Kunstiajaloo konspekt (0)

Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks. Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid). Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber. Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein.
Maalikunst
Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure .Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid.
Skulptuur
V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid .Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltulevatele p6lvedele taheti n2idata kuulsaid esivanemaid.Portreedes ei esinenud ideariluseerimist,need tehti reaalselt.Ajaloolised reljeefid tekkisid,et kaunistada triumfi kaari ja monumente ja kujutati ajaloolisi syndmusi ja v6idetud lahinguid.Kuulsaim sammas on Trianuse sammas,mis on ehitatud v2ejuht Trianuse auks.Samba k6rgus on 38m ja selle tipus on Trianuse kuju.Samba tyvest kaunistab spiral lint ,millel kujutatakse Trianuse s6jak2iku Daakiasse.Lindi pikkus oli 200 meetrit.Ehitusmaterjalina kasutati p6letatud savitelliseid,mis vahel kaeti marmor plaatidega.
Varakristlik kunst
Meie ajaarvamine alguses tekkis Rooma riigi ida osas Ees Aasias uus usk ristiusk oli kristlus .Uus usk levis kogu Rooma impeeriumis.Esialgu kuulutas usk k6ik inimesed jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga. Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi .Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks.
Arhitektuur
Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber .Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta .Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks. Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik .
Maalikunst
Maalikunstis kasutati k6ige rohkem seinamaali ja mosaiiki millega kaunistati apsiid ja keskl66v.Mosaiigis kasutati v2ikse erksav2rvilisi klaasikuubikuid mis peegeldasid valgust. Nendest moodustub konarlik pind,m6jus erakordselt intensiivse ja mittematerjaalsena.V2rvides domineerisid heleroheline, kuldne ,helesinine ja violetne(lilla).Kujutati syndmusi piiblist ja pyhakute elust ja sammuti katakombidest tuttavaid symboleid. Figuurid olid tardunud poosis ja pyhaliku ilmega.T2htis oli atripuutika,mis iseloomustas kindlat figuuri.Figuurid olid alati kaunistatud kuna paljast keha peeti patuseks.Kristus oli erandiks .K6ige rikamikult oli kanistatud altari esine.Kristust kujutati karjusena v6i kalana.Pyha vaim on valge tuvi,surematuse symbol on paabulind.
Skulptuur
Skulptuuri peaaegu yldse pole,kuna varasemad rahvad olid kummardanud kujusid siis ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaned.1000 aastat ei valmistatud kujusid.
Bytsantsi kunst
395 jaotati Rooma riik kaheks.L22ne Rooma keisririik ja ida Rooma keisririik.Ida Rooma keisririiki hakati kutsuma tema pealinna Kreeka keels nime j2rgi Bytsantsiks.Bytsantsi koosseisu kuulusid Rooma riigi arenenumad alad(Kreeka).Bytsantsi kunst arendaski edasi Kreeka kunsti,kuid teda m6jutasid ka toredust armastavad idamaad .Bytsantsi kunsti areng oli hyppeline.Yks k6rgperioode oli 6 sajand keiser Justinianuse aeg.
Arhitektuur
Kuulsaim ehitus on Hagia Sophia katedraal Konstatinoopolises.T2hendab pyha tarkus. Kirik on kokku
Ehitatud 2 erinevast stiilist. Basiilik ja kuppelehitis.Kiriku 77 meetri pikkune keskl66r on kaetud kupli ja kahe poolkupliga.Kupli all servas on 40 akent mis annavad ruumile 6hulise mulje.Hoone p6hitugedeks on 4 v6imsat piilarit. Piilar on kandiline sammas,millele toetuvad vikklid ja neile omakorda kuppel .Vikkel on sf22riline kolmnurkne ehitusvorm v6lvlae nurgas .Kirik oli seest kaetud maalidega ja mosaiikidega.
Teine kuulus ehitis oli San Vitale kirik Ravennas .Kirik on 8 nurkse p6hiplaaniga ja v2ga lihtsa v2liarhitektuuriga.P6hiliselt ehitati bytsansis basiilikaid ja kellatorn ehitati kiriku juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik .Kuna kiriku v2lisseinad olid siledad siis hakati seinte kaunistamsieks kasutama petikaid.Petik on lame ust v6i akent meenutav syvend seines.Bytsantsi seinte kapiteel erines varajasematest.Kapiteeli moodustavad kaks kiviblokki mis on ylalt laianevate tahkudega ja kaetud reljeefidega.
Skulptuur
Ymarplatsika ehk kujud puudusid kuna ei tahetud sarnaneda eelnevate uskudega.Tehti reljeefi millega kaunistati kapiteele ja sarkofaage.
Maalikunst
3 maalikunsti liiki> seinamaal ja mosaiik, ikoonid ehk pyhapilt, miniatuurmaal .Seinamaalidega ja mosaiikidega kaunistati kirikute siseseinu.V2lja t66tati kindel kord piibliaineliste maalide paigutamiseks.Lisaks kujutati ka valitsejaid.Kolm v2rvi domineerisid>must,kuldne,violetne.Figuurid on pikaks venitatud.Ikooni maali eeskuju v6eti Egiptuses ja Syyrias levinud muumjaportreedest.Ja ristiusus kujutatakse ikoonide pyhakuid ja m2rtreid.Ikoonid on maalitud pinnaliselt.Kirikusse ehitati altari ette ikonostaase.Ikkonidega kanistatud kolme uksega pildisein Kreeka katoliku kiriku altari ees.Miniatuurmaal ehk raamatupildid mida tehti k2sitsi ja olid usulise sisuga.Miniatuuris hakati kaunistama v2ga rikkalikult esit2hte.Bytsansi kunstile oli 8 saj raske aeg kuna siis tegutsesid niinimetatud pildieitajad.Need olid inimesed kes pyydsid h2vitada kunstiteoseid millel kujutati inimesi.1453 langes Bytsants l6plikult Tyrklastele.Bytsantsi kunst s2ilis vanavenekunstis ja hiljem on Bytsanti kunst avaldanud m6ju Itaalia vara renessanssile.
Vanavene kunst
10 saj l6pul astus Venemaa tihedasse l2bik2imisesse Bytsantsiga,kust v6eti yle ristiusk ja v6tted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.V2ga palju tuli Venemaale t66le kreeklasi,kes arvestasid ka Vene rahva kunsti.Venemaa koosnes paljudest vyrsti riikidest.
Arhitektuur
Vanimad ehitised on kirikut ja kloostrid .Venemaal oli k6rgelt arenenud puitarhitektuur ehk puitehitised .Vene arhitektuuri tunnuseks on sibelkuppel.Tavaliselt ehitati male puust kirikuid ja linna kivist kirikuid.Tuntumad puukirikud on Kizi kirikud Onega j2rve saarel.Sibulkupplid on kaetud puusindlitega.Valitsevaks sai Bytsantsis levinud viie kupliga ristkuppelkirik.Siseruum oli piilaritega jaotatud l66rideks,mis idaseinas l6ppesid aptsiidiga.Seinad ehitati paksud ja aknad kitsad ja pisikesed.Kiievi vyrstiriik.Kiiev oli ema kirik,kus oli yle 400 kiriku.Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega.
Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa kirikuid ja neid lasksid ehitada bojaarid ja kaupmehed .Need olid v2ikesed yhe torniga lihtsad kirikud.
Vladimir Suzdali vyrstiriik>selle uhkuseks oli Uspenski katedraal>viie l66viga ja viie kupliga kirik.
Moskva vyrstiriik
Maalikunst
Esimesed ikoonid toodi Bytsantsist.Esimene ikoon oli Valdimiri jumala ema,mille j2rgi hakati maalima Vene ikoone.Mongoli tatari ikke ajal Vene ikoon iseseisvus ,hakati maalima tegelasi Vene rahvakunsti.V2rvid on kuldne ja punane.K6ige kuulasm ikooni maalija on Andrei Rubljov.Syndis umbes 1370 ja suri 1430.Ta oli munk ,tegutses p6hiliselt Moskvas ja Vladimiris.Ta yhendas Vene rahvalikku laadi Bytsantsi hiilgusega.Rubljovi kuulsaim t66 on Pyha Kolm Ainsus .Ikooni aluseks on legend Aabramist ja Sarast.Ikoonil on kujutatud kolme inglit.Kunstniku t2helepanu on figuuridel,taust on maalitud tinglikult .Kasutatud on heledaid kuldkollaseid tone,millest inglite punased,sinised ja rohelised riided tulevad selgelt esile.Ikoonide maalimisel l2htuti kiriku eeskirjadest.Erinevad stseenid paigutati v66tidena yksteise peale v6i v2iksemad ikoonid raamina ymber suure.Pyhakuid kujutati askeetidena(k6hnadena) ja n2os domineerisid suured ilmekad silmad ja maaliti pinnaliselt.Lisaks ikoonidele maalitit Venemaal freskosid.(M2rjale krohvile maalitud pilt).Venemaa k6ige kuulsam freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja pinnaliselt ja koloriid>pind pruun ja piirjoon tume.Greki k6ige kuulsain fresco on Noah .
Skulptuur
Ei olnud eriti arenenud v2ljaarvatud yksikud pisikeded puunikerdused Vladimiris.Omap2raseks ja iseseisvaks j2i Vene kunst kuni 18 saj alguseni .Mil tsaar Peeter esimene raidus tee Euroopasse.
Merovingide ja karolingide kunst
Merovingid
4>6 saj toimus Euroopas h6imude liikumine,mida tuntakse suure rahvaster2nde all.Rooma riigi territooriumil tekkis ja lagunes hulk riike,neist k6ige v6imsam ja pysivam oli frangiriik,kes hakkasid arenema feodaalsuhted .Kunstiperiood on oma nime saanud frangiriigi valitsejate dynastia j2rgi.
L22ne Rooma riigi langusega h2vis k6rgelt arenenud antiikkultuur. Barbaritel oli oma usund ,k2sit66 oskus.K6rgel tasemel oli metallic t66tlemine.Levinud olid looma motiivid, kusjuures erinevad kehaosad omandasid iseseisvat ornamentaalse kaunistuse v22rtust.Levinud oli p6im ehk paelornament .V2ga osavalt yhendati metal (eriti kuld ja h6be)v2rvilise sulamiga v6i kividega.Kasutati ka glasuuri .Skulptuur esines ainult madalreljeefina.Inimese proportsioonid on ebaloomulikud,r6ivad kaetud spiraalidega v6i paelornamendiga.Ununesid kiviehituste traditsioonid,kuna h6imud ei olnud veel paikse eluviisiga.
Karolingid
Frangiriigi yhtsuse ja v6imsuse kehtestas karolingide dynastia valitseja Karl Suur.Eluviis muutus paiksemaks.Peamisteks kiviehitusteks olid nyyd kloostrid,lossid ja kirikud.V6imsaim oli Aachemi loss Saksamaal.T2htsaim ehitis oli lossi kabel ,mille ehitamisel v6eti eeskujuks San Vitale kirik.Kabel on 16 tahuline tsentraal ehitis.Sees on 8 kandiline v6lvitud ruum,mille ymbrisk2iku eraldavad keskosast massiivsed piilarid .Sarkraal kultuuris sai valitsevaks basiilika,sammaste asmele ehitati 4 kandilised piilarid.Kapiteel muutus kiviblokiks,mis kaunistati p6imornamendiga.uueks kiriku osaks sai krypt.Krypt on keldri ruum apsiidi all.Krypt tekkis selleks,et seal hoida pyhakute s2ilmeid ja sinna maeti ka v2ga t2htsaid isikuid.
Skulptuur
Tehti p6hiliselt reljeefseid raamatukaani kullast ja h6bedast ja kaunistati need kalliskivide ja v22riskividega.
Maalikunst
Domineeris miniatuurmaal.Kaunistati peatyki esit2hti geomeetriliste kujundite ja taimemotiividega.J2rjest rohkem hakati maalima tervet lehekylge t2itvat pilti,kus kujutati inimfiguure.Maalimiseks kasutati guassv2rve.Mida t2iendati kulla ja h6bedaga.
Romaani kunst
P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga.
Arhitektuur
t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende , sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis ). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased .Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht .L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid.
Skulptuur
Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides.
Maalikunst
Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist ,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega.Kirikute aluseid katsid vitraasid.Omamoodi kunstiteoseks peetakse Bayeux vaipa .Vaibal kujutatakse Normandia hertsogi William Vallutaja s6jaretke Inglismaale .Vaiba pikkus on umbes 70 m ja sinna on tikitud 623 inimfiguuri,202 hobust ja lisaks veel laevu ja muid asju.
Gooti kunst
Teine yhtne kunstiliik oli Gooti kunst. Gooti kunsti stiili nimetus tekkis hilisemal ajal ja tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sah teine pool. 2 periood on k6rggootika 13>14 saj. Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed. Tekkisid uued linnad,inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse.
Arhitektuur
T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged,saleda tornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared . Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv . Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga.
Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinim kuningagalerii .Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks maj ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid . N2iteks K6lni toomkirik . Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega.
Skulptuur
Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Kuj toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kuj v6i Kristuse kannatuste kuj. Saksamaal arenas v2lja uus kultuur millega hakati kaunistama tiib altareid. Puukujud on v2rvitud ja p6hiliselt kasutati punast, sinist ja kuldset v2rvi.Lybecis valmistati tiibaltareid k6ikidele Hansa linnadele ja ka Tallinnale.
Hermen Rode
Tuntumaid Lybecki meistreid 15 saj l6pul kuni 16 saj alguseni. Herman Rode oli peamiselt maali kuid tegi ka tiibaltareid.
Bernt Notke
Tegutses Lybeckis, kus tal oli t66koda, kus valmistati male, graafikat ja skulptuuri. Tegutses ka mujal Europpas. Tema kuulsaim t66 on Surmatants . T66 asub Niguliste kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed.
Maalikunst
Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile . Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat . Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67- 1337 ). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi . See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.