Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

Q: Kus ja millal tekkisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

Koplimaa, Jaana

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Arhitektuur - Arhitektuuri ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus ja millal tekkisid?

Ajaloo kodutöö 1

Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko , tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias .
Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas . 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür , kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni.
Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad.
Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa.
Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud mesoliitikumiaegsed asulad on kuni 11 000 aastat vanad Ühest neist, Göbekli Tepe varemetekompleksis avastati üle 12 meetri kõrgune rajatis, mille katuseplaadid moodustasid neli massiivset T-kujullist sammast. Asumi rajajad ei olnud maaharijad vaid pigem nomaadid, kes jahte pidasid . Kuna Göbekli Tepe varemetekompleksis puudus kanalisatsioon, on arheoloogid arvanud, et linnataolist asumit ei kasutatud pideva elkohana, vaid pigem gaselliliha säilitamise paigana.
Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse sai majadesse ainult katuse kaudu. Ja linnas oli kokku üle tuhande maja, mis olid külgkülje kõrvale ehitatuna.
Igas majas oli tulease ja sisseehitatud kivimööbel. Kivimööblist kõige rohkem huvipakkuvad olid poodiumid, mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid , mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..( kusjuures , kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega.

Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.
Sumeri linnad: Eridu , Adab, Lagash, Umma, Kish , Uruk, Ur, Nippur
Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000. Keskseid asulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda väiksemad asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud – aiapidajad , metallisulatajad, tellisepõletajad jt, keda ainuüksi nende tegevusala pärast oleks raske olnud linnamüüride vahele ära mahutada. Nende käsitööliste külade taga laiusid kanalite ja kraavidega põllud.
Uruk, oli üks suur Vana Idamaa linn, mis tõenäoliselt ületas pindala poolest lausa tolle aja võimsa impeeriumi kaksikpealinna Mohenjo Darot Harappat. Nende pindalaks oli 2km2, ümbermõõt oli üle 5km ja seal võis elada 45-50 tuhat inimest. Plaani vaadates ümbritses Uruki tervet linna ringmüür , mitte ainult linna keskosa, nagu paljudel teistel linnadel. Uruki linn on tuntud, kui kõige suurem müüriga piiratud paik. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maaala. Linnas sees oli kaks tsikuraati ja hulgaliselt templeid. Elurajoonide tänavad olid samuti kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt.
Ur, linn oli analoogne Nippuriga tema plaani poolest. Erines ainult selle poolest, et Ur linnas oli tampsavist või toortellistest ehitatud kaitsemüür, mis ümbritses linna keskosa, samuti ümbritses kesklinna ka kanal , kuhu voolas Eufrati jõue vesi. Isegi tänaseni on kanalist ja linnamüürist säilinud jälgi. Arvatavasti kaitsemüüri alumine osa oli vooderdatud glasuuritud tellistega ja sellel oli neli väravat, mida läbisid laiad magistraaltänavad, eriti suur oli preestrite linnaossa suunduv tänav. Kui alustatakse ajaloo käsitlemist, siis tavaliselt alustatakse selle tegemist Urist. Ur oli Aabrahami sünnilinn, ning seda on mainitud juba Vanas Testamendis . Linn asus Eufrati jõe ääres ning oli 3.-2. aastatuhande vahetusel eKr oma aja üks õitsvamaid linnu. 2. aastatuhande algul linn vallutati tormijooksuga, ning linnast jäi järgi vaid varemed ja need kaevati välja alles 20. sajandi alguses. Praeguseks on selle väljakaevatud varemetevälja kohal Uri templitorn, ehk tsikuraat - Iraagi esimese astme valitsus lasi selle taastada. Urist leitud varemed tõendavad, et see on oma ajal olnud tõeline suurlinn, kus oli kuus vägevat lossi, võimas kindlus , vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka tsikuraat, ehk kuntslik mägi, mille kolm treppi moodustasid tee taevasse . Uri linnas oli ka kaks sadamat – 1. Eufrati jõue ääres ja 2. peakanali ääres. Väljaspool müüri, ehk väljaspool kesklinna siis oli umbes 60-100ha suurune Suur Ur, mis oli ka teistest eraldatud tänavate ja kanalitega. Seal võis kokku elada kuni 250 000 inimest ja tänavavõrk oli tihe ja süsteemitu. Elurajoonide tänavad olid kitsad, kõverad ja korda tegemata. Tänavanurgad olid ümardatud, et koormaid kandvad eeslid end ei vigastaks. Uris olid lausa kahekorrulisi maju, mis olid heleda lubjavärviga värvitud ja alumine osa oli laotud põletatud tellistest. Majade tähtsamaiks ruumiks oli siseõu . Ka suuremad laadad ja muud rahvakogunemised toimusid arvatavasti väljaspool kaitsemüüri, kus oli palju vaba ruumi.
Nippur, usuline keskus Sumeris. Nippuri linn oli sumerite jaoks niivõrd tähtis, et selle plaani on meieni jõudnud savitahvlile kraabituna. Linna on ümbritsetud ringikujulise müüriga ning linna keskuses asuvad linna peamised dominandid – templid ja tsikuraat ja nende ümber arvatavasti preestrite linnus. Nippuri linn on alguses peale loodud kindla plaani järgi – seda on näha savitahvlile kraabitud linnaplaanilt, kus on näha tähtsamate keskuste, tsukuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusena saab võrrelda tahvlipealt vaadatuga, et linn on päris täpselt ehitatud, algse plaani järgi. Linna ümbritseb ebakorrapärane müür – see aga näitab mõõdistamise kõrget taset ja headest oskustest ning et olid olemas ka vajalikud tööristad. Linn oli ehitatud Eufrti kaldale ja ülejäänud ülgedest on ümbritsetud valli – kraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. Linn asus mõlemal pool Eufrati jõge ning see oli jaotatud erinevateks piirkondadeks. Kesklinnas asus tsitadell, mida kaitses müüriga ümbritsetud kesklinn . Nippuri peatänavad olid sillutatud potikildudega. Linnakeskusest kaugemal asus kaitsemüüriga ümbritsetud linnaosa, mille tänavad ja arheoloogilised leiud lubavad oletada, et seal asusid mitmed majandushooned, kaasaarvatud standardne siseõuega elumaja nind suured hooned, mis võisid olla palvelateks. Äärelinnas asusid ka savitöökojad ja põletusahjus nind tulekivi kaevanduspiirkonnad. Nippurist oli ka pärist sumerite välja mõeldud linna joogiveega varustamise süsteem ja ehitatud reoveekanalid (vanim u a 3000 eKr)
Eridu, oli vanaaja linn Sumeris, kuid nüüdseks juba Abu Šahrein Iraagis . Eridu asus algselt mere ääres, kuid meri oli hiljem taganenud. Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena.
Lagash, vanaaja linnriik Sumerid , Tiglrise kaldal , tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta.
Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr)
Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3. aastatuhande alguses eKr varasema asula kohale. Juhtis 28.-27. sajandil põhjapoolsete sumeri kogukondade liitu ning võitles 26.-24. sajandil Uruki, Uri ja Lagashiga hegemoonia pärast. 24. sajandi teisel poolel eKr hakkas Kish tähtsus kaotama.
Assüüria linnad:
Dur-Šarrukin, vanaaja linn Assüürias, mis on nüüdseks juba Khorosabad Iraagis. Linna rajas Sargon teine, endale residentsiks ja see ehitati praktiliselt nelja aastaga valmis. Ehitamist alustati 711 eKr ja pealinn viidi sinna üle 707 aastal. Kaks aastat hiljem jäeti linn lõplikult maha, kuna 7. sajandi lõpus eKr purustasid linna meediased Linna põhiplaan oli nelinurkne . Linna territooriumiks arvatakse umbes 30ha, mida piiras 7km ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskel asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14m kõrgusele platvormile ja hõlmas kokku ligi 17ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise müüriga ümbritsetud kinnist hoonetekompleksi. Kompleksi kuulus ka tsikuraat. Lossi saalide seinad olid kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Seal asusid paljud kümblusruumid, käimlad nind samuti oli seal ka keeruline kanalisatsioonisüsteem, mis koosnes vastuvõtukaevust, keraamilistest või seatinast ühendustorudest ja kollektoritest, mille võlvide kõrgus ulatus 1,4 meetrini. Kogu linna ümbritses hammastatud ringmüür, mis oli niivrv lai, et seal oli võimalik hoburakendiga sõita. Sissepääsuväravaid valvasid inimpeadega tiivulised härjad. Arheoloogilistel kaevamistel, mis toimusid alates 1843. aastal on leitud 14m kõrgusel tehisalusel paiknevate ehitiste varemeid, nimelt – Sargon teise palee , ülikumajade ja samuti ka tsikuraadi ja mitme templi omad.
Kalah, kunagine assüüria linn, mis on praeguseks Nimrud, Iraagis. Asukoht: Tigrise vasakul kaldal. Kalahi linn asustati Salmanassaar esimese ajal 13.sajandil eKr, oli 13.-11. ja 9.-8. sajandil eKr Assüüria valitsejate residents, mille meedlased 612 eKr purustasid. Arheoloogilistel kaevamistel, mis olid alustatud 1845, avastati Assumasirpal teisee palee varemed ja palju kiilkirjatekste.
Niineve , vanaaja linn Assüürias, nüüdseks Kujundšik ja Nebi Junus Iraagis. peale Dur-Šarrukini hakkas Sargon teise poeg Sanherib oma kavade järgi uueks pealinnaks kujundama Niinevet, linna, milelle oli määratud saada maailma esimeseks suurlinnaks. Mõnitest aastat hiljem, oli Momobest saanud Assüüria sümbol. Plaanilt meetutas linn väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks oli 728 ha nind kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10m paksuse kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks oi 12km ja milles oli 15 väravat. See linnamüür oli nii lai, et sellel sai juba sõita kõrvuti lausa kaks paarisrakendiga kaarikut. Müüri ümbritses veel 40m laiune vallikraav . Sanherib laskis Ninive vanasse hoonestusse sisse murda sirged ja laiad prospektid, kusjuures peatänavate laiuseks oli 52 küünart (u 26 m). Ehitajad pidid rangelt kinni pidama ehitiste asendist tänavajoonel. Igaüks, kes oma maja üle “punase joone” ehitas, aeti teibasse omaenda maja katusel. Tõeliseks suurlinnaks ja kultuurikeskuseks kujunes Ninive aga Sanheribi pojapoja Assurbanipali valitsusajal. Assurbanipal ehitas uue palee edisest veelgi uhkema ning kaunistas selle seinad reljeefidega, kus kujutatakse valitseja elu ja tegevust, harrastusi, sõjakäike jms ja ka loomareljeefidega, kus on kujutatud surevate loomade agooniat. Assurbanipali tegevusest teatakse sedagi , et ta laskis taastada/restaureerida purustatud paleesid ja templeid, ja mitte ainult Niineves. Niineve oli ees- Aasia suurimaid ja toredamaid linnu, kuid 612 eKr hävitasid ka Niineve linna babüloonlased ja meedlased. Arheoloogilistel kaevamistel, mis tehti 19. saj keskpaigas, on leitud linnamüüride, templite ja paleede varemeid ning isegi Assurbanipali raamatukogu.
Assur , on nimetatud vanima Assüüria linnana. Linna asutamisajaks peetakse 4. aastatuhande ja 2. aastatuhande keskpaika, kus temast kujunes Assüüria pealinn. Linn purustati 614 a eKr. Assur, mis asus Tigrise läänekaldal, oli põhjapoolsest küljest kaitstud Tigrise lisajõuest süvendatud kanaliga. Kaitstud jõuesaarele rajati ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne ja lõunasein moodustasid poolringi. Müüri sisse jäänud linna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, palju templeid ja tsikuraat. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud nn. uus linn. Linnamüüris oli mitu väravat ja tänavad olid samuti kitsad ka kõverad, hooned olid umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt.
Babüloonia linnad:
Babülon , Babüloni linna ajalugu sai alguse Vana-Babüloonia ajast. Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest , mis olid ehitatud platvormile, selleks et elamut kaitsta tuvavete eest talviste sademete ajal. Väljakaevamistel on leitud suurtest kibikünadest moodustatud kanalisatsioonikollektoreid, millesse heitvesi ja liigvesi kinni püüti – üleujutuste pärast. Babülon ei kesnud kaua nii vägevana, sest sai paljudel kordadel asüürlaste kallaletungide osaliseks . Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult. Purustati kuulsaid Babüloni müürid koos kondlustornidega, tapeti kümneid tuhandeid babüloonlaseid ja ülejäänud viidi orjadena kaasa, purustati elanike majad, kuningate paleed, kehvikute hütid – selleks, et linnas poleks midagi alles, mida meenutada ja mäletada, ujutas Sanherib linna üle veega, purustades jõgede tammed . Kaks sajandit oli ilusa Babüloonia asemel soine tasandik .
Kuid Babülon tõusis veelkord juba 5. sajandil eKr. See oli viimane Babülon ning ta on ajaloos kõige tuntum. Ajalugu saab alguse sellest kui Sanherib tegi Vana-Babüloni maatasa.
Uus-Babüloonia eksisteeris küll ainult 86 aastat, aga selle eest oli linn vanaaja kõige kuulsam ja arenenum metropol – nii teda nimetati. Kõige kiiremas tempos kujunes ehitustegevus kuningas Nebukadnetsar teise ajal, kes valitses 604.-562. aastal eKr. Ta kogus riiki rikkusi, tema sooviks oli oma Babüloni ülesehitamine ja seda ta ka tegi, eeskujuks võttes Vana-Babüloonia, kuid Sumerite traditsioonid ja eeskujud.
Linn koosnes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust ja peaegu samasuurest eeslinnast. Kogu seda ala ümbritses lai urbaniseerunud territoorium . Leitud oli savitahvleid, kus oli mitmeid andmeid linna kohta ja lisaks veel arheoloogilise kaevamiste põhjal on kindlaks tehtud ka linna plaan, mis oli peaegu korrapärane ristkülik , kust jooksis läbi Eufrati jõgi , mis poolitas linna vana ja uuslinnaks. Linna ümbritses kahekordne ringmüür, mille kesklinna ümbritsevaks kogupikkuseks arvatakse 25km, nendest 18 km olemasolu on kindlaks tehtud. Kahekordse kaitsemüüri sisemine müür oli 7 m paks ning laotud toor-tellistest, teine, väline müür paiknes 12 m eelmisest kaugemal, oli ligi 8 m paks ning laotud põletatud tellistest. Kahe müüri vaheline ala aga võis olla kuni müüri ülemise, hammastatud servani täidetud pinnasega. Ida poolt piiras linna veel kolmaski 3,5 m paksune müür. Läheduses asunud Borsippa linna juurde ehitatud täiendav kindlusemüür sulges praktiliselt kogu Eufrati ja Tigrise vahelise ala ning sellisena tundus linn olevat täielikult vaenlase eest kaitstud. Lisaks oli linn ümbritsetud hüdroehitiste süsteemiga, mis vajaduse korral võimaldas linna ümbruse Eufrati veega üle ujutada. Väravatest sisse tulles tee suundus kuninga talveresidentsi juurest linna tähtsamasse pühapaika Esagilasse, mille keskel oli 90m kõrgune Paabeli torn. Linnas oli veel palju teisigi templeid. Kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest, mida loeti üheks vanaaja 7st maailmaimest, mis olid rajatud Nebukadnetsar teise poolt oma armastatud naisele.
Babüloni linn suutis üsna lühikese aja jooksul kasvada tõeliseks metropoliks, mis tõi endaga kaasa ka vaimulikkonna pideva kasvu. Lõppkokkuvõttes kujutas Babülon endast juba üsna suurt ja komplitseeritud struktuuri, mida päriselt keegi ohjes hoida ei suutnud ning see tõi kaasa ka vältimatud tagasilöögid, mis linna nõrgestasid. Linn alistus 539. a eKr võitluseta Pärsia kuningas Kyros teise vägedele, kus Nebukadnetsar teise püstitatud vägevad kaitseehitised jäid esialgu puutumata. Kuid tema järglane Dareios laskis linnakindlustused hävitada, kuid säilitas Babülonile oma impeerimis prioriteetse koha. Kui aga Makedoonia Aleksander oma sõjaväega Babüloni ilus, olis Babüloonlased tema tuleku üle niivõrd rõõmsad, nagu ta oleks nende päästja ja vabastaja . Aleksander Suur soovis Babülonist teha oma pealinna, aga selle mõtte lõpetas 324. a eKr tabanud haigus ja surm. Babülon aga muutus kõrbeks, nii nagu seda 606. a eKr, oli ennustanud prohvet Jeremijas.
Jaana Koplimaa EA51, TTK

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 12 allalaadimist

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #1

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #2

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #3

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #4

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaana Koplimaa Õppematerjali autor

1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.

Jeeriko Catal Güyük Gröpekle Tepe Eridu Adab Lagash Umma Kish Uruk Nippur Dur-Šarrukin Kalah Niieve Assur Babülon

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism

Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes

Arhitektuuri ajalugu

pdf

Esimesed linnalised asulad

1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga

Ajalugu

ppt

Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas,

Geograafia

doc

Babüloonia

Bablüloonia Babüloonia Babüloonia oli oma tsivilisatsioonilt sarnane talle eelnenud sumerite omale. Babüloonias valitses kuningas. Tema käes oli nii seaduslik, kohtu, kui ka täidesaatev võim. Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt

Kunstiajalugu

docx

Kunst

1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid?

Kunst

docx

Mesopotaamia poliitiline korraldus

Mesopotaamia poliitiline korraldus Sumeri linnriigid Sumerid elasid Lõuna-Mesopotaamias, Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati jõe vahel ning arvatakse, et see on kõige varasem teadaolev tsivilisatsioon, tihti nimetatakse seda ka „tsivilisatsiooni hälliks“. Sumeri riigi kujunemisel eristatakse kolme ajajärku: Ubaidi ajajärk, Uruki ajajärk ja Varadünastiline ajajärk. Ubaidlastega saabus Sumerisse esimene nö tsivilisatsiooni alge, nad kuivendasid soid põllumajanduse jaoks, arendasid kaubandust, rajasid tööstusharusid nagu metallitöö, keraamika, nahatöö, kudumine. Ubaidide kultuuri iseloomustavad ilma müürideta

10.klassi ajalugu

rtf

Babüloonia

omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra

Ajalugu

docx

Kunst Mesopotaamia

MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? Vastus: Mesopotaamia – maa kahe jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Tõlkes tähendabki see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge – Tigris ja Eufrat. MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? Sumerite tähtsmad linnriigid olid Uruk, Ur, Umma ja Lagaš

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk