanaleid. Sisenemisbarjäär näitab seda kui lihtne või keeruline on valdkonnas äri alustada. Kas valdkonnas esineb mastaabiefekt (suuremate kogustega eelised, nt toitlustus), kogemuskurvi
Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001, 283 lk. 6. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001, 339 lk. 104 Lisa 1. SWOT tüüpvead · Tihti ununeb tudengeil ära, et sisekeskkond tähendab neid aspekte, mida organisatsioon saab ise mõjutada; väliskeskkond = paratamatus millega tuleb leppida või mida ära kasutada. Võimalused lahter on väliskeskkonna kohta ära kirjuta sinna sisekeskkonna asju nagu näiteks suurendada reklaami osakaalu või tõhustada personalitööd: need on sisekeskkonna teemad ja tuleb sõnastada sobivaiks tugevuste või nõrkuste lahtri jaoks. · SWOT'i eesmärk on kirjeldada praegust situatsiooni + vaadata lähitulevikku, kirja panna ainult see mille kohta on märke, et võib realiseeruda (lähi)tulevikus. Seega on loogikaviga kui kirjutada näit. ohtude alla ,,majanduslangus" ja võimaluste alla
regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena
Elanikkonna ostujõu muutus Ostujõu alanemine Muutused seadusandluses Ebasoodsad muutused seadusandluses Sihipärane turundus ja Tehnoloogilised muutused turustuskanalite kasutus 17 Ettevõte on endale selgeks teinud ettevõtet mõjutava väliskeskkonna ja sisekeskkonna mõjurid. Selleks, ettevõtja saaks nõrkusi likvideerida ja ohte ennetada, on ettevõtja teinud erinevate strateegiate analüüsi: Esimesena saab vaadata SO strateegiat ehk kuidas sisemiste tugevuste abil saab ära kasutada väliseid võimalusi. Tänu toodete/teenuse kõrgele kvaliteedile, mõistlikule hinnale ja heale mainele tarbijate silmis, on võimalik kohalikul turul kasvada. Kindel positsioon teenusepakkumise suhtes annab võimaluse laiendada oma tegevust ka püsikliendi suunas
Tema oli psühhosomatika uurija. Ühendas stressi ja haiguse teooriaks, mille kohaselt haiguse tekitab mittesobiv variant tavalisest kaitsereaktsioonist stressile. Kaitsereaktsioon stressile on mittesobiv. Uuris stressi toimet sümpaatilisele närvisüsteemile. Ja uuris homöostaasi, eriti keskkonnamõjude kontekstis. Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsilistes raku sisekeskkonna omadustes võib organimsi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.See, kuidas organism reageerib keskkonna mõjudele, on seotud autonoomsete või endokriinsete mehhanismidega. Kui meil on stressirikkad sündmused, tekivad meil neg emotsioonid. Kui on neg emots, siis aktiveerub sümp närvisüsteem, homöostaas läheb paigast ära. Kehasüsteemisde tasakaal on häiritud. Sümp närvisüsteemi aktiveerimisel hakkab keha eritama adrenaliini, noradrenaliini
• Mine vastase lahinguväljalt ära – ole kannatlik ja kaval, tunne reegleid, ole ettearvamatu ja üllata konkurente. Kaitse võib olla rünnakust hävitavam • Sarnane mõtlemine viib sarnastumisele – kui tahad võita, pead mõtlema erinevalt • Arvesta, et ettevõtted ei konkureeri – inimesed ja meeskonna võimekus konkureerivad. Ettevõtte strateegia kujundamine Strateegilise juhtimise põhimõtteline skeem: • Ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs (hetkeolukorra kaardistamine) Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja hindamine Tagasiside • Info kogumine ja töötlemine selleks, et välja tuua ettevõtte võimalused, mis baseeruvad ettevõtte tugevatel külgedel. • Ettevõtte tugevad küljed võivad peituda mistahes valdkondades: töötajates, tootmises, müügis, üksikutes toodetes, sortimendid, disainis,
kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad
- siin on vegetatiivse NS keskused (32 paari tuumi) - ainevahetuse, kehatemperatuuri, südametegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon - hüpotaalamuse vegetataiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega ★ HOMÖSTAASI ja ENDOKRIINSÜSTEEMI kontrolli peamine keskus - nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab: tihe seotus neurohormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärmega - HÜPOFÜÜSIGA! Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon ● ajutüve piirkonnas, erilaadne moodustis - niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde - seotud ka nägemisega ● suur hulk hajutatud närvirakke - närvirakkude ahelad
Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise
Vererõhu neuraalne ja humoraalne regulatsioon-Humoraalne on hormoonide ja teiste veres lahustunud ainete kaudu. Neuraalne on ajutüves paiknevate närvistruktuuride kaudu, mida nimetatakse vereringe keskuseks. Sealt lähtuvad mõjud südamele ja veresoontele. Need antakse edasi vegetatiivse NS kaudu. Olulisim on sümpaatikuse mõju veresoontele(ahendab neid) 68.Veri Koostis-verd on 5l, vereplasma(51-59%) ning vererakud(41-49%) Funktsioonid-Transpordifunktsioon, kaitsefunktsioon(antikehad) ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine(ioonide ja veesisalduse regulatsioon) Vereplasma valgud ja funktsioon-vereplasmas on 90% vett, 8%valku ning 2%madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad)
iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Meeleolu - isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu füüsiline seisund. Ärevus - emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress - pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Hans Selye Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ebaõnnestumise elamuskompleks. Afekt lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Psühholoogiline - kutsuvad esile hingelist laadi põhjused, üleelamised ( solvumine, hirm, viha, õudus) Patoloogiline - haiguslikul pinnal tekkinud ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on
84. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c) tsütoskeleti valk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? V: Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip-flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel b) plasmamembraani siseküljel c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas:
ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE
ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE
Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase. .Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk.Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase..Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 2.inimlaste mitmekesisus. Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm
o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik 4) Vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna 2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine
o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised
o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised
Oksaalhape (leidub mitmetes ? okolaadides, spinatis, rabarberis jne.) annab magneesiumiga soolasid. Fütinaati on rohkesti teraviljasaadustes, mistõttu nende magneesiumirohkus on tegelikult tagasihoidliku efektiga. Magneesiumi defitsiit tekib tihti diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste, kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise ja süsivesikute kestval liigtarbimisel ning ainevahetuse häiretest tingitud organismi sisekeskkonna hapestumisel - atsidoosil. Magneesiumi defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad neuromuskulaarsete funktsioonide häired: närvilisus, depressioon, lihasvärin, südame arütmia, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus. Magneesiumi manustamine võib olla raviva efektiga eeskätt järgmiste haiguste/häirete puhul: ateroskleroos, hüpertensioon, kalduvus trombide tekkeks, alkoholism, raskesti paranevad luumurrud, krooniline oksendamine, epilepsia, artriit, psoriaas,
Laktatsiooni ajal moodustub piimanäärmetes iga päev keskmiselt 850 ml rinnapiima, mille veesisaldus on keskmiselt 87-88%. Rinnapiima veesisaldus varieerub ühe imetamise korra jooksul, sisaldades imetamise alguses rohkem ja lõpupoole vähem vett. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Lisavedelik on vajalik organismi sisekeskkonna säilitamiseks, et kompenseerida rinnapiimaga ema kehast erituva vee kogust. Imetava ema vedelikuvajadus võib olla väga erinev sõltuvalt tema kehakaalust, laktatsiooni staadiumist, lapse vanusest, imetatavate laste arvust ja täielikust või osalisest imetamisest. Laktatsiooni alguses esimesed 1-2 nädalat ei ole lisavedelik tavaliselt vajalik, sest järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse
ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65..
Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: 1 .Emotsionaalsed seisundid: 1. meeleolu- pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele. 2. afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. 3. kirg -sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 4. stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn.üldine kohanemissündroom. 5. frustratsioon- psüüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 6. ärevus- iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. 2. Kõrgemad tundmused: 1.kõlbelised 2.intellektuaalsed 3.esteetilised SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses. Struktuur.
ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65..
Neurogliiarakud moodustavad neurogliia ehk närviturva. Neid nimetatakse ka närvitoendirakkudeks. Neurogliiarakud täidavad neuronite ümber peamiselt kaitsefunktsiooni. Osadel neurogliiarakkudel on fagotsütoosivõime/õgirakud. Nad suudavad hävitada närvisüsteemi tunginud mikroorganisme. 3.5. Veri ja lümf (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 164-183) Veri on vedel sidekude ja moodustab koos lümfiga organismi sisekeskkonna. Erinevus teistest kudedest seisneb selles, et vere rakuvaheaine plasma on vedel. Niimoodi saab veri transportida organismis vajalikke aineid. Verel on omadus hüübida, see leiab aset tänu veres ringlevatele ainetele ja trombotsüütidele. Vere hüübimine peatab väiksemate haavade korral vere väljavoolamise veresoonkonnast. Vereplasma: Vereplasma peamine funktsioon on transpordifunktsioon. Vereplasma sisaldab
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele (flipflop,) peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flipflop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 93. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a)plasmamembraani välisküljel 95. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a)hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni
Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles organisatsioonid tegutsevad. Keskkond peame rääkima jaotusest sise ja väliskeskkond. Sisekeskkond, mis organistatsioooni vahetult tema igapäevases elus mõjutab. Väliskeskkond, mis taustana mõjutab. Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkoda jagada kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikro taaskord vahetud keskkond. Mikrokeskkonna erinevus sisekeskkonnaga seisenb selles, et siin räägime ka klinetidest ja tarnijatest, kes ei ole sisekeskkonna osa. Makrokkeskkond siin räägime nt õhtumaade kristlikust keskkonnast ja majandusseisust üldisemalt. Paikkonna kultuurilised põhiväärtused ning majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. On organisatsiooni vahtult mõjutavad tegurid ja meid ümbritsevad globaalsed teemad, mida tajume kaudeslt. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid Keskkonna keerukuse määr kui paljusid mõjureid peame üldse arvesse võtma oma toodet tootes ja müües
Teema 4 39 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2) Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3) Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ
millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
