Rõivastus aastatel 1960-1969 (0)

Rõivastus aastatel 1960-1969
Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall -valges kosmoseajastu -stiilis (unisex-stiil). Figuur oli kondine.
Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking - õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid.
Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa . Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid - neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistati alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks.
Soengud - tüdrukud kandsid parukaid , moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes , ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga .
Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist nn "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. 1964 ilmusid valeripsmed- kirjud , hõbedased, kuldsed . Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo. Jalgade meik oli tagasi. Värvidest oli populaarsed kuld ja hõbe ning kõik, mis metalselt säras. Ilmus esimene kortsude vastane öökreem.
Bridset Honckney andis meile op- kunsti- geomeetrilised optilised illusioonid , mis mõjutasid tekstiilidisaini ja mille võtsid omaks Mary Qoant ja teised tolle aja moeloojad .
Edith Head oli Hollywoodi tähtsamaid kostüümikunstnikke.
Mary Quant populariseeris miniseelikut, liibuvaid sooniksviitreid, puusal istuvaid pükse ja värvilisi sukkpükse.
Rõivastus aastatel 1970-1979
Dekaad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis kohe kadusid . 1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit .
Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´ idega . Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda.
Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass -siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad , haaremipüksid ja leopardid , tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle.
PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti - ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T- särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsid imagole viimase lihvi.
Teksad - disaineriteksad sündisid 1970ndatel (Cloria Vanderbilt, Fiorucci , Calvin Clein); erineva lõikega, värviga; denimteksad; teksaseid oli velvetist, elastikust ja leopardimustrilistena ning neid kanti koos spordijalatsitega või kauboi saabastega, ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed.
Aluspesu. 1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda .
Rudi Gernreich: no-bra rinnahoidja kavandaja- kaks paelaga ühendatud nailonkorvid.
Vaimustusest vanade rõivaste ja Edwardi-aegse moe vastu hakati alussärki kandma pealisrõivana ning retropesu demonstreeriti nii sageli kui võimalik, vilksatamas koheva seeliku alt-ja nalja pärast kanti isegi puhvpükse-bloomereid.
Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte.
Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks . Järsku tulid Õmblusteta aluspesu asemele õmblustega sukkpükste ja vanamoodsa seksika aluspesu võlu, sest need olid efektsemad. Bandeau -rinnahoidjad ha halter necks (paelaga kaela tagant kinnitatud rinnahoidjad), mis ei pakkunud eriti palju tuge, olid mööduvad moenähtused . Wonderbra pakkus mitmesuguseid variante , mis olid mõeldud kaela tagant kinnituvate ja lahtise seljaga toppide ning kleitide all kandmiseks(1970ndate moeleiutised tulid päevakorda taas 1990ndatel). Domineeriv aluspükste kuju oli tavalisest veidi napim- puuvillast, nailonist eksklusiivsemates versioonides. 1980ndatel võtsid need uue vormi minimalistlike string - bikiinidena, seejärel tulid veelgi paljastavamad thongid
Pea katetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt välja turritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siid turbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümidega. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud c/oc/ie-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox- kübar , mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatustel ja muudel tähtüritustel; ka Now Voyager kübar-lendava taldriku taoline- oli moes. Päikeseprillid olid moes.
Ujumisrtikoosid ja kõrgeid kontsasid kasutati iludusvõistlustel.
T- särk oli 1970ndate tavaline vaba aja riietus; mõnda aega oli unisex- rõivaste koostisosa ; pärineb Teise maailmasõja aegsest USA mereväeriietusest; pika, lühikese ja poolpika varrukaga versioonid, samuti ümmarguse, V- kaeluse ja kõrge soonikkaelusega ning tikandite, aplikatsioonide ja muidugi trükitud sõnumite ja logodega särgid.
Sporti tehti froteedressides, kanti Scholli sandaale- kaitsesid jalgu linnatänavatel põrumise eest. Dekaadi lõpus oli moehulluseks Ameerikas osaleda tantsustiilis treeningklassides, sealt on pärit sääresoojendajad, mille mainstream-mood üle võttis. 1970ndate lõpul ja 1980ndatel hakkasid moodi minema sörkjooksu stopperkellad ja vastavad jooksukingad. Tennis oli inspireeriv- kanti moekate tikanditega puuvillaseid tennisekleite ning liibuvaid väikeseid pükse.
Väikesed kardiganid, paksud sukkpüksid ja lühikesed volangidega rah-rah seelikud moodustavad samuti aluse paljudele 1970ndate ja 1980ndate stiilidele.
1970ndad jäävad alati meelde platvormkingade poolest oma sadades versioonides- alates 1940ndate lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juurde, kuni popstaaride naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Kingad polnud olnud nii pöörased ja üle pakutud kunagi varem.
Saint Laurent - tema kasakatest inspireeritud rõivad olid 1970ndate moe kõrgpunkt, ning ta tõstis päevakorda cross -dressingu idee suurepäraselt õmmeldud klassikalise musta smokinguga naistele; lõi ka safaristiilis rõivaid ja muid pükskostüüme, stiilseid rõivaid täiskasvanutele ja uhkeid prokaadist tualette, et täiendada oma pöörast lõhnaõli Opium.
Soengud olid uuenduslikud. 1960ndate ja 1970ndate vahetusel olid popid tohutu suured ja kõrged mesilassülemi-sarnased soengud, mis nõudsid föönitamist ja tupperimist. Püsilokid olid taas moes. Ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning ka lainetavad lahtised keemilised lokid ; poisipea muutus taas populaarseks. Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täielikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega, mis olid ühenduslüliks hipi - ja kõrgmoe vahel. Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse. Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid. Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978. aastal ilmus esimene ammooniumivaba juuksevärv - Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides, alates kuulsast Klute-soengust, kuni Bonni Tyleri pikkade salkudeni, millega ehtisid end nii mehed kui naised Kihilised soengud erineva pikkusega salkudega nägid välja nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venisid need äärmuslikuks "metsinimese" frisuuriks. Ka pikad keskelt lahku kammitud juuksed olid moes, kuid rafineeritum oli pikk kohev soeng .
Kosmeetika Meik oli tavaliselt loomulik, sagedamini siiski väga värvikas, tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid tihti dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Terve silmakoobas toonitati lauvärviga. 1970ndate lõpul kasutati kulmude all heledamat värvi, terve kümnendi oli ka populaarne huuleläige.
Näomaalingud populariseerusid. Pierrot - look - maalitud nägudega modellid pompoonidega klouniriietuses ja tolamütsides.
California look- hõõguv päevitunud nahk ja eredad huuled või karjäärinaistel värvitu huuleläige ja küünelakk.
Küünelakki tehti paeaegu igas värvitoonis alates tumedatest dramaatilistest värvidest sädelevateni ja fluorestseerivatest kuni väga populaarsete pärlmutterläikega kahvaturoosade ning aprikoositoonideni. Pikad küüned olid väga hinnatud, kasutati ka värvitud võltsküüsi.
Kosmeetiline kirurgia oli väga populaarne.
Rõivastus aastatel 1980-1989
1980ndate võti oli hea rätsepatöö, ja päevaajal elasid inimesed kostüümides. Alus pandi "tõuslikule" stiilile ja jõulisele power dressing´ule. Power- kostüüm - nihe viktoriaanlikust jakikesest, kiisulipsust ja polsterdatud õlad kitsa seeliku juurde. Tohutu suured õlad rõhutasid puusade kitsust, seelik oli lühike ja liibuv, sageli stretch-kangast. Selline peen ja sikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja isegi kohtamisel.
Valentino- tegi ülimalt naiseliku napi väikese kostüümi; tema kostüümid , kokteilikleidid ja kleidid on kuidagi elegantsemad, seksikamad ja napimad kui teistel.
Ameerika moed pakkusid nappi joont. Briti mood oli detailidesse uppunud ja peaaegu viktoriaanlik, mõjus ülepakutuna. Chaneli kostüüm nautis taassündi, seda kandsid kõik.
Giorsio Armani oli üks esimesi tõeliselt kalleid disainereid, tema loomingul oli peakollektsioonide iseloomulik lõige ja lihtsus, mida täiendasid huvitavad etnilised detailid.
Briti mood jõudis taas tunnustuse tippu.
Marearet Howell tegi traditsioonilisi mehelikke rõivaid mingi kiiksuga, näiteks ratsapüksid laia lillelisest siidist rullkraega särgiga või täiuslik Captain Birdseye kostüüm tüdrukutele, tema tagasihoidlik alternatiivne elegants oli teretulnud. Loomade Vabastamise front- karusnahkade vastane rühmitus - jt. ründasid tänavail värvipottidega karusnahakandjaid. I970ndate karusnahkade tontlikud värvid asendusid küll ülimalt maitsekate "loomulike" värvidega, kuid olid sedavõrd võltsid, et sai eristada ehtsast.
Naised olid ülevõtnud meesterõivad ja kohaldanud neid enda tarbeks. Paul Gaultrier alustas 1983. aasta kollektsiooniga, kus pesu oli selgesti nähtav või koguni osa komplektist, jõudis ta lõpuks "rakett" - rinnahoidjani triibulisel meeste ülikonnal. Riietas poisid seelikutesse.
Madonna salooni-veterni show-girl´i kooniliste rindadega kostüümi imiteerisid nii klubiinimesed kui naislauljad.
Ujumisriided olid keha demonstreerimiseks. Bikiinid koosnesid toestusega rinnahoidjast ja kõrge lõikega pükstest, Brasiilia randadel kandsid julgemad dhonge Kehakultus oli nii tugev, et lükrast jalgratturipükse, trikoosid ja retuuse kanti nagu tänavariietust, kus rinnahoidja paistis pluusi alt kunstipäraselt välja.
Donna Karan leiutas kostüümi all kandmiseks body- ühes tükis särk ja püksikud, trukid jalgevahel. Ei mingeid kortse, pluus ja püksid ühes tükis, üleni lükrast või erinevatest materjalidest , varrukatega või ilma.
Liibuvate spordirõivaste kõrval kanti tänaval ka teksaseid. Need olid kas palju konservatiivsemad ja neid kanti sametkingade, bleiseri ja valge pluusiga, või olid nad rebitud (väga šikid) või siis tellimise peale tehtud. Paljud karjäärinaised hakkasid kandma tööle minnes potaseid, vahetades need pärast kingade vastu. 1980ndate suur uudis oli spordirinnahoidja. Calvin Klein hakkas tootma särgikuid-rinnahoidjatega ning spetsiaalsete, tavaliselt valgete vormitud korvidega rinnahoidjaid.
Vabaaja rõivasteks olid kõikvõimalikes versooonides teksased, mokassiinid, tennised ja sviitrid.
1980ndatel pidid juuksed nägema välja hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud st. big hair ´i - kohevat soengut, mis saadi tagasikammimise ja föönitamisega; sageli kinnitati ülespuhvitud juuksed hiigelsuure klambriga hobusesabaks kuklal. Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena- eelistavalt ükskõik mis tooni blondi. Kohustuslikud olid blondeeritud triibud juustes. Juuste triibutamine oli märksa keerukam, triipe oli mitmes värvitoonis, neid sai vaheldada. Mõned triibud olid laiad nagu tiigrivöödid, teised olid peenemad ja töömahukamad. Tumedad triibud olid veel üks juuste värvi rikastamise võte. Pungi pärand oli rida harjaselisi, geelitatud soengud, mis seisid peapeal püsti. Mandri-Euroopas olid populaarsed lühikesed vertikaalsed soengud. Rõhu asetus oli igal juhul ülespoole ja sageli kanti lühikesi punksoenguid efekti pärast romantiliste ballikleitide ning coutureiga, et rõhutada nende kandjate otsekui verisulis nooruslikkust.
Seltskondlike ürituste puhul oli kübar vältimatu.
Sportlikkuse ja moekuse pärast kanti juustes disainer päikeseprille, ja seda vaatamata aastaajale.
Meik muutus matiks, värve kasutati napilt, aga julgelt. Ihaldusväärne oli loomuliku väljanägemisega nahk, sageli kergelt päevitunud või koguni tedretähniline, tugevalt piiritletud suu ja silmadega . Kulmud olid Brooke Shieldsi mõjul paksud ja huulepulk sageli power red- puhas punane, shocking pink- käreroosa, ning laupliiatsid olid moest väljas kõigi puhul, va. Walesi printsess. Silmalainer muutus väga moekaks ning lauvärvid olid tavaliselt loomulikes värvides. Tellimise peale tehti jumestuskreeme, vastavalt nahatoonile. Et rõhutada "ajudega" imagot kanti paksude sarvraamidega prille - Kontaktläätsed pidi olema suursed või tumevioletsed.
Rõivastus aastatel 1990-1999
1990ndate kujundites oli androgüünsus tähtsal kohal. 1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus - kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus , eriti uutes kudumites.
D&G (Stafano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce ) nende moed olid teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurgakujulise power- suit ´le hiigelsuurte macho-õlagute ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilase -pihale ja korsetile; eesmärk oli luua moodi naisele kui kangelannale.
Selle kümnendi juuksemood järgib individuaalsuse reeglit. Kasutusel oli pikendamistehnika. Juukseid võis kanda mis tahes värvitoonis. Lühike mop-top ja pseudo -1970ndate pikk lühikeste järkudega lõige (toonitatud salkudega või ilma) olid ülipopulaarsed. Meeste seas oli populaarne punapea- peeti tuliseks ja individuaalseks, naiste seas aga tume juus. Täiesti vastuvõetav oli ka juuste puudumine. Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad ja 1960ndate prantsuse patsid olid populaarsed tööl ja õhtul. Väga pidulike soenguid täiendati diadeemiga Slim Barretti kauni käsitöö hulgast, filigraansete keerukate mustritega metallist kroonidega, ka. kullast ja hõbedast, kas poolvääriskividega või ilma. Rõhk oli juuste loomulikul siidisusel. Šampoonid ja palsamid olid ravitoimega ja juustele toitvad. Tunnustati professionaalsete meigikunstnike tööd.
Kosmeetika oli palju edasi arenenud ning turvalisem nii inimesele kui ka loodusele . Üha sagedamini sisaldasid tooted päikesekaitset. Üha enam katsetati kosmeetilist kirurgiat. Populaarne oli ka tätoveerimine . Olid olemas ka kehakleebised.
Aluspesu ei dikteerinud enam moejoone dimensioone. Rind oli rohkem esile toodud. Naised hakkasid tundma suurt naudingut peenepesu ostmisest omaenese rõõmuks, eriti hinnatud olid üksikud pesu eksemplarid.
Teismelised kandsid platvormkingi. Superšikid pesulaua-taolised kõhtudega tüdrukud täiendasid hipsterite trendi nabarõngastega.
Spordirõivad laenasid üha enam lasteriietusest, kasutades vastupidavamaid, uuenduslikke materjale. Erksad värvid ja vaba lõige olid mõjutatud pigem otstarbest kui soost. Spordirõivastel olid omad trendid; suusavarustus oli üha enam retrostiilis ning ka kaasaegsetest materjalidest.