Judo tund (0)

Tallinna 32. Keskkool
Tanel -Markus Tammela
8.A
Judo tund
Praktiline loovtöö
Indrek Kivi - Õpetaja
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1TUNNIST 5
1.1.Rivistus 5
1.2.Limuskid 5
1.3.Ringsoojendus 5
1.4.Maasmaadlus 6
1.5.Püstimaadlus 6
1.6.Üle mati hüppamis harjutus 6
1.7. Venitus 7
1.8.Lõpus mängimine 7
1.9.Köieronimine 7
1.10.Rivistus 8
KOKKUVÕTTE 9
LISAD 10

SISSEJUHATUS

Ma valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib judo ja ma tegelen judoga. Mul on omandatud oranž vöö ja nooremkohtuniku litsents .
Judo puhul on oluline, et tegemist on sajandite pikkuse traditsiooniga, mis lähtub samuraide aukoodeksist. Judo kasvatab mitte ainult kehalist jõudu, vaid eesmärk on kasvatada õilis inimene. Judoka peab olema järjepidev, tagasihoidlik ja suhtuma austusega teistesse inimestesse. Judo looja, Jigaro Kano , pidas seda isiksuse harmoonilise arengu loomise vahendiks. Ta leidis, et judo pole mitte niivõrd relvata enesekaise, kuivõrd igapäevase elu filosoofia. Judoka aukoodeks kirjeldab selliseid omadusi nagu: viisakus, julgus , siirus, ausus, tagasihoidlikus, enesevalitsemine, truudus sõpradele ja lugupidamine ümbritsevasse. Jigaro Kano pidas oluliseks, et olla igas ettevõtmises algatuslik, jälgida ümbritsevaid situatsioone, käituda otsustavalt, tunda piire ja olla mõõdukas.
Esimene loovtöö judost oli teoreetiline. Uus judo tundi puudutav on praktiline loovtöö.
Minu eesmärgiks oli läbi viia Tony Judokoolis üks judo tund. See 28. aprillil 2015. aastal õnnestus. Tony Judokool pakub judo treenimisvõimalusi erinevas vanuses inimestele, lastest (Jukude rümad) täiskasvanuteni ( Sepikud ). Ma tegin judo tunni väikestele lastele. See oli väga tore, sest nad kuulasid sõna. Ma valisin selle rühma sellepärast, sest ma tahtsin kogemusi väikeste lastega töötamisel. Väiksed lapsed on väga tublid. Selles tunnis tegelesime soojenduse ja maasmaadlusega. Kahjuks ei või nii noored lapsed veel püsti maadelda, aga sumo on lubatud. Kuigi judo ja sumo on erinevad maadlused on vaja väikestele lastele õpetada esmalt liikumist ja alles siis maadlust. Väikestele on liikumise harjutamiseks mõeldud ka mängusid näiteks limuskid. See mäng arendab maasmaadlust ja mängu mängivad ka suuremad.
Ma olin selle tunni ajal ka natukene karm, sest mulle ei meeldi, kui keegi vahele segab . Tund algas tavapärase rivistusega. Edasi tuli nimede kontrollimine. Siis tuli limuskimäng. Peale seda tuli ringsoojendus ja siis maasmaadlus. Peale seda võtsin ühe suure pehme matti ja panin selle küljeli nii, et maast teise küljeni jäi 1,5 meetrit. Peale seda pidid nad sellest üle hüppama või ronima. Ma ei teadnud seda, et nad seda suudavad. Kuna nendevanused püstimaadlusega ei tegele, peavad nad tegema sumot. See aitab liikumist arendada. Nad on oma vanusekohta päris tugevad, kuid füüsiliselt väga erineva võimekusega: osad olid väga lühikesed, aga mõned olid väga pikkad; poisid ja tüdrukud. Lisaks on erinev treeningute staaž: osad alustasid treeninguid ema või isaga koos, kui olid 1,5 aastased, osad vanuses 4 aastat.
Peale seda jäi veel aega üle ja ma panin nad mängima kettikulli. Tegin sellise reegli, et kui kett murdub, peavad kõik oma ausa lugemise peale tegema 10 kättekõverdust. Peale seda mängisid nad veel kettikulli ja siis peale seda tuli rivistus. Nii alguse kui lõppurivistusel oli mukusoo. Mukusoo ajal hoitakse silmad kinni ja mõeldakse ainult judo peale. Peale seda toimub rei, mis on kehakeelena väärikalt tervitamine . Selles loovtöös on pilte, mida ma tegin ise. Loovtöös ma näitan, kuidas ma viisin judo tundi väikestele lastele vanuses 6 kuni 8 aastat. See tuli päris hästi välja ja neile meeldis see. Nad olid väga rahul sellega, sest neile meeldisid need harjutused väga. Tunni läbiviimiseks ja tunnile mängudega värv andmiseks oli hea see, et lapsi oli kohal piisavalt palju.
Põhiliselt räägingi selles töös harjutustest, mida lapsed tunnis tegid. Lisaks kukkumistehnikatest. Näiteks Mae-Mawari-Ukemi aga ka palju teisi kukkumisi. Selles töös kirjutan ka soojendusharjutustest ja muudest soojendusega seonduvatest asjadest ning mängudest sh limuskimängust. Ma räägin ka sellest, kuidas nad seda üleronimisharjutust tegid.
On väga tore näha, kuidas väikesed judofännid üles kasvavad. Tulevikus sirguvad neist Eesti, Euroopa ja maailmameistrid. Võib-olla mõni käib ka Olümpial ära.

1TUNNIST

1.1.Rivistus

Treeningud toimuvad harjutussaalis ehk dojos, kus on spetsiaalne matt ehk tatami judo harjutamiseks.
Esimese asjana toimus judokate ehk judo harrastajate rivistus ehk owari. Rivistusel kontrollitakse nimesi, kes on kohal. Kontrollitakse korrektset välimust (kontrollitakse judo riietust (judogi) korrektsust: kimano- jakk , zubon - püksid , obi - vöö). Peale seda toimub mukusoo ja peale seda toimub rei. Nende eesmärk on viia mõtted ainul judo juurde, et kõik kõrvaline ja keskendusmist segav unustada. Rivistus toimub ka treeningu lõpus.

1.2.Limuskid

Limuskid on mäng, mida kasutatakse soojenduseks. See mäng arendab kiirust ja osavust. Mängus on kaks osapoolt. Ühed on jooksjad, kes on püsti ja peavad limuskite eest ära jooksma. Limuskid on vähemalt põlvedel või neljakäpukil ja peavad jooksjaid maha tõmbama. See on väga kasulik mäng, sest selle käigus teevad tööd väga paljud lihased. Jooksjatest see, kes viimasena püsti jääb, võib olla ka peale poolte vahetust jooksja .

1.3.Ringsoojendus

Soojendus ehk Taiso. Korralik soojendus vähendab oluliselt võimalikke vigastusi. Alguses on ümber saali ringjooks. Jooksu ajal tehakse ka kukerpalle, käteringe, küünarvarreringe, kaloppi, ristsammu jne. Siis võetakse ringi ja tehakse neid harjutusi mida ringiliikudes teha ei saa. Tavaliselt alustatakse harjutustega kõrgemalt ja minnakse siis madalamale. Esimesena on pearingid, siis tulevad õlaringid, käeringid, küünarvarreringid, randmeringid, keharingid, siis tulevad puusaringid, siis tulevad jalaringid, siis tulevad põlveringid, siis tulevad päkkaringid, siis tulevad kukkumistehnikad näiteks Yoko-Ukemi, Ushiro-Ukemi ja teised kukkumised. Edasi tuleb selline harjutus nimega Ronald. Selles harjutuses põhimõtteliselt kiigutakse sillaasendist. Siis tuleb vasak käsi ja parem jalg, kus peab parem jalg puudutama vasakut kätt ja vastupidi. Siis tuleb spagaat, mille eesmärgiks on venitada jalalihaseid. Liikumisel ja keha pööramisel on ka oma tehnikad (Ayumi-Ashi – liikumine normaalsete sammudega, mööduvad jalad, Tsugi-Ashi – liikumine üks jalg ees, järgnevad jalad, Mae-Sabaki – pööre ette, Ushiro-Sabaki - pööre taha, Mae-Mavari-Sabaki – täispööre ette). Soojendust tehes kordavad ja õpivad lapsed ka jaapanikeelseid numbreid : ichi – üks, ni – kaks, san -kolm, shi – neli, go – viis, roko – kuus, shichi – seitse, hachi – kaheksa, kyu – üheksa, ju – kümme) ja kehaosade nimetusi (te – käsi, ude – käsivars, kata – õlg , kubi – kael , tai – keha). Seda sõnavara on vaja õppida, et tulevikus tehnikatest aru saaks.

1.4.Maasmaadlus

Maasmaadluse mõtte on treenida maasmaadlust. Vahel võib mõni püstimaadluse võtte ebaõnnestuda ja siis läheb maadlus maas edasi. Maas maadlus on raskem, kui püstimaadlus, sest sa seisad põlvede peal. Maasmmadlusega saab harjutada ka kinnihoidmisse minekuid ja ka selle eest kaitsmist. Hiljem vanemaks saades õpetatakse ka valu ja kägistusvõtteid. Maasmaadluse harjutamine on väga tähtis, sest hiljem võistlustel sõltub sellest väga palju. See aitab treenida ka kiirust ja tehnikaid (tehnika -waza). Õpetab tulevasteks võistlusteks ja vööeksamiteks mõisteid (Tori – ründaja, Uke – kaitsja, Migi – parem, parempoolne, Hidari – vasak, vaskapoolne; Mate – stopp , Hajime – käsklus maalduse alustamiseks.

1.5.Püstimaadlus

Judos väiksemad lapsed ei õppi kohe püstitehnikaid. Alguses nad tegelevad sumoga mis aitab arendada kiirust, osavust ja reaktsiooni. Neid omadusi on vaja arendada, muidu ei ole mõtet püstitehnikaid harjutada. Judos ongi vaja harjutada kõige rohkem kiirust, sest siis on sul eelis. Kiirem saab ennem heitesse minna. Oluline on õppida selgeks vastase liikumisvigade ärakasutamine.
Jigoro Kano reegel, mis peab kõigil peas olema: „Kui sind tõmmatakse, siis tõuka. Kui sind tõugatakse, siis tõmba. Jõud pole halb, halb on see, kui jõudu raisatakse.”.
Hiljem, kui hakkatakse õpetama püstitehnikaid, siis harjutatakse hästi palju võttesse sisseminekuid, et treenida kiirust. Treeneri jaoks on oluline, et lapsed saaksid selgeks ülemineku püstimaadlusest lubatud maasmaadlusse. Oma esimese kukkumisharjutusega võib selgeks õppida oma esimese heite , näiteks O-Goshi pärast ettekukkumist partneri abiga või O-Soto-Otoshi/Gari pärast tahakukkumist partneri abiga. Oluline on tunda kukkumistehnikaid (Mae-Mawari-Ukemi – ette üle käe kukkumine, Yoko-Ukemi – küljele kukkumine, Ushiro-Ukemi – taha kukkumine).
Kukkumist ja heitmist ei õpetata eraldi, sest iga heide peab tulenema omast kukkumisharjutusest. Kukkumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda on vajalik õppida ühe kindla haarde võtmiseks ja heite sooritamiseks.
Osa sumomatšisid kestsid vähe ja osad hästi kaua. Põhjus oli selles, et osad olid tugevamad kui teised. Paljudele meeldiski suurtematega maadlemine. Sumo õpetab vastase tasakaalust väljaviimist (Kuzushi) ja haarde võtmist (Kumikata).

1.6.Üle mati hüppamis harjutus

Harjutuse eesmärk on arendada kiirust ja osavust. Harjutuse tegemiseks on vaja suurt paksu pehmet mati. See matt tuleb keerata külje peale ning siis hakkavad lapsed sellest üle ronima või hüppama. See matt oli külili keeratuna 1,5 meetrit kõrge. Harjutus tuligi sedasi välja, et nad olid ilusasti järjekorras ja peale hoojooksu hüppasid või ronisid üle. See harjutus meeldis lastele kõige rohkem, sest neile meeldib ronida. Peale seda keerasin matti pikali ja siis nad pidid jooksupealt kukerpalliga sealt üle hüppama (aitab õppida Mae-Mawari-Ukemit – ette üle käe kukkumist). Kaugus oli umbes 1 meeter. Lastele meeldis ka see harjutus.

1.7.Venitus

Peale neid toredaid harjutusi alustasime venitustega. Alguses panime sirged jalad ette ja üritasime sõrmedega varvastest kinni haarata. Peale seda harjutust panime jalad istumise alla ja üritasime selja maha saada, et venitada jalalihaseid. Peale seda läksime spagaati, et korralikult venitada jalalihaseid. Siis venitasime käsi üritades käed seljataga ära siduda. Peale seda painutasime ennast ette, paremale ja vasakule. Viimase venitusharjutusega venitasime kaela. Võtsime käega peast kinni ja venitasime ette, taha, paremale ja siis vasakule.

1.8.Lõpus mängimine

Kuna lõpus jäi aega üle, siis nad mängisid ketikulli. Ma tegin neile ka ühe lisareegli, kui kett läheb katki, siis peavad kõik tegema 10 kättekõverdust. Seda juhtus neljal korral. Muidu see mäng neile meeldis, sest keti kulli mõte on see, et kui keegi kinni püütakse peab ta minema inimketti üheks liikmeks. Mida rohkem seal ketis inimesi on, seda raskem. Viimaste kinnipüüdmine neil läks raskeks, sest neid oli tunnis kohal peaaegu nelikümmend inimest. Neile meeldis see mäng ja see, et ma seletasin rahulikult ja sõbralikult. Alguses nad kartsid, et ma olen võib-olla tige inimene.

1.9.Köieronimine

Pärast mängimist ja enne lõpu rivistust toimub köieronimine. Saalis on umbes kümne meetrine köis . Neile toredatele lastele meeldib köieronimine väga. Selles rühmas on erineva kiirusega köieronijaid. Osad ronivad terve köie ära, aga osad veel ei roni . Köie ronimisega saavad seal peaaegu kõik hakkama. Paljudele on see lemmiktegevus . Köied toodi judokooli mõned aastad tagasi. Köieronimine arendab mitmeid lihasgruppe. See on oluline kinnihoidmistehnikate seisukohast . Õige köieronimistehnika puhul ei ole suurt jõudu vajagi. Köieronimistehnikat on lastele väga raske selgitada. Ise olen abi saanud YouToubi videodest .
Üks laps ei kuulanud köieronimisel sõna ja kiusas ning ohustas oma käitumisega kaasõpilast ning ma andsin talle võimaluse oma energiat suunata 30 kätekõverduse tegemise peale. Loodame, et seeõpilane parandab oma halba käitumist.

1.10.Rivistus

Peale köieronimist oli rivistus. Kõik istusime põlvili. Siis algas mukosoo. Peale seda tegime rei. Ja peale rei tegemist oligi tund läbi. Treeningu pikkus oli 60 minutit.

KOKKUVÕTTE

Ma tegin judotunni väikestele lastele. See õnnestus ja läks väga hästi. Ma olen tööga väga rahul, sest lastele meeldis minu tehtud judotund. Nad olid väga rõõmsad ja aktiivsed osalejad. Neile meeldis minu tund ja nad tahaksid neid tunde veel juurde. Nad ka küsisid, millal ma neile järgmise tunni teen ja ma vastasin ma veel ei tea. Selle tööga olen ma väga rahul, sest mulle meeldis seda tööd teha. Tunnis osalenud tädipoeg arvas , et ta soovib nüüd parema meelega võistlustele minna. Nüüd oli mul võimalus saada ka praktikat, et kunagi tulevikus teha ära treeneri koolitused .
Muidu ettepanekuid muutusteks on küll mõned. Kui nad on suuremad, võiks neile õpetada ka heitetehnikaid. See meeldiks neile väga, sest nad olid väga rahul minu läbiviidud tunniga. Tulevikus võiks neile õpetada ka valu ja kägistusvõtteid, aga selleks peavad nad saama vähemalt oranži vöö. Keegi peaks kirjutada ka eestikeelse käsiraamatu, kuidas treener peaks tundi andma.
Selle loovööga esinesid ka mõningad suured raskused. Kõige suurem raskus on see, et ma jäin laste võistlusgraafikute tõttu natukene tunni läbiviimise aja osas ajahätta. Lisaks lapsevanemad muretsevad liiga palju. Paljud neist tulid tunni läbiviimist saali rõdult vaatama. Muuta saaks ka väga palju näiteks teha tunnid pikemaks. Aga võib teha soojenduse palju kiiremini ja lühemalt ära, sest siis saaks rohkem maadelda.
Järeldusena avastasin, et kui oskad judot teha, siis oskad seda ka õpetada, mis on väga tore.
Aga tähtsamad järeldused
1) oleks võinud teha lühema soojenduse;
2) oleks võinud teha lühema mänguajaga, siis oleks saand teha rohkem maadlust;
3) venituse oleks võinud teha lühemalt.
Siis oleks saanud teha palju teisi toredaid asju.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et loovtöö läks üsna edukalt ja sest lastele see meeldis. Treening sisaldas nii füüsilist osa, kuid ka üldfüüsilist osa. Lapsed käitusid korralikult, kuigi oli korra üks erand . Raske on treeningut juhtida ja samaaegselt seda pildistada üritada. Alguses oli rivistus, siis läks soojenduseks ja soojendus mängude mängimiseks. Siis tuli trenni parim osa ehk maasmaadlus ja peale seda tuli sumo. Peale püstimaadlust (väiksemad lapsed peavad veel tegelema sumoga) oli üle mati hüppamine või ronimine . Siis tuli ka tore venitus ja hiljem tore köieronimine. Siis tuli lõpus lõpu rivistus.
Minu jaoks oli see loovtöö väga tore ja hariv. See andis mulle palju uusi kogemusi ja võib-olla võimaluse mõelda treeneritööle, kui tulevasel erialavalikule.
Judo on eluviis!

LISAD

Sellel pildil on rivistus. Selle ja kõik teised pildid tegin ma ise enda tehtud tunni ajal.
Sellel pildil on limuskimäng.
Siin on pildil on hetk enne maasmaadlust.
Järjekord enne matist üle hüppamist või ronimist.
Viimasel pildil mukosoo ehk mõtted suunatud Judole