Lõikeriistad (0)

Lõikeriistad
Lõikeriistad on noad , puurid, tangid , peitlid, saed , ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi.
Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html
Joonis 5.1 Teritamise viis ( http://www.youtube.com/watch?v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836 )
Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit.
Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm.
Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad ) kasutatakse sidumata kujul - pulbrina või seotud (tsementeeritud) kujul - luiskude, käiade, segmentidena jt.
Lihvimiskäia pöörlemiskiirus oleneb töödeldava materjali kõvadusest. Mida kõvem on töödeldav materjal, seda väiksem peab olema käia ringkiirus. Tavaliselt on lihvimiskäia ringkiirus 8 - 50 m/sek (mõnel juhul ka suurem). Lihvimisega on võimalik töödelda (koorida, siluda ja viimistleda) mistahes metallist või sulamist valmistatud detaile. Kasutatavad lihvimiskäiad ja lih­vimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus -, tasa- ja kõverpindu.
Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi.
Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.ht m
Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmater­jale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karbo­rundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterja­lidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt.
Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivma­terjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju.
Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.ht m
Käia teralisus iseloomustab abrasiivmaterjali tera suurust. Käia tera­lisust tähistatakse standardi järgi numbriga.
Käia teralisuse valikul lähtutakse töödeldava pinna vajalikust siledusest. Koorimisel kasutatakse jämedateralisi käiasid, silumi­sel - peeneteralisi.
Lihvimiskäiade kõvaduse all mõistetakse sideaine omadust hoida tera kinni lõikejõu mõjumisel lõikeriistale. Kõvaduse järgi jagunevad käiad: pehmed (H, J), keskmiselt pehmed (K, L), keskmised (M, N), keskmiselt kõvad (O, P, Q), kõvad (R, S), väga kõvad (T) ja eriti kõvad (V).
Õigesti valitud lihvimiskäi peab olema iseterituv (osaliselt või täielikult). Iseteritumise all mõistetakse nähtust, kus väljapude­nenud nürinenud terade asemel ulatuvad lihvimiskäia pinnale uued teravad terad, millised jätkavad lõikamist.
Kui lihvimiskäi on liiga kõva antud metalli töötlemiseks, siis käi «rasvub», liiga pehme käi aga kulub kiiresti.
Lõikematerjalid (tähistus Euronormi EN 847-1 järele)
SP
Legeeritud tööriistateras
HL
Kõrglegeeeritud tööriistateras
HS
Kõrglegeeritud kiirlõike teras
HW
Katmata kõvasulam-teras
HC
Kaetud kõvasulam-teras
ST
Stelliit
DP
Polükristalliline teemant (tehisteemant)
Terituspingid
Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu.
Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas .
Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga.
Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
Joonis 5.1.2.1 Lauaterituspingid: a - tavaline, b - teritusnurga kahepoolse seadega
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
Joonis 5.1.2.2 Sammasterituspink
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
a - hõõritsa teritamine ;
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
b - avardi teritamine
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
c - puuri teritamine
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
d - freeside teritamine
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
e - süvispuuri teritamine
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
f - treiterade teritamine
Joonis 5.1.2.3 Universaalne terituspink a, b, c, d, e, f - erinevad teritusoperatsioonid
Teritamisvõtted
Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi.
Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada.
Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid.
Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.ht m
Terituskäial teritamine
Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod , mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid.
1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane.
2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe.
3. Teritatavat tera tuleb nihutada piki ketta töötavat pinda, vastasel korral kulub ketas ebaühtlaselt.
4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast .
5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine , samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt .
6. Kiirlõiketerasest tööriistade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24.
7. Ei tohi teritada ketastel, milledelt on kõrvaldatud kaitsekilp.
8. Teritamise ajal tuleb tingimata kanda kaitseprille .
Kiirlõike terasest treiterade teritamine ja lihvimine. Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid.
1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane.
2. Treitera teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida treitera vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma treiterale kindla toe.
3. Teritatavat tera tuleb nihutada piki ketta töötavat pinda, vastasel korral kulub ketas ebaühtlaselt.
4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast.
5. Treitera tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud treitera vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt.
6. Kiirlõiketerasest treiterade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24.
Treiterade teritamise järjekord on selline.
Esmalt teritatakse treitera peatagatahk (joonis 5.2.2.1),
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html
Joonis 5.2.2.1 Treitera peatagatahu teritamine
siis abitagatahk (joonis 5.2.2.2),
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html
Joonis 5.2.2.2 Treitera abitagatahu teritamine
Seejärel esitahk (joonis 5.2.2.3)
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.htmhttp://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.htmlJoonis 5.2.2.3 Treitera esitanu teritamine
ning lõpuks tipu ümardus (joonis 5.2.2.4).
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html
Joonis 5.2.2.4 Treitera tipu ümarduse teritamine
7. Ei tohi teritada ketastel, milledelt on kõrvaldatud kaitsekilp.
8. Teritamise ajal tuleb tingimata kanda kaitseprille.
Pärast teritamist jääb treitera lõikeservale väikesi täkkeid, kraate ja kriimustusi. Viimased kõrvaldatakse lihvimisega spetsiaalsetel lihvimispinkidel. Lihvida võib ka käsitsi peeneteralise tahu abil, mida niisutatakse mineraalõliga. Tahu kergete liigutustega lihvitakse esmalt tagatahud, seejärel esitahk. Lihvimise tõttu suureneb tunduvalt treiterade püsivus ning paraneb nendega töödeldud pinna kvaliteet.
Metallkeraamiliste plaadikestega treiterade teritamine. Metallkeraamiliste plaadikestega treiterade. teritamise suhtes esitatakse palju rangemaid nõudeid kui kiirlõiketerasest treiterade teritusele. Metallkeraamiliste plaadikestega treiterade suur kõvadus ja haprus nõuavad erilisi teritusvõtteid teravate ja täketeta lõikeservade saamiseks ning pragude tekkimise vältimiseks.
Metallkeraamiliste plaadikestega treiterasid teritatakse terituspinkidel spetsiaalsete rohelisest ränikarbiidist lihvimisketastega. Teritatakse nii käsitsi (joonised) kui ka treiterade kinnitamisega erilistesse terahoidjatesse. Teritamise järjekord on sama, mis kiirlõiketerasest treiteradelgi, s. t. esmalt teritatakse peatagatahk, siis abitagatahk, edasi esitahk ning lõpuks ümardatakse teratipp,
Eelteritamine toimub rohelisest ränikarbiidist ketastel teralisusega F40 -F 36, puhasteritamine aga ketastel teralisusega F30 - F22.
Et vältida metallkeraamilise plaadikese ülekuumenemist ja pragunemist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu lihvimisketast. Peale selle tuleb treitera kogu aeg nihutada risti kettapöiale edasi-tagasi. See on tarvilik selleks, et saada sirgjoonelisi lõikeserva ning et ketas kuluks ühtlaselt.
Teritada võib kas kuivalt või plaadikest emulsiooniga rohkesti jahutades. Jahutus võimaldab teravama lõikeserva saamist ning kaitseb peale selle treitera ülekuumenemise, ketast aga liigse kulumise eest.
Pärast puhasteritust tuleb tingimata treitera töötavad tahud lihvida, kuna see tunduvalt suurendab nende püsivust. Nii näiteks suureneb metallkeraamilise plaadiga koorimisterade püsivus pärast lihvimist 1,25-1,5 korda, silumisteradel aga 2,5-3 korda. Mainitud treiterade püsivuse suurenemine on seletatav lihvitud pindade tunduvalt parema siledusega, mistõttu ka hõõrdumine ja kulumine vähenevad.
Lihvitakse käsitsi või lihvimispingil. Käsitsi lihvimine toimub kas malmist või vasest soveldi abil, mille pinnale hõõrutakse spetsiaalset pastat, või mis kaetakse masinaõlis või petrooleumis segatud pulbrilise boorkarbiidi ühtlase kihiga. Treiterasid ei lihvita töötava pinna kogu laiuses, vaid ainult 2-4 mm laiuse ribana lõikeserval.
Käsitsi lihvimine on väikese tootlikkusega. Palju tootlikum on lihvimine spetsiaalsel lihvimispingil malmketta abil. Ketta läbimõõt on 250-300 mm ning ta pöörleb kiirusega 1,5-2 m/sek. Malmketta pinnale hõõrutakse pastat või kantakse masinaõliga segatud boorkarbiidi pulbrit.
Mineraalkeraamiliste plaadikestega treiterade teritamine. Mineraalkeraamiliste plaadikestega treiterasid teritatakse rohelisest ränikarbiidist ketastel. Ketta kõvadus K, L; teralisus eelteritusel F40 - F30, puhasteritusel F22 - F16; pöörlemiskiirus teritamisel 1-2 m/sek, soodaveega jahutades.
Spiraalpuuride teritamine
Üldjuhul toimub puuride teritamine tsentraliseeritult eritöökodades, kus tööta­vad selle ala asjatundjad - teritajad, kuid ka iga lukksepp peab hästi tundma teritusvõtteid ning vajaduse korral suutma puuri lihtsal terituspingil käsitsi teritada.
Kui terituspingil puudub läbipaistev kaitsesirm, tuleb teritamisel kanda kaitseprille. Puuri käsitsi teritamine toimub järg­miselt.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html
Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD)
Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa ( koonuse ) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse puuri lõikeserv kergelt vastu abrasiivketast (joonis 5.2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Terita­ mise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse.
Teritamise järel silutakse puuri lõike­servi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged , ühepikkused ja ühesuguse kaldega.
Teritusnurga suurus mõjutab oluliselt lõikerežiimi, puuri vastupidavust ja järe­likult ka tootlikkust.
Puur , mille lõikeservad on erineva pik­kusega või käiatud erinevate nurkade alla, tekitab oma läbimõõdust suurema augu , seetõttu tuleb spiraalpuuri teritada nii, et lõikeservade kaldenurgad oleksid võrdsed ning puuri tipunurga suurus terase puurimise tarvis oleks 116...118°.
Spiraalpuuride ületeritamisel, eriti siis, kui see toimub käsitsi, võib ebatäpsest teritamisest tingitud augu läbimõõdu suu­renemine ületada lubatud piiri. Sel põhju­sel teritatakse käsitsi ainult spiraalpuure, mille läbimõõt ei ületa 10 mm. Jämeda­maid puure teritatakse ainult eripinkidel.
Teritustulemuste kontrollriistad ja kontrolli meetodid
Treiterade kontrollimine seisab teranurkade õigsuse ja lõikeservade lihvimise kvaliteedi kontrollimises.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid.html
Joonis 5.3.1 Treitera nurkade kontrollimine šabloonide abil: a - teritusnurga kontrollimine; b - taganurga kontrollimine
Kõige lihtsamaks treitera nurkade kontrollimise viisiks on kontrollimine šablooni abil (joonis 21). Šablooni väljalõigetega kontrollitakse teritusnurka (joonis 5.3.1, a), aga tema külgtahkudega, mis on ara lõigatud 6-12° nurga all, treitera taganurka (joonis 5.3.1, b). Kontrollimiseks asetatakse treitera ühes šablooniga plaadile ning surutakse treitera tagatahk vastu šablooni külgtahku. Läbipaiste puudumine näitab tagatahu ja järelikult ka taganurga õiget teritust. Šablooni kasutamise puuduseks on asjaolu, et iga treitera tüübi jaoks vajatakse eri šablooni. Sellest puudusest vabad on mitmesugust süsteemi nurgamõõtjad, kuid nendega mõõtmiseks kulub rohkem aega kui šabloonide abil.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid.html
Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks
Joonisel 5.3.2 kujutatud nurgamõõtjat kasutatakse treitera esinurga kui ka taganurga mõõtmiseks. Ta koosneb malmplaadist 1 ja sambast 2 ning viimasel üles alla liikuvast liugurist 3. Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi.
Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega. Hooval 5 olev märkjoon näitab plaadi 4 skaalal mõõdetava nurga suurust.
Kirjeldatud nurgamõõtjat kasutatakse samuti esinurga ja taganurga mõõtmiseks treitera taasteritamisel.
Lõikeserva terituse ja lihvimise kvaliteeti kontrollitakse tavaliselt 10-20-kordse suurendusega luubi abil.
Pärast teritust ja lihvimist peab lõikeserv olema terav ning tal ei tohi olin ümardusi, pragusid ega kriimustusi. Selliste vigadega treiterad kuuluvad taasteritamisele ja taaslihvimisele.
Puuri terituse õigsust kontrollitakse salkudega šablooniga (joonis 5.3.3).
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid.html
Joonis 5.3.3 Puuri terituse õigsuse kontrollimine (N. Makijenko Lukksepatööd)
Kolme sälguga šabloon (joonis 5.3.3) võimaldab kontrollida puuri lõikeservade pikkust, teritusnurka ja tipunurka, aga samuti sideserva kaldenurka.
Täiuslikuma ehitusega on kahest teljel pöörlevast kettast koosnev nurgamõõdik (joonis 5.3.4, a...c), millega mõõdetakse lõi­keriistade elemente.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid.html
Joonis 5.3.4 Puuri elementide kontrollimine nurgamõõdikuga: a tipunurga kontrollimine, b teritusnurga kontrollimine, c sideserva kaldenurga kont­rollimine (N. Makijenko Lukksepatööd)
Mõõteriista väärtuseks on universaal­sus, mis võimaldab mõõta teritusnurki ja lõikeelemente paljudel erinevatel lõike­riistadel - puuridel, meislitel, ristmeislitel jt. Nurgamõõdiku olemasolu kiirendab kontrollimist ning muudab tarbetuks suure hulga erinevate šabloonide valmistamise.
Kasutatud materjal:
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/51_teritusmaterjalid_vahendid_ja_seadmed.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/511_likematerjalid_thistus_euronormi_en_8471_jrele.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/52_teritamisvtted.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/521_terituskial_teritamine.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid.html