Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kunstiajaloo konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks. Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid). Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber. Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein.
Maalikunst
Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure .Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid.
Skulptuur
V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid .Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltulevatele p6lvedele taheti n2idata kuulsaid esivanemaid.Portreedes ei esinenud ideariluseerimist,need tehti reaalselt.Ajaloolised reljeefid tekkisid,et kaunistada triumfi kaari ja monumente ja kujutati ajaloolisi syndmusi ja v6idetud lahinguid.Kuulsaim sammas on Trianuse sammas,mis on ehitatud v2ejuht Trianuse auks.Samba k6rgus on 38m ja selle tipus on Trianuse kuju.Samba tyvest kaunistab spiral lint ,millel kujutatakse Trianuse s6jak2iku Daakiasse.Lindi pikkus oli 200 meetrit.Ehitusmaterjalina kasutati p6letatud savitelliseid,mis vahel kaeti marmor plaatidega.
Varakristlik kunst
Meie ajaarvamine alguses tekkis Rooma riigi ida osas Ees Aasias uus usk ristiusk oli kristlus .Uus usk levis kogu Rooma impeeriumis.Esialgu kuulutas usk k6ik inimesed jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga. Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi .Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks.
Arhitektuur
Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber .Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta .Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks. Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik .
Maalikunst
Maalikunstis kasutati k6ige rohkem seinamaali ja mosaiiki millega kaunistati apsiid ja keskl66v.Mosaiigis kasutati v2ikse erksav2rvilisi klaasikuubikuid mis peegeldasid valgust. Nendest moodustub konarlik pind,m6jus erakordselt intensiivse ja mittematerjaalsena.V2rvides domineerisid heleroheline, kuldne ,helesinine ja violetne(lilla).Kujutati syndmusi piiblist ja pyhakute elust ja sammuti katakombidest tuttavaid symboleid. Figuurid olid tardunud poosis ja pyhaliku ilmega.T2htis oli atripuutika,mis iseloomustas kindlat figuuri.Figuurid olid alati kaunistatud kuna paljast keha peeti patuseks.Kristus oli erandiks .K6ige rikamikult oli kanistatud altari esine.Kristust kujutati karjusena
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Kunstiajaloo konspekt #1 Kunstiajaloo konspekt #2 Kunstiajaloo konspekt #3 Kunstiajaloo konspekt #4 Kunstiajaloo konspekt #5 Kunstiajaloo konspekt #6 Kunstiajaloo konspekt #7 Kunstiajaloo konspekt #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor

Lisainfo

Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst, Merovingide ja karolingide kunst, Gooti kunst, Bernt Notke, Hermen Rode

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
14
doc
Kunstiajalugu-Konspekt
22
doc
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
27
docx
Kunstiajaloo konspekt 10-klass
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
21
doc
Kunstiõpetuse konspekt
14
doc
Kunstiajaloo I kursus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun