Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Metallide kasutamine puidutööstuses

Puidulõikeriistade materjalile esitatakse järgmisi põhilisi nõudeid: · lõikevõime · kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab

Puiduõpetus

11

docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .

Materjaliõpetus

36

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Ekstsentrik annabki saelehele saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi ­ tagasi liikumise e ettenihke. Pendli reguleerimine tähendab saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. 1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi: 0 aste ­ pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika, metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste ­ pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna. Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks. 10 Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega. Saelehe erinevad kinnitusviisid:

Tisleri eriala

14

docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD  SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saak

Tehnomaterjalid

21

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSE

Masinaelemendid

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :

Materjaliõpetus

89

doc

Lukkseppatööd

pindadel on rööphammastega ja viili telje suhtes teatud nurga all olev raie. Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud,

Luksepp

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)