Seetõttu on vähene ka metsiste hulk. Metsis on meil looduskaitse all. (http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9
piisav kalle 16. Nurk seljatoe ja istme vahel: soovitatavalt 90 – 105 kraadi 98 kraadi Jah 17. Nurk istme ja sääreosa vahel: 60 – 100 kraadi. 80 kraadi Jah 18. Nurk õlavarre ja küünarvarre vahel klaviatuuri suhtes: 70 – 135 100 kraadi Jah kraadi. Käed peavad olema sirged võrreldes küünarvarrega. 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Tabel 6. Magnetilise induktsiooni tugevus Mõõtmiskoht
Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhili-seks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. Tärklise molekulis on glükoosi jäägid seotud glükosiidsete sidemetega. Ta koosneb 2 glükoosi polümeerist (põhivormist): amüloosist ja amülopektiinist. Enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70. • Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini.
jääks auke. Kahandust kudusin olenemata mustrist sinise lõngaga. Kahesilmuseline kahandus. 1. ja 3. varda alguses kudusin kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku. Tõstan esimese silmuse kudumata paremale vardale, kudusin teise silmuse ja tõstsin esimese silmuse teisest üle. 1. ja 2. varda ning 3. ja 4. vardal vahel silmuseid ei kahandata. 2. ja 4. varda lõpus kudusin kaks silmust parempidi kokku. Jätkasin kahandamist nii, et kinda pinnale tekiksid sirged silmusteread. Kui igale vardale jäi kaks silmust, katkestasin lõnga, läksin kõigist silmustest nõelaga läbi ja tõmbasin silmused kokku. https://www.youtube.com/watch?v=DVbuQbCx54M (Sidok, 2014) 2.7 Kinda viimistlemine Peitsin sukanõela abil kõik lõngaotsad, vormi saamiseks asetasin kindad 5 sekundiks pressi vahele. 10 3. Kokkuvõte Praktilise töö käigus valmistasin kolme päeva jooksul lihtsas kindakirjas, inspireerituna
vananedes kaasnevad rühihäiretega sageli valud rühivead poolkükk seinast- pea, selg ja puus toetuvad vastu seina. Suru õlgu kergelt vastu seina, hoia asendit vähemalt kümme sekundit. Jälgi, et vaade oleks silmade kõrgusel ja sääred moodustaksid nürinurga. Harjutus tõstab ülaselja toonust ja korrastab kehahoidu. On olemas erinevat moodi tehtavaid kõhulilamanguid. 1) Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. Tõmba alakõht sisse ja tõsta sirged jalad põrandalt lahti. Hoia asendit 1030 sekundit. Harjutus treenib alaselja- ja tuharalihaseid. 2)Kõhulilamang Lähendades abaluid teineteisele, tõsta õlad põrandalt lahti ja tõsta ülakeha. Harjutus ülaselja- ja õlalihastele. 3)Kõhulilamangus pinguta kõhu alaosa lihaseid: tõuse küünarvarstoengusse, hoia asendit kümme sekundit. Kõverda kordamööda paremat ja vasakut jalga.
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17. Tekkida võivad probleemid tihendamisel 18. Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. ...
taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale.
taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale.
tugevusest. Sõiduviiside õpetamist alustatakse klassikalistest viisidest, mis on liigutuste koordinatsioonilt uisuviisidest lihtasmad. Tüüpilised vead, mis esinevad kõikide jalatõukega sõiduviiside juures on: - Liiga püstine või liiga kaldu, kange või väheliikuv kehaasend, - Üldine kramplikus, tsükis püüdub lõdvestusmoment, - Kere kõigub külgsuunas ülemäära, - Tõuked on nõrgad, loiud, väikese amplituudiga, lõpetamata, jalad sirged, - Jalatõuge lõpetamata (jalga ja pöida ei sirutata), - Kätetõukele ei eelne energilist kepi lumme löömist, - Kepp asetatakse lumele tugijala suhtes liiga ette, kõrvale või taha, - Käetõuge lõpetamata (käsi ja kepp ei jõua ühele sirgele), - Käetõuke lõpul ei lasta kepi käepidet rusikast lahti, seetõttu ei ole võimalik kepiga lõpuni tõugata, - Käte asend ja keppide asetus lumel on liiga lai, - Käte ja jalgade töö vale ajastamine,
Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei hoolinud: "Võõrastele ehitate teie auväravaid, aga kui teie oma luuletaja tuleb, siis ei taha teie temaga merelegi minna!" Läksime merele. Sõudsime tükike aega ringi. Ümbruse luulelikkus ühel pool kõrged vanad gooti stiilis katuserägad, sirged tornid, kui taeva poole näitavad Jumala sõrmed, teisel pool haljen- dama löövad kaldad, ning see meri ise, vaikne, virvendav avaldas ta peale nii suurt mõju, et see vist üheks selgemaks silmapilguks tema viimase aja elus sai. Ta oli rõõmus, kuid see, mis teda alatasa elus saatis ja mille ta võib-olla sündimisega oli pärinud kurbus ei lahkunud temast pilgukski. Ta oli täis vaimustust, ilujoovastust. Kuid see oli kurb vaimustus, kurb joovastus, sest
lihvimisklots, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvipihusti. Värvimise lõpetades tuleb kõik töövahendid pesta kasutatud tootele mõeldud lahustiga 39. Millistele nõuetele peab vastama tapeeditud sein · Tapeeditud sein peab olema puhas · Seinal ei tohi olla lahtisi servi, rebenenud kohti, mulle ega häirivaid värvierinevusi · Muster peab vuukides täpselt jätkama · Vuugid peavad olema sirged ja vähemärgatavad · Kontrollitakse 1.5m kauguselt 40. Millistele nõuetele peavad vastama värvitud sein Värvitud pind peab olema kaetud ühtlaselt värviga, pinnal ei tohi olla värvi voolamis jälgi. Värv peab olema kõik ühte tooni ja ka puhas, et ei oleks seal peal tolmu või muid mustus jälgi. 41. Millistele nõuetele peavad vastama tasantatud seinad ja põrandad Pinnad peavad olema loodis, ei tohi olla pragunemis jälgi ega muid kumerusi 42
Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja friis(täielikult kaetud reljeefiga). Dooria levib mandri Kreekas (kesk ja lõuna) Kreeka kunstis pidi kõik olema väga ilus. Kasutati optilisi Optilised parandused- ülemisele trepiastmele ehitati kumerus sisse, et see paistaks sirge kaugel. Sambad olid natuke sissepoole kaldu, et nad paistaks kaugelt sirged. Tempel pidi olema harmooniline- ehitamise aluseks võeti üks moodul (samba diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid)
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmädanikku: see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud
Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed. Tekkisid uued linnad,inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged,saleda tornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared
alad soodsamad. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda, mäestikes vahelduvad loodusolud vastavalt kõrgusele. Kliima (agroklimaatilised tingimused)- temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus. Mullad mulla viljakus. 2 joon: Agrokliimavöötmed ehk lihtsalt kliimavöötmed. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega
Silindriline projektsioon kujutab endast kõige lihtsamat silindrilist vormi, mis on piltlikult öeldes keeratud ümber maakera ekvaatori. Sfäärilise võrgustiku punktid on kantakse silindrile, mis on lahti volditud. Ekvaator on “sobiv külg” või vaatenurk nendeks projektsioonideks.[5] Silindrilisi projektsioone kasutatakse laialdaselt kogu maaellipsoidi kaardistamiseks. (Maamõõtmise ja kartograafia konspekt) Kaardil on nii paralleelid kui meridiaanid sirged või on meridiaanid keskmise sirge meridiaani suhtes sümmeetriliselt kõverad.[2] Joonis 2. Silindriline projektsioon. Silindrilised projektsioonid võivad olla: normaalsed (püst-), kald- või põiksilindrilised. (Maamõõtmine 4 ja kartograafia konspekt) Silindriliste projektsioonide põhiomadused
aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga. Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist nn "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest
See 6 harjutus meeldis lastele kõige rohkem, sest neile meeldib ronida. Peale seda keerasin matti pikali ja siis nad pidid jooksupealt kukerpalliga sealt üle hüppama (aitab õppida Mae- Mawari-Ukemit – ette üle käe kukkumist). Kaugus oli umbes 1 meeter. Lastele meeldis ka see harjutus. 1.7. Venitus Peale neid toredaid harjutusi alustasime venitustega. Alguses panime sirged jalad ette ja üritasime sõrmedega varvastest kinni haarata. Peale seda harjutust panime jalad istumise alla ja üritasime selja maha saada, et venitada jalalihaseid. Peale seda läksime spagaati, et korralikult venitada jalalihaseid. Siis venitasime käsi üritades käed seljataga ära siduda. Peale seda painutasime ennast ette, paremale ja vasakule. Viimase venitusharjutusega venitasime kaela. Võtsime käega peast kinni ja venitasime ette, taha, paremale ja siis vasakule. 1.8
2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega (massiivsem), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada. Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Looduslikud palgid peavad olema sirged, enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. Nurgad tapitakse - nurgaseotised: pikknurk lühinurk Palgid seotakse omavahel salapulkadega e. karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3..5% ava kõrgusest.
külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu. 2. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: 1) tõsta õlgu ja langeta neid, ringita; 2) käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; 3) siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu; 4) tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu langeta käed ja pea; 5) toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta
Ta oli u 1,5 km pikk ja 350m kõrgusel. See tundub veidi liialdatud, aga selge on see,et need platvormid olid suured ja uhked. Nad olid mõeldud jahipidamiseks ja vaimudega suhtlemiseks.Klassikaline hiina aed peab olema nauditav vaatamiseks, seal peab saama ringi jalutada ning seal peab saama elada, kõik vaatekohad peavad olema seotud ning mugavad. Käänulised teed on vajalikud ka selleks,et silme ees pilt kogu aeg vahetuks, sirged teed on keelatud. Koridorid pakuvad kaitset päikse ja vihma eest. iad on alati täis igasuguseid tähendusi läbi poeesia, kunsti, kalligraafia, bonsai, muusika jne. Aed peab mõjuma avaramana oma tegelikest mõõtmetest, näiteks eraldiseisvate, kuid läbipõimunud piiridega. Hiina aedasid peetakse sageli mikrokosmoseks, mis hõlmab miniatuurselt kõiki universumi aspekte. Samuti hõlmavad nad nelja aastaaja tsüklit ja peaksid ideaalis pakkuma midagi,
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed 2. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Dihübriidne ristamine: - vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
Palli tabamine vales kohas mitte otsmiku ees- puudulik jalgade töö, palli tabamise vale ajastamine, kasutada liikumiseks harjutusi. Palli söötmine liikumiselt altsööt käsivartega- kasutatakse ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Pallile alla liikumine et pall oleks otse keha ees, vastava lähteasendi võtmine (keharaskus viiakse madalamale st jalad kõverduvad veel rohkem) palli tabamine ja liikumishoo amortiseerumine käsivartega(küünarliigesed pingestatud, sirged ja välja pööratud, suunatakse käsivartega, vaade on pallil) pallile uue suuna ja liikumishoo andmine jalgade sirutusega põlvist ja keha sirutusega puusaliigesest. Söödu lõpetamine. Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, üks jalg eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, küünarliigesest sirged, sõrmseongus käes ees-all, kiirete pallide vastuvõtmisel on madal asend- keharaskus päkkadel, kere kalle ette, käed ees all peaaegu põrandal
Punkti kolmvaade............................................................................................................................................. 15 Sirglõigu kaksvaade ......................................................................................................................................... 16 Sirglõigu kolmvaade ........................................................................................................................................ 16 Projekteerivad sirged ja nivoosirged ................................................................................................................ 17 Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi ..................................................................... 17 5. Tasandi projekteerimine............................................................................................................................ 18 6. Aksonomeetria.............................................................
ametnikud maeti läheduses paiknevatesse väiksematesse hauakambritesse ja püramiididesse. SKULPTUUR Vanad egiptlased olid väga ranged skulptorid ja maalijad. Neil olid kindlad reeglid mida pidi täitma ja teist moodi ei võinud teha. Kui Vanad egiptlased joonistasid mingisuguse inimese, siis ta jalad ja pea on alati külg vaates ja õlad ja silmad otse vaates. Nad ei joonistanud ka kunagi riidele volte sisse mida meie teeme tänapäeval . kõik asjad olid alati triik sirged ja nii pidi sea ka jääma. Kivist vaarao (või teiste inimeste) tegemisel pidi alati jälgima, et vasak jalg oleks pool sammu ees ja käed rusikas, tihedalt vastu külge või üks käsi südamel. SFINKS Sfinks oli vaarao Chefreni peaga ja lõvi kehaga kivikuju mis pidi kaitsema püramiide kurjade vaimude ja haua rüüstajate eest. Sfinksid ei asunud üksikute püramiidide juures vaid surnute linnas Chefreni püramiidi ees. Sfinks on kuni 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk
Bütsantsi valitseja ja tema perekond kandsid punaseid sefiannahast saapaid. Pika kinganinaga jalanõud asendusid 16.sajandil laianinalise sandaletikujulise jalatsiga. Nahktaldadega jalatsitel hakkasid kujunema kontsad, mis puutaldadel olid juba varem olemas. Kolmekümneaastane sõda tõi moodi säärikud, mida tunti ka juba varem. Hispaanias oli samal ajal moes sageli üle põlve ulatuvad kitsad sagräännahast saapad. Mujal Euroopas olid aga sääred sirged ja kõvad, materjaliks nahk. 17.sajandi keskel tulid moodi säärikud, mille ülemine äär oli lai ja ulatusid sääremarjadeni. Hiljem hakati ülemist äärt kaunistama pitside, paelte, rüüside ja muu materjaliga. Samuti tulid moodi kontsad. Säärikutega kaasnesid ka kannused, mis olid sageli kullatud ja liblikakujulise kabaga. 1660.a. Bordeaux' kingsepp Lertrange valmistas Louis XVI pulmakingiks paari laianinalisi punaseid kingi ja sellega läksid säärikud moest
Puulooma põhimõte oli väga lihtne. Tehti ainult üks tunnus, mis üht looma teisest eristas. Kõik muu olid ebaoluline ja jäeti tegemata nägu, jalad ja enamasti ka saba. Loomad lõigati lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti. Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis võisid olla sirged või kaarduda sisse- või väljapool. Mõnikord jäeti sarved ka okste harudest. Pulli sarved olid lühemad ja jämedamad kui lehmal, pull ise lehmast suurem ja toekam. Vahel lõigati eristamiseks lehma kõhu alla rist ja pullile kolmnurkne sälk. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 3 Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid. Prunnakam siga oli ilusam. Isegi sea kõhualust ei lõigatud siledaks. Las olla paksem
terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks) Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja) Pajulised- Salicaceae Populus tremula harilik haab (pikk leheroots, ülevalt on lapik roots, leht on lainelise servaga, ümmargune) Populus tremuloides ameerika haab(lehed on ümmargused või laiümarjad väikese terava tipuga, pealt tumedad alt heledamad, peal küljel rood on kollakasvalged) Populus alba hõbepappel( hõlmilised lehed, lehe serv laineline, lehed ümarmunajad või ovaalsed,
oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. NT. Matemaatikateooriate, näiteks Eukleidese loodud geomeetria aluseks võetud ilmselged loogikale vastavad väited ei vaja tõestust. Selliseid tõestust mittevajavaid alusväiteid nimetataks aksioomideks. 1. Arv 0 on väikseim naturaalarv. 2. Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. 3. Paralleelsed sirged ei lõiku. · Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke objekte ning nendega toimuvaid nähusi. Füüsikateooriate aluseks tohib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed kinnitavad. Seejuures peavad alustõdemuste katselised kinnitused olema absoluutsed! Kui kasvõi üksainus eksperimenditulemus on väitega vastuolus, pole sellele üles ehitatud teooria usaldusväärne. TÄHTIS MÕISTA!
Saksamaale. 1. 5. Bauhaus Peale Saksamaale kolimist Kandinsky võttis vastu Walter Gropius`e kutse õpetada ja anda edasi oma teadmisi Bauhaus`is, mis oli Gropius`e loodud Kõrgem Kunstikool. Teme tolle aja arendused punkti ja joone koha pealt viisid välja teoreetilise raamatuni Point and Line to Plane*, mis ilmus 1926. aastal. Geomeetriliste elementide tähtsuse kasv tema õpetamises ja ka maalimises, eriti nurk, ring ning sirged ja kõverad jooned, oli eriti märkimisväärne. Kandinsky jaoks oli see väga arendav ja produktiivne periood. Tema suurt loomingulist vabadust kroonib 1925. aastal loodud töö Yellow- red- blue**. See on kahe meetrine teos, kus on kasutusel kõik põhivormid: vertikaalne kollane ristkülik, kalduv punane rist, suur tumesinine ring, mustad jooned, ringikujulised kaared, ühevärvilised ringid ja laialipaisatud malelauad, mis panustavad tema tundlikule keerukusele.
tasakaalu hoida. Seejärel palusin lastel hüpata harki-kokku hüppeid, ka see tuli hästi välja. Viimaseks harjutuseks oli käte ette, seljataha, alla ja ülesse tõstmine. Seal hakkas poiss oma kätega vehkima, et teised pihta saaksid ja, et ta suudaks teisi lükata. Teiseks tegevusek, et näha kuidas on poisi käe oskustega. Andsin poisile käärid ja paberi ja palusin lõigata ribad. Ribad tulid väga sirged ja korrektsed. Seejärel palusin võtta poisil pliiatsid kapi pealt ja need lauale panna. Ta võttis need jõuga ja väga kiirete liigutustega. Ta joonistas pildi sellest, mis talle meeldib, ühesõnaga vaba teema. Ta joonistas pildile kassi ja hobuse rohelisel murul. Ka pilt oli väga selgete detailidega ja korralikult värvitud. Ja see oli väga hea. 2.2 Motoorika arengu iseärasused Viie aastane poiss peab suutma liikuda vastavalt muusika tempole kiirendamisele ja aeglustamisele
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...
Mõnitest aastat hiljem, oli Momobest saanud Assüüria sümbol. Plaanilt meetutas linn väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks oli 728 ha nind kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10m paksuse kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks oi 12km ja milles oli 15 väravat. See linnamüür oli nii lai, et sellel sai juba sõita kõrvuti lausa kaks paarisrakendiga kaarikut. Müüri ümbritses veel 40m laiune vallikraav. Sanherib laskis Ninive vanasse hoonestusse sisse murda sirged ja laiad prospektid, kusjuures peatänavate laiuseks oli 52 küünart (u 26 m). Ehitajad pidid rangelt kinni pidama ehitiste asendist tänavajoonel. Igaüks, kes oma maja üle “punase joone” ehitas, aeti teibasse omaenda maja katusel. Tõeliseks suurlinnaks ja kultuurikeskuseks kujunes Ninive aga Sanheribi pojapoja Assurbanipali valitsusajal. Assurbanipal ehitas uue palee edisest veelgi uhkema ning kaunistas selle seinad reljeefidega, kus kujutatakse valitseja elu ja
Tallinna Tehnikaülikool Määratud integraali ligikaudne arvutamine trapetsvalemiga Referaat Koostas: Denis Rästas 155552IAPB Õpperühm: IAPB15 Juhendaja: Gert Tamberg Tallinn 2016 1. MÄÄRATUD INTEGRAAL........................................................................................... 3 1.1. Pindfunktsioon ja tema tuletis..........................................................................3 1.2. Kõverjoonse trapetsi pindala............................................................................4 1.3. Määratud integraali mõiste.............................................................................. 6 1.4. Määratud integraali omadused.........................................................................7 Omadus 1.....
2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Teritamise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse. Teritamise järel silutakse puuri lõikeservi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged, ühepikkused ja ühesuguse kaldega. Teritusnurga suurus mõjutab oluliselt lõikereziimi, puuri vastupidavust ja järelikult ka tootlikkust. Puur, mille lõikeservad on erineva pikkusega või käiatud erinevate nurkade alla, tekitab oma läbimõõdust suurema augu, seetõttu tuleb spiraalpuuri teritada nii, et lõikeservade kaldenurgad oleksid võrdsed ning puuri tipunurga suurus terase puurimise tarvis oleks 116...118°.
Ohutu saeketas lahkamiseks käsitsi etteandega . Saekettal on lisahammas, mis ei lase etteannet suurendada kui pöörlemiskiirus ei suurene . Tänu sellele ei ole tagasilöögi ohtu . Saeketas massivpuidu pikikiudu saagimiseks mitmekettalistes saagpinkides Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind . Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) . Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades . Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi . Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele . Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid Eelised :
Tallinna Nõmme Gümnaasium TALISPORDI ALAD Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Asta Jänese Tallinn 2009 Sisukord Kiiruisutamine.....................................................................................................................3 Jäähoki.................................................................................................................................4 Iluuisutamine.......................................................................................................................5 Mäesuusatamine..................................................................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine...........................
Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei hoolinud: “Võõrastele ehitate teie auväravaid, aga kui teie oma luuletaja tuleb, siis ei taha teie temaga merelegi minna!” Läksime merele. Sõudsime tükike aega ringi. Ümbruse luulelikkus – ühel pool kõrged vanad gooti stiilis katuserägad, sirged tornid, kui taeva poole näitavad Jumala sõrmed, teisel pool haljen-dama löövad kaldad, ning see meri ise, vaikne, virvendav – avaldas ta peale nii suurt mõju, et see vist üheks selgemaks silmapilguks tema viimase aja elus sai. Ta oli rõõmus, kuid see, mis teda alatasa elus saatis ja mille ta võib-olla sündimisega oli pärinud – kurbus – ei lahkunud temast pilgukski. Ta oli täis vaimustust, ilujoovastust. Kuid see oli kurb vaimustus,
Pulssi tuleb kontrollida unearterilt. Kui pulss on tunda, siis kannatanu süda töötab. Kui ei, siis tuleb viivitamatult alustada südame massaaziga. (1) 7 Selleks, et kannatanut elustada, peab ta lamama kõval pinnal. Masseerimiseks tuleb asetada oma käed rinnaku alumisele kolmandikule hoides küünarliigesed sirged. Tegevust tuleb rütmiliste tõugetega teha 80-100 korda minutis. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni. (1) 8 4. PÕLETUS Kui üle poole inimese keha katvast nahast saab tõsiselt kahjustada on häiritud ka soojustasakaal, tõuseb infektsioonioht, häirub vedelike ja soolade ainevahetus ning kaob mehhaaniline kaitse vigastuste eest
Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende ainete absoluutsete murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse
Tööraamat lk 14 ja 15 Selles tunnis tutvuvad lapsed mõistetega kõver ja sirge, punkt ja sirglõik. Esmalt vaadeldakse ja võrreldakse mitmesuguseid esemeid ümb- ruses ja tööraamatu piltidel. Siin sobib näitlikustamiseks jupp nööri. Kui nöör pingule tõmmata, saab kujutada sirget joont; kui nöör lõdvaks lasta, saab kujutada kõverat joont. Õpetaja joonestab tahvlile sirgeid ja kõveraid jooni. Õpilased näita- vad, missugused jooned on sirged ja missugused kõverad. Õpilased joonestavad paberile kõveraid jooni. Seejärel laseb õpetaja joonestada ka sirgeid jooni. Õpilased märkavad, et need jooned ei ole päris sirged. Sirget joont ei ole lihtne joonistada. Sirgete joonte joonestamiseks kasutatakse joonlauda. Õpetaja näitab tahvlil, kuidas sirgeid jooni joonestada. Nüüd proo- vivad õpilased joonestada sirgeid jooni ka paberile. Nüüd tutvutakse mõistetega punkt ja sirglõik.
- Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied Kodominantsus - Heterosügootidel võivad avalduda mõlema alleeli määratud tunnused korraga - Nt. Ristatakse punane + valge õiega taim = punasevalge triibulised õied Näidisülesanne: Inimeste puhul tuuakse intermediaarse tunnuse näiteks sageli lokkis juuksed, kuigi see pole tegelikult ühe geeni määratud tunnus. Oletame aga, et tunnust määrab vaid üks geen ning homosügoodid on kas sirged või lokkis juuksed, heterosügootidel aga lainelised juuksed. Milliste juustega lapsi saaksid vanemad, kas mõlemad on laineliste juustega? S - sirged L lokkis SL - lainelised P SL X SL Genotüüp F1 SS SL SL LL Fenotüüp sirge laineline laineline lokkis Haigused - Fenüülketonuuria pärilik ainevahetushaigus = organismi koguneb aminohape fenüülalaniin (ensüümi tootmist kodeeriv geen puudub, mis lagundaks seda ainet)
Läänemere põhjaosas ulatub Rootsi (sarnaselt Soomega) Botnia laheni. Rootsit ümbritseb üheltpoolt Norra ja teiselpoolt erinevad suuremad veekogud (lahed, mered). PINNAMOOD Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne.
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Pik...
Ka seda kasutatakse toidulisandina. Lys tootvad tüved on mutandid, kel selle aminohappe biosüntees ei ole raja lõppproduktiga tagasisidestuslikult reguleeritav ja tulemuseks on kontrollimatu süntees e. üleproduktsioon. · Korünebaktereid kasutatakse ka nukleotiidide (IMP) mikrobioloogiliseks tootmiseks. Ka neid kasutatakse toiduainete lõhnalisanditeks. Perekond Mycobacterium · Mükobakterid on aeroobsed, happekindlad liikumatud sirged või kõverdunud pulgad. Rakud võivad hargneda ja moodustada mütseelilaadset moodustist, mis fragmenteerub pulga- ja kokikujulisteks elementideks. Enamik liike moodustab kreemjaid ja valkjaid kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. · Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid.
kohustuslikud elemendid. Konseptioon: baseerub ideele universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljaks kvartaliks, aed sisaldab vett, lilli ja puid, aia floorat isoleerib karmist kõrvest aeda ümbritsev müür. Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3.) lõhnavad lilled, põõsad, puud, 4.) sulisev allikavesi, peegelsile veepind, 5.) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
