Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid (1)

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR
Rauno Schubbe
PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID
Referaat
Juhendaja :Alfred Kangur
Paide 2010
Sisukord
SISUKORD......................................................................................................2
SISSEJUHATUS...............................................................................................3
1.SEENKAHJUSTUSED....................................................................................4
1.1Majavamm........................................................................................4
1.2Keldrivamm......................................................................................5
1.3Majanääts.........................................................................................5
1.4Puidukorgik.......................................................................................5
1.5Männi-mädiknahkis..........................................................................6
1.6Sinetus-ja Hallitusseened..................................................................6
2.PUTUKKAHJUSTUSED...................................................................................7
2.1Majasikk.............................................................................................7
2.2Sinisikk................................................................................................7
2.3Toonesepp ehk puidukoi....................................................................8
2.4Raudsepp............................................................................................8
3.SEENKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE..................................................................9
4.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE...............................................................10
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................11
GALERII.............................................................................................................12
Sissejuhatus
Lisaks puidu keemilisele kahjustusele (keskkonna mõjud ), toimub ka puidu bioloogiline
lagunemine . Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja
seened ning putkad.
Seened:
Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis :
Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi
makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos.
Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning
eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus .
Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav
Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi:
-Pruunmädanikku eritavad seened
-valgemädanikku eritavad seened
-sinavusseened
-hallitusseened
Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel
saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen , majavamm on väga tugeva niidistikuga,
võivad olla kuni sõrme jämedused ja katki murdes praksatavad.
Putukad:
Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada
märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad
peamiselt putukavastsed, kes toituvad puidust, samas kui mardikad kaevuvad
puitu, et sinna viia vastse munad. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii
niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet.
Puidukahjurid võib jagada kolme rühma niiskuselembuse järgi:.
- Toore puidu putukad
Üraskid ja puukooremardikas
- Kuiva puidu putukad
Majasikk , toonesepp , sinisill, raudsepp
- Kõdu puidu putukad
Kõdusikk
Kuigi toore puidu putukad ja kõduneva puidu putukad võivad paljudele inimestele suurt peavalu tekitada,siis hoonete ja puitkonstruktsiooni ,või mööbli puhul räägime me ikka kuiva puidu putukatest,kellest populaarsemad meil on:Majasikk,toonesepp-ehk puidukoi,sinisikk,raudsepp jne.
Seenkahjustused
Majavamm:
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad , mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 – 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga . Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat.
Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 – 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 – 6 mm päevas. 
Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni  +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel , et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. 
Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma.  Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni.
Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga.
Keldrivamm :
Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas- lihakas , poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas - kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad , kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, ühelt poolt lamenenud , kollakaspruunid,10–15 x 6–7,5 µm.
Hoonetes võib teda leida eelkõige keldri puitosadelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukändudel, lamavatel tüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste . Tekitab pruunmädanikku: see on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 1–2-sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud.
Majanääts:
Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne ( poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 4–5,5 x 1–1,5 µm.
Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmädanikku: see on kollakas kuni helepruun , tekivad 1–1,5 cm suurused puukuubikud
Puidukorgik:
Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti äratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 5–7 x 2,5–3,5 µm.
Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu -, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel . Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3–5 cm suurused.
Männi-mädiknahkis:
Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhüüfideta. Eosed on männi-mädiknahkisel elliptilised, kollakad, 5–6,5 x 3,5–4,5 µm.
Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm.
Sinetus-ja hallitusseened:
Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või
hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub
rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud
ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes.
Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad
sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sellised seened ei “söö” puitu, vaid toituvad selle rakuõõntes olevatest lahustunud ainetest, vähendamata oluliselt puidu tugevust. Mõningate arvamuste kohaselt sinavusseente niidistik
välistingimustes isegi kaitseb puitu päikesekiirguse ja vihma mõju eest, leevendades järsust niiskumisest ja kuivamisest põhjustatud rakuseinte rebenemist ja seega välispinna kulumist.
Putukkahjustused
Majasikk:
Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas
veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine.
Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga . Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga
väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk. Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Vastsete arenguks kulub vähemalt 2 aastat, ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12 aastat. Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja 6,5 mm laiune. Mardikate lend toimub juulis-
augustis. Ovaalse väljalennuava mõõdud on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm.
Sinisikk:
Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 3–4x5–10 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 8–15 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.
Toonesepp ehk puidukoi:
Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,5–0,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge, C- kujulise usja keha ja kolme paari lühikeste rindmikujalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale (mitte sügavamale kui 1 mm) laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. Nukkumine kestab 2–3 nädalat. Nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse väljalennuava, mille läbimõõt on 1,0–5,0 mm. Mardikaid on raske märgata, kuna nad on aktiivsed ainult õhtusel ajal. Tooneseplaste kahjustusi ongi üpris raske avastada sest vastsed elavad puidus ning nende areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat. kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud. tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused , kus temperatuur püsib 22–23 °c juures, suhteline õhuniiskus on 70–90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%. Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%, kaotavad putukad eluvõime. Vastsed on keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Valdava osa elust veedavad mardikad kuiva puidu käikudes, kus tavaliselt arenevad ka nende vastsed. Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid helisid , koputades peaga vastu käigu seina. Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks – vanarahvas arvas , et see heli ennustab kellegi surma majas . Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask , tamm, jalakas , sarapuu, hobukastan ,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri . Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. Tõsi küll, pärast paariaastast seismist niisketes tingimustes muutub ka termiliselt töödeldud puit putukatele kättesaadavaks. Väga vana puit (250–300 aastat) ei ole tooneseplastele samuti vastuvõetav.
Raudsepp:
Raudsepa lennuavade suurus on u 3–4 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 6–9 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus. Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole
Seenkahjustuste tõrjumine
Esmalt on tarvis kindlaks teha, millise puitu lagundava seenega on tegu ning kust ja mis põhjustel on ta hakanud kasvama. Võimalikud niiskusallikad hoonetes on: sademed, läbijooksud; maapinna niiskus; kondensatsioon ; ehitusniiskus; hoonesse (pesuköögist, vannitoast jne) kogunev niiskus. Ärge unustage, et seenkahjustustega võitlemisel on kõige olulisem niiskusallika likvideerimine! Kui pole rõskust, siis ei kasva
ka seened enam edasi. Hoonet renoveerides tuleb puidu mädanenud osad (NB! Ka saepurutäidis!) kõrvaldada koos selle kõrval asetseva esmapilgul ehk terve puiduga umbes 0,5 meetri ulatuses. Põletage see ära. Kui nakatunud puit oli pinnasega kokkupuutes, tuleb ka pinnas 10–20 cm ulatuses välja vedada. Seene mütseel võib sageli kasvada krohvi all, seega tuleks viimane eemaldada. Kõrvaldatud puitosad asendage kuiva ja antiseptikutega töödeldud puiduga. Antiseptikutega tuleb pintseldada ka kahjustatud
koha lähedusse jäävaid ehitise osi. Sobivad sellised antiseptikud nagu Boracol 20-2Bd, Puleium Special , Impel, ProBor. Õliantiseptikutena kasutatakse kivisöe- ja põlevkiviõli või nende töötlemisel saadud metüülfenooli (kresooli). Enne töötlemist konsulteerige kindlasti mõne kogenud inimesega, kes on sellist tööd varemgi teinud.
Putukkahjustuste tõrjumine
Putukad ei suuda üldiselt rikkuda viimistletud puitu (värvitud, lakitud , vahatatud, immutatud jms). Seega saab materjali kahjurputukate eest kaitsta katmise ja immutamisega kas laki, õlivärvi, tärpentiniga segatud vaha, formaldehüüdvaikude või siis spetsiaalsete antiseptikutega. Puidu pinna töötlemine ei hävita küll juba
olemasolevaid vastseid puidus, kuid kaitseb uue nakkuse eest. Kahjustatud ehituspuitu on tarvis töödelda
putukaid hävitavate kemikaalide ehk insektitsiididega. Väiksemaid esemeid on võimalik töödelda ka mittekeemiliselt – kas külmutamise või kuumutamisega. Külmutades hoidke puitu –20º juures vähemalt 72 tunni kestel. Kui puitosad on suuremad (paksemad kui 5 cm), tuleb külmutamisaega pikendada. Kuumutamisest on abi, kui seda saab teha temperatuuril 50–60 ºC vähemalt 6 tunni kestel. Ent kuumutamine võib kahjustada eseme viimistlust, puit kuivab siis liigselt ja võib praguneda. Tugevasti kahjustatud puitosad tuleks välja vahetada. Uusi asenduseks pandud puitdetaile töödelge tingimata insektitsiididega või katke need viimistluskihiga. Insekstitsiididest sobivad nii booriühenditel (Boracol 20Rh, Timbor, Borrada D, Boracare) kui ka püretroididel (Aidol Anti-insekt) baseeruvad töötlemissegud. Putukakahjustuse korral katsuge töödelda kogu ohustatud puitmaterjal , mitte ainult need kohad, kus juba paistavad väljalennuavad. Lahusega töötlemist alustage katmata otsapindadest – immutage neid kohti kuni küllastumiseni. Seejärel kandke lahust lõhedesse ja pragudesse, lõpuks töödelge ese pintsli või pritsiga üleni. Kui insektitsiidi panna ainult väljalennuavadesse, siis ei taga see putukate täielikku hävitamist. Sügaval puidus asuvaid vastseid ei pruugi puidupinna fungitsiidilahusega töötlemine tappa. Uusi puitdetaile kaitseb paremini see, kui neid töödelda rõhu all vastava antiseptikuga.
Kasutatud materjal
www.kogo.ee/files/ PuIdukahJustused .PDF
www.unistustevabrik.ee
www.ehitaja.ee
www.ehitusala.ee/
www.muinas.ee/orb.aw/ class =file/ action .../raal_est.pdf
Galerii
Harilik majavamm keldrivamm majanääts
Sinetus puidul hallitusseen
Tooneseplaste ehk puidukoi kahju
Siklaste kahjustused puidus