Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohutusjuhendid arvutiga töötajale (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KINNITAN :
___________________________
(allkiri)
___________________________
(ees- ja perekonnanimi )
___________________________
(ametikoht)

OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE

Nr. _____




  • SISSEJUHATUS


    Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt.
    Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel:
    • uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
    • töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
    • tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
    • töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
    • kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
    • tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
    • kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
    • kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

    Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
    Töötaja sissejuhatav , esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
    • juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
    • juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
    • struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
    • täiendjuhendamise põhjus;
    • töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
    • iseseisvale tööle lubamise kuupäev.

    Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
    Töötaja kohustused ja õigused
    Töötaja on kohustatud:
    • osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
    • järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
    • läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
    • kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
    • tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
    • kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
    • täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.

    Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
    Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
    Töötajal on õigus:
    • nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
    • saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
    • tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
    • keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
    • nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
    • nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
    • saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
    • pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

    Töötaja tervisekontroll
    Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
    Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid
    mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
    Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
    Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
    Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
    Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
  • NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE
    Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga.
    Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul.
    1. Harjutus
  • Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
  • Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
  • Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles-paremale-alla-vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
  • Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse.
  • Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
    2. Harjutus
  • Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.
  • Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda.
  • Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
  • Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.
    3. Harjutus
  • Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.
  • Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda.
  • Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.
  • Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.
  • Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.
  • Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda.
  • Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.
  • Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.
  • ARVUTIGA TÖÖTAJA KEHAASEND JA NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE, ÕLAVÖÖTMELE JA SELJALE
  • Õige kehaasend istudes:
  • reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
  • istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
  • käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
  • selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
  • jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
  • mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga.
  • Täiendavad nõuded kehaasendile:
  • töötajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama töötaja kasvule;
  • kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab töötaja silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;
  • pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°;
  • kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.
  • Näidisharjutused:
    • Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu.
    • Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes:

  • tõsta õlgu ja langeta neid, ringita;
  • käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole;
  • siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu;
  • tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu – langeta käed ja pea;
  • toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega.
  • NÕUDED TÖÖKESKKONNALE (MÜRA, KIIRGUS, VALGUSTUS )
    Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist.
    Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse.
    Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt , et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.
    Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.
    Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.
  • KAHJULIKUD MÕJURID TÖÖTAMISEL ARVUTIGA
    Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid :
    • raadiosageduslikud elektromagnetväljad;
    • staatiline elekter;
    • müra;
    • puudulik valgustus;
    • psühhoemotsionaalne pinge.

    Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu ionisatsiooni (moodustuvad positiivsed ioonid ),mida loetakse inimese tervisele ebasoodsaks. Samuti tekitavad õhu ionisatsiooni paljundusseadmed.
    Pikaajalisel tööl kuvari ekraani taga võib tekkida silmade pinge, peavalu, närvilisus, unehäired, väsimus ja valud silmades, ristluudes, kaelas ja kätes. Kuvari operaatori nägemisväljas peab olema kindlustatud vastav valguse jaotus. Kuvari ekraani heleduse ja ümbritsevate pindade heleduse suhe on soovitavalt 3:1.
    Tööruumis staatilise elektri tekkimise välistamiseks ja kaitseks selle vastu on vaja kasutada ionisaatoreid ja niisuteid. Hea on aeg ajalt ruumi tuulutada. Põrandad peavad olema antistaatilisest materjalist. Pikaajalisel kuvari taga töötamisel on vajalik kasutada kaitseekraani, mis nõrgendab elektristaatilist välja, välistab sädeluse ja parandab kujutise kvaliteeti.
  • ERGONOOMIA
    Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides .
    Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
    Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
    Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis.
  • TÖÖREŽIIM
    Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.
  • ELEKTRIOHUTUS
    220 V toitepinge , mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebareeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.
    Seepärast peab arvestama:
    • elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;
    • enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma , et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved . Rikkis seadmeid kasutada ei tohi;
    • pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides;
    • kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
    • tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
    • tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud;
    • kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama;
    • enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada;
    • elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses;
    • kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja.

  • TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
    Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
    Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
    Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
    Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
    • teatama viivitamatult häirekeskusele ( telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
    • hoiatama ohtu sattunud inimesi;
    • sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
    • võimaluse piires asuma tuld kustutama.

    Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
    • tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
    • võimalikust ohust inimestele;
    • muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).

  • ESMAABI
    Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
    Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
    • püüda välja selgitada kannatanu seisukord ;
    • raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
    • olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
    • vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.

    Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
    NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
  • KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
    • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120RT I 2004, 54, 389)
    • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
    • Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596)
    • Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816)
    • Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599)
    • Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
    • Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)
    • Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 86, 556)
    • Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele (RTL 2001, 73, 993)

  • Vasakule Paremale
    Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #1 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #2 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #3 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #4 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #5 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #6 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #7 Ohutusjuhendid arvutiga töötajale #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sassmia Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arvutiga töötaja ohutusjuhend
    12
    doc

    Arvutiga töötaja ohutusjuhend

    Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus

    Arvutiõpetus
    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus
    13
    odt

    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

    4 ÕPITEGEVUS 4.1 Nõuded Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1.­3. klassini 15 minutit; 4.­7. klassini 25 minutit; 8.­12. klassini 30 minutit. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis, mille kirjeldus on toodud lisa 2 punktides 1 ja 2. Vähemalt

    Arvuti
    Baarmeni ohutusjuhend
    5
    doc

    Baarmeni ohutusjuhend

    KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;

    Tööohutus
    Ohutusjuhendid automehaanikule
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid automehaanikule

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Tööohutus ja töötervishoid
    Ohutusjuhendid autoremondilukksepale
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid autoremondilukksepale

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Töökeskkond
    Ohutusjuhendid autojuhile
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid autojuhile

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Tööohutus ja töötervishoid
    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus
    16
    docx

    Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

    määruses nr 57. 5 3. ÕPPITEGEVUS Et õppijale ei tekkiks kahjustusi on riik seaduses ära määranud kindlad reeglid. Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1) 1.­3. klassini 15 minutit. 2) 4.­7. klassini 25 minutit. 3) 8.­12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. 6 4. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest

    Arvutitund
    OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE
    16
    pdf

    OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE

    (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;

    Ametijuhend




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun