Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel (0)

3 HALB

Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel .
Ketassaed .
Ketassaage kasutatakse saagpinkides puitmaterjalide :

Tükeldamiseks
Täpsesse mõõtu lõikamiseks

Ketassaage on väga erinevaid vastavalt nende kasutusotstarbele :

Saagimise suund puidukiudude suhtes
Saetav materjal .

Ketassae elemendid :

Sae korpus
Hammasvöö
Võllilava

Ketassae nimimõõdud :

Välismõõt ( D )
Võlliava läbimõõt ( d )
Korpuse paksus ( b )
Hamba laius ( B )
Hammaste arv ( z )

Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked :

Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama .
Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks .
Ketassaed jagunevad sõltuvalt konstruktsioonist kaheks :
Tervikmaterjalist saekettad – materjaliks on legeeritud süsinikteras
Joodetud kõvasulamhammastega saekettad – sae korpus on süsinikterasest, hambad metallkeraamiline kõvasulam .

Tervikmaterjalist saekettad .

Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks

Puudused :

Nürinevad suhteliselt kiiresti
Lõikejälg on suhteliselt jäme

Eelised :

Odav hind

Tervikmaterjalist saekettad .

Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks .

Puudused :

Nürinevad suhteliselt kiiresti
Lõikejälg on suhteliselt jäme

Eelised :

Odav hind .

Pikikiudu saagimine :
Okaspuu 1 ; 1 ; 35 ; 40 ; 15 ; 90 .
Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 25 ; 50 ; 15 ; 90 .
Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 .
Põikikiudu saagimine :
Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 .
2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 .
Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 .
2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 .

Tüüp

Teostus

Eesnurk

Teritusnurk

Taganurk

Külgnurk
Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel :

Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad .

Saetee ja räsamine .
Saetee

Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu
Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse
Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus .

Räsamine

Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale .
Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda .

Räsa suurus sõltub :

Saetavast materjalist - pehmetel puuliikidel suurem, kõvadel puuliikidel väiksem .
Saetava materjali niiskusest – niiskemal puidul suurem, kuivemal puidul väiksem .

Höövelhammastega saed :

Kasutatakse piki ja ristikiudu saagimiseks
Tänu paksemale korpusele on neil suurem külgjäikus ja sellest tulenvalt saadav pinnakvaliteet
Tänu koonilisusele ei ole neid vaja räsada .

Kõvasulamhammastega saekettad

Kõvasulamist plaadikesed joodetakse hambatippudele
Kõvasulamplaadi laius on saekorpuse paksusest suurem ja tema laius määrab saetee laiuse
Räsamist ei ole tarvis teha
Kõvasulamhammastega saeketas nürineb tunduvalt aeglasemalt kui harilik saekaetas
Seetõttu kasutatakse kõvasulamsaage kõvade ja teravaenulike materjalide töötlemisel :
Puitlaastplaat
Ristivineer
Liimitud materjalid .

Kõvasilamhammaste saag

Hambal on teritatud pealõikeserv ja külglõikeservad .

Kõvasulamhamba nurkparameetrid
Alfa – taganurk
Beeta – teritusnurk
Gamma – esinurk
Külglõikeserva teritusnurk .

Kõvasulamhammastega saekettaid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt .
Igaks konkreetseks juhuks on sobilik mingi konkreetsete nurkparameetritega saag .
Ohutu saeketas lahkamiseks käsitsi etteandega .
Saekettal on lisahammas, mis ei lase etteannet suurendada kui pöörlemiskiirus ei suurene .
Tänu sellele ei ole tagasilöögi ohtu .
Saeketas massivpuidu pikikiudu saagimiseks mitmekettalistes saagpinkides
Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind .
Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks
Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) .

Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega

Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades .
Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi .
Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele .

Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid
Eelised :

Noa täpne baseerimine
Tugev kinnitus
Kiire nugade vahetus – ei vaja rakiseid nugade häälestamiseks lõikeringile

Puudused :

Nõuavad spetsiaalseid nugasid, mis on kallimad kui siledad noad
Nugade teritamise võimalused on piiratud .

Freesid .

Freesid on pöörlevad lõikeinstrumendid
Freesid on freespinkide ja nelikanthöövelpinkide tööorganik

Freesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks :

Silinderfreesid – paigaldatakse avaga võllile
Otsfreesid – paigaldatakse kinnitussabaga padrunisse või tsangi .

Silinderfreesi elemendid :

Korpus
Lõikehambad
Ava võllile kinnitamiseks .

Võlliava läbimõõt .

Vanemad vene päritoluga freespingid 32mm

Kaasaegsed lääne päritoluga pingid :

30, 35, 40, 50 mm

Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks :

Tervikfreesid – korpus ja lõikeelemendid on ükstervik.
Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega .

Koostatavad freesid
Koostatavad freesid koosnevas:

Freesi korpus
Lõikeelemendid – hambad
Kinnituselemendid
Koostatavaid freese on väga erineva terade kinnitusega .

Rihvelnoad

Müüakse pika latina
Paksused : 6, 8mm
Laiused : 50, 60, 70 mm
Sobivad hästi kujuterade valmistamiseks .

Tervikfreesid .
Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks :

Tervikfreesid – korpus ja lõikelemendid on üks tervik
Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega .
Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks :

Freespea noa ja laastupiiraja kinnitusega tihvtil

Kasutatakse käsitsietteandekorral
Laastu piiraja ei lase etteandekiirust suurendada ilma freesi pöörlemiskiirust suurendamata .

Vahetatavate kõvasulamplaatidega freesid .
Otsfreesid .
Otsfreesid on varda kujulised padrunisse või tsangi kinnitatavad lõikeinstrumendid
Otsfreesid on tööorganiks :

Ülemise võlliga kopeerfreespingis
CNC pinkides
Käsifreesides .

Otsfreese kasutatakse :

Soonte ja valtside töötlemiseks
Tapipesade töötlemiseks
Kõverjooneliste detailide väljalõikamiseks
Detaili servale profiili töötlemiseks .

Ühe hambaga otsfreesid

Ühe hambaga otsfreese kasutatakse sügavate soonte .
Kaks varianti :
Kukaldatud – kinnitatakse padrunisse tsentrisse
Kukaldamata – kinnitatakse ekstsentriliselt .

Kahe hambaga otsfrees

Kahe hambaga otsfrees on mõeldud soonte ja pesade töötlemiseks
Kasutatakse võngutaja tööorganina .
Puurid on ümmarguse ristlõikega vardakujulised lõikeinstrumendid, mis on mõeldud avade töötlemiseks
Puurid on puurpinkide tööorganik
Puuri osad :
Kinnitusosa – silindriline saba
Kinnitamiseks padrunisse või tsangi
Lõikeosa .
Puur pöörleb ümber oma telje - lõikekiirus
Etteande suund puurimisel on piki puuri telge .

Puuri nimimõõdud :

Puuri üldpikkus

Puuri kinnitusosa pikkus
Puuri lõikeosa läbimõõt
Puuri kinnitusosa läbimõõt
Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga

Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal
Puurid kinnitatakse padrunisse .
Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele
Tuntumad kõvadusteimid ehk katsed on : Brinelli, Rockwelli , Vickersi
Kõvast materjalist otsak surutakse kindla jõuga uuritava materjali pina ja mõõdetakse tekkinud jälje läbimõõtu
Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb .
Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali
Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat )
Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega
Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist
Sitkuse vastandomadus on haprus
Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub .
Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt
Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone .
Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist .
Plastsus on oluline omadus lõikeinstrumentide valmistamusel :
Saehamba tipu vormimisel saetee laiendamiseks
Sae räsamisel saetee laiendamiseks .
Kuumakindluse all mõeldakse tera omadust kannatada kõrgeid temperatuure kõvadust (materjali struktuuri) muutmata
Puidu lõikamisel võib temperatuur lõiketsoonis tõusta kõrgele ( 600…800 ’ C )
Kui lõikamise käigus tõuseb temperatuur ülekriitilise piiri kaotab teras oma kõvaduse – kaovad karastamisega saavutatud omadused .
Hea kuumakindlus lihtsustab tera teritamist
Teritamisel kuumeneb tera õhuke serv kergesti üle kriitilise temperatuuri ja kaotab oma kõvaduse – tera läheb siniseks .
Lõikamise käigus lõikur kulub :
Muutuvad tera nurkparameetrid
Suureneb lõikeserva ümardusraadiu Sellest tulenevalt suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet kulumiskindlus on lõikeinstrumendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul oma vajalik kuju ja mõõtmed .

Lõiketingimused ,
Lõikamise käigus on tera ja lõigatav materjal oma vahel kontaktis

Sellest tulenevalt tekivad erinevad füüsikalised protsessid, mis põhjustavad lõiketera kulumist ehk nürinemist :
Keemilised protsessid
Soojuslikud protsessid
Elektrilised protsessid
Abrasiivne kulumine .,

Lõikeinstrumendi kulumine ja nürinemine

Kulumine on teramaterjali ärakandumine Lõikeinstrumendi pinnalt töötlemise käigus, mille tulemusena muutuvad tera mõõtmed ja kuju
Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel .
Nürinemine toob endaga kaasa tera lõikevõime vähenemise – tera ei lõika enam puidu rakuseinu läbi vaid deformeerib neid
Suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet
Tera kulumiskindlust suurendavad
Teramaterjali kõvadus
Tera pinnasiledus .
Lõikeinstrumendi nürnemist töötlemise käigus võib jagada kolme etappi :

I – etapp – värkelt teritatud tera sisstöötamise aeg

Tera kulumine on intensiivne
Teral lõikeserval tekivad lõikejõudude toimel suured pinged , mis ületades tugevuspiiri tekitavad murdumise või jääva deformatsiooni
Kulumise intensiivsus sõltub teritusnurgast ja teramaterjali tugevusest
Nürinemine ei sõltu töödeldavast materjalist .

II – etapp – monotoonse kulumise etapp, suurem osa tera tööajast kahe terituse vahelisel perioodil

Tera nürinemine on aeglane
Kulumise kiirus sõltub teramaterjali kõvadusest ja töödeldavast materjalist .

III – etapp – avariikulumine

Teatud nürinemise tasemest edasi kiireneb protsess tundavalt .
Lõikeinstrument tuleb teritada enne avariikulumise lagust
Mida suurem on lõikeserva nürinemisel tekkinud ümarusraadius, seda suurem materjalikiht tuleb sellelt maha lihvida, et taastada esialgne terav lõikeserv .

Plankimine ( ingl. K . Jointing)

Lõikeinstrument pannakse töökiirusega pöörlema
Spetsiaalne pehmest materjali luisk surutakse vastu pöörlevat tera, mille tulemusena töödeldakse tera tagatahule 0,1…0,2 mm laiune faas
Plankimise tulemusena saadakse teal negatiivne taganurk .
Plankimisest saadav efekt :
Plangitud tera on iseterituv – kulimisest tingitud taganurga vähenemine ei mõjuta lõikamist nii kiireti, pikeneb tera tööiga teritusest terituseni
Väiksem taganurk tähendab ühtlasi ka suuremat teritusnurka ehk lõikeserva murdumise oht on väiksem
Plankimisega töödeldakse kõik hambatipud ühele ringjoonele töödeldud pind on parema kvaliteediga .
Plankimist kasutatakse :
Höövelpinkide noavõllidel
Nelikanthöövelpingi noapeadel .
Teramaterjali valik
Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised
Tuleb jäliga erinevaid omadusi samaaegselt sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi .
Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera mis ei kannata lööke ja vibratsiooni
Kui soovitatakse teravat lõikeserva, mis lõikab hästi, tuleb teha sitkest materjalist, see aga kulub ja nürineb kiiresti .

Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale :

Süsinikterased
Legeeritud instrumentaalterased
Kiirlõiketerased
Metallkeraamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid
Sünteetilised ülikõvad materjalid .

Teramaterjali valik

Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised
Tuleb jälgida erinevaid omadusi samaaegselt, sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi .
Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera, mis ei kannata lööke ja vibratsiooni

Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale :

Süsinikterased
Legeeritud instrumenteelterased
Kiirlõiketerased
Metallkeraaamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid
Sünteetilised ülikõvad materjalid .
Teramaterjalide tähistused vastavalt Euronormile EN 847-1
SP – legeeritud tööristateras
HL – kõrglegeeritud tööriistataeras
HS (HSS) – Kõrglegeeritud kiirlõiketeras .
HW (HM) – Katmata kõvasulamteras .
HC – kaetud kõvasulamteras .
DP – polükristalliline teemant ehk tehisteemant .

Süsinikterased

Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam kus süsinikusisaldus on piires 0,7 % …. 1,3 %
Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused
Süsiniku sisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus , kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus

Peale raua ja süsiniku sisaldab süsinikteras ka muid elemente :

Räni (kuni 0,4%)
Mangaani (kuni 0,8%)
Väävlit (kuni 0,06%)
Fosforit ( kuni 0,007%)
Mangaan (Mn) ja räni (Si) on kasulikud lisandid
Suurendavad terase kõvadust, tugevust ja jäikust
Vähendavad samaaegselt terase plastilisust .
Väävel (S) ja fosfor (P) on terasele kahjulikud lisadid
Väävel muudab kuuma terase hapraks fosfor aga külma terse hapraks
Fosfor vähendab terase sitkust ja tugevust
Seetõttu peab nende lisandite sisaldus olema minimaalne .
Omadused :
Madal temperatuurikindlus (200…250’C)
Madal kulumiskindlus
Kasutuskohad :
Pehme puidu lõikamisel väikestel lõikekiirustel
Käsilõikeriistades .

Terase karastamine .

Teraste kuumtöötlemisel toimuvad nende ehituses muutused, mis parandavad teraste omadusi
Teraste kristalli- ja struktuuri muutus on sõltuv süsiniku hulgast ja temperatuurist
Tööristateraste karastamise eesmärk on moodustada peenkristallilist martensiiti.
See on kõva, vastupidav, sitke ning kulub aeglaselt

Karasatamine on teras kuumutamine üle kriitilise punkti 30..50’C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine
Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes
Karastamine tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks .

Karastamisel on kolm etappi :

Kuumutamine ehk hõõgkarastus - teras kuumutatakse nii, et muud kristallivormid muutuvad austeniidiks
Kustatamine ehk jahutamine - siin austeniit muudetakse marteniidiks . Toimub vees , vesiemulsioonis, õlis või õhus sõltuvalt terase koostisest .
Lõpetamine ehk noolutamine . Kustutamise järel terast kuumutatakse teatud temperatuurini nii, et terase kõvadus ja haprus (rabedus) vähenevad ja sitkus kasvab .

Legeeritud süsinikterased .

Legeerimine – struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalisi, keemilisi või mehaanilisi omadusi andavate lisandite nn. Legeerivate elementide lisaminemetallisulamile .
Legeeritud terasteks nim. teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente : kroomi, volframi , niklit , koobaltit, molübdeeni
See on tööriista teras, kus on lisaaineid rohkem kui 2,5%
Lisaainete valiku ja hulga põhjal võib valmistada väga erinevate omadustega sulameid .
Kroom – suurendab kõvadust ja kulumiskindlust, alandab plastilisust
Volfram – suurendab kõvadust ja kuumakindlust
Vanaadium – suurendab tugevust, jäikust, kõvadust, plastilisust
Molübdeen – suurendab kõvadust ja plasilisust, parandab kuumakindlust
Koobalt suurendab kulumiskindlust, plastilisust .
Omadused :
Kergesti töödeldavad
Hästi teritatavad
Hea sitkus
Väga madal kulumiskindlus
Kasutamine :
Hobitööriistad
Töötemperatuuril 350…500’ C

Kiirlõiketerased

Suure lisaainete sisaldusega (üle 18%)
Teraseid nim . Kiirlõiketerasteks
Rahvusvaheline tähistus HSS VÕI HS
nEED terased kannatavad kõrgeid temperatuure, suuri lõike- ja eendekiirusi.
Kulumiskindlus võrreldes süsinikterastega on 3..4 korda parem .

Lõikeinstrumendid võivad olla valmistatud kahel viisil :

Üleni kiirlõiketerasest
Ainult lõikeriista lõikeosa on kiirlõiketerasest plaatidest, mis joodetakse lõikeriista külge (näit. freesid)
Omadused :
Suur temperatuurikindlus
Hästi teritatavad Suur kõvadus ja sellest tulenevalt suur kulumiskindlus .
Kasutamine :
Töötemperatuur 600..650 ’ C
Kiirlõiketerasest lõikeinstrumente kasutatakse kõvapuu liikide töötlemiseks , liimitud puidu töötlemisel
Väiksed teras valmistatakse tervenisti kiirlõiketerasest Kasutatakse puurides freesides ja peitlites .

Kõvasulamid

Kõvasulamid ( ka kermised ) kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgemdatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale, mis ei sisalda rauda
Kõvasulamite tähisteks rahvusvaheliselt HM või HW

Kõvasulameid jaotatakse kaheks :

Metallkeraamilised kõvasulamid
Valatavad kõvasulamid .

Metallkeraamilised kõvasulamid

Koosenvad enamasti kahest komponendist :
Volframkarbiid ( WC) – suure kõvadusega ja kulumiskindlusega
Koobaltist (Co) – seob sideainena volframkarbiidi kristallid ja annab materjalile sitkuse .
Omadused :
VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90)
Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel)
Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C)
Puuduseks on suur haprus
Seetõttu on kõvasulammaterjalist (HW) tera teritusnurk 40…50 ’
Kõvasulammaterjalid valm pulbrilisel kujul olevate komponentide massist paagutamise teel
Paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine vormis rõhu abil kõrgel temperatuuril
Vorm annab saadud detailile vajaliku kuju – sae või freesi hammas, puuri otsik .
Metallkeraamilised kõvasualmplaadid kinnitatakse jootmisega muust metallist tera korpusele
Ketassaed
Freesid
Puurid .
Valatavad kõvasulamid .
Stelliit on harudaste matellide sulam, mis koosneb
Koobaltist – 60%
Volframist – 10% Kroomist – 30 %
Oma omadustelt on nad kiirlõiketeraste ja keraamiliste kõvasulammaterjalide vahepeal .
Stelliidi omadused :
Suur sitkus
Suur kulumiskindlus
Suur kuumuskindlis (kuni 1000’C)
Võimaldab väikest teritusnurka
Puudused:
Suhteliselt habras .
Stelliit kinnitatakse tera alusele järgmiste võtetega :
Pealesulatamine käsitsi atsetüleenipõletiga
Ühendamine hambatipule elektrokontakt keevitusega
Ühendamine plasmakeevitusega .
Keevitus toimub kaitsegaasi keskkonnas (Ar + Co)
Kasutuskohad : Peamiselt saetööstuses kasutatavad instrumendid , kus lõigatakse pehmet külmunud puitu
Stelliidiga kaetakse ainult lõikeinstrumendi hammaste tipud
Saekettad
Raamsaed
Lintsaed .

Ülikõvad materjalid

Puidu töötlemiseks on välja töötatud sünteetilised ülikõvad materjalid, millel on väga suur kõvadus ja kulumiskindlus
Sellised teramaterjale kasutatakse, kui on vaja suure tootlikkusega töödelda selliseid teravanulikke materjale nagu ristvineer puitlaasplaat, MDF-plaat .
Kuubiline boornitriid (BN) TOOtenimi Borazon
Materjalil on kuubiline kristallvõte ja oma ehituselt ja omadustelt on ta sarnane teemandile.
Borazonil on isegi suurem temperatuuri kindlus kui teemandil .
Kõvadus on teemandiga võrreldav .
Boornitriidi valmistatakse 8…10 mm ja 1 cm pikkuse silindritena, mis joodetakse lõikeriista korpused külge. Kui lõikeserv on pikem, kui tuleb kõrvuti joota mitu silndrit .
Borasooni kasutatakse sae- ja freesihammaste valmistamiseks, samuti ka abrasiivina lihvkäiades, mida kasutatakse näiteks satelliidist lõikehammaste teritamisel .
Titaannitriid
Selle materjali õhukese (ca 5 mikromeeter) kihiga kaetakse lõikeinstrumendi lõikeosade pind
Annab tootele kollaka värvuse
Kiht kantakse peal ioon - plasma menetlusega vaakum keskkonnas
Tänu sellisele tehnoloogiale saab katta keerulise kujuga lõikeinstrumente
Suureneb kõvadust ja kulumiskindlust .

Sünteetiline teemant

Sünteetilisi teemante saadake süsinikust ülikõrgel rõhul ( 104 MPa) ja kõrgel temperatuuril (1200…20000 ’ C) katalüsaatorite juuresolekul
Sünteetilise teemandi
Teemandist lõikeriistade teritamine on raksendatud, selleks kasutatakse kalleid, kõrgendatud jäikusega harvalt levinud elektri- erosioonmeetodil töötavaid seamdeid .
Teritamisest hoidumiseks kasutatakse tihti ühekordseid lõikureid
Tingituna väikestest mõõtmetest võib lõikeriista teritada kuni 12 korda .
Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on väga kallid , seetõttu kasutatakse neid puidutööstuses kõrgtootlikes CNC töötlemiskeskustes
Sünteetilisest teemandist lõikeriistad 100….200 korda suurema püsiajaga kui kõvasulamist lõikeriistad .
Lisaks lõikuritele kasutatakse sünteetilist teemantit kõvasulami lihvimiseks kasutatavate käiade valmistamiseks, sideaineks kas metall või bakeliit .

Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :

Vajalikud mõõdud
Vajalik kuju
Vajalik pinnasiledus .
Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel
Eraldatud puiduihid muutuvad laastuks või tolmuks .
Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv .

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 25 allalaadimist

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #1

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #2

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #3

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #4

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #5

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #6

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #7

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #8

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #9

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #10

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #11

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #12

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #13

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #14

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #15

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #16

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #17

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #18

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel #19

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HHeinmann Õppematerjali autor

Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel Ketassaed

Sarnased õppematerjalid

doc

Metallide kasutamine puidutööstuses

Puidulõikeriistade materjalile esitatakse järgmisi põhilisi nõudeid: · lõikevõime · kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab

Puiduõpetus

docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .

Materjaliõpetus

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Ekstsentrik annabki saelehele saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi tagasi liikumise e ettenihke. Pendli reguleerimine tähendab saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. 1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi: 0 aste pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika, metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna. Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks. 10 Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega. Saelehe erinevad kinnitusviisid:

Tisleri eriala

docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saak

Tehnomaterjalid

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSE

Masinaelemendid

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :

Materjaliõpetus

doc

Lukkseppatööd

pindadel on rööphammastega ja viili telje suhtes teatud nurga all olev raie. Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud,

Luksepp

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid