Assotsiatsiooni veebilehed. · Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele · Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud · Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise
Munaraku tuum eemaldati Rakk jagunes nagu embrüo Embrüo siirdati Sündis kloon – kolmandale lambale Dolly http://www.millerandlevine.com/cloning/dolly-fig-13-13.jpg Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida? 1. Transgeensete organismide saamiseks 2. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3
7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma ) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2
grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit USD ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele.
Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil. Lumipall on intelligente, kirglik ja kõneosav. Ta on idealist. 3 Tümpsa Tööhobune, kes on uskumatult tugev, pühendunud ja kelle lojaalsusel on võtmeroll Loomade farmi õitsengul. Farmi loomade seas väga austatud. Tegelaskuju esindab ärakasutatud ja töölerakendatud töölisklassi. Ta on aeglase taibuga ja iseseisev mõtlemisvõime puudub. Naiivselt usaldab sigu enda eest otsuste tegemisel ja jagab omandatud teadmisi lihtsate sõnadega edasi teistele loomadele. Kiunats - Siga, kes on Napoleoni hääletoruks ja propagandistiks. Ta õigustab sigade ülemvõimu ja vassib rääkides, et kõik on loome ühise hüvangu nimel. Kiunats esindab seda, kuidas võimul olijad tõde väänates ja manipuleerides oma positsiooni kindlustavad. Vana Major Kult, kes nägi nägemuse, et loomad saavad elada vabalt ja inimese ikketa
Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajandini) oli Eestis rahutum, ehitati linnuseid jne. Noorem rauaaeg(9.-13. sajand) oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus levis üle kogu maa. Pronksiaeg 1500.-500. e.Kr. Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada
Kapitali olemasolu Brasiilial on palju võlgu b. Tööjõud( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Põllumajandus on spetsialiseerunud taime, vilja kasvandusele. Brasiilia on maailmas esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandussaadusi eksporditakse? Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid (neid mida endal ka koha peal saada on suurtes kogustes). Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite ja laimide ekspordilt. Kõige enam varustab Brasiilia ennast viljade: puuviljade ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne).
Columbias, New Brunswickis ja Quebecis. (Joonis 1). Põhilised produktid on: õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, visikud, kirsid, maasikad, vaarikad ja pamplid. Sarapuid ja viinamarjapuid kasvatatakse ida Kanadas ja British Columbias. Manitobas kasvatatakse tatart, mille jahu eksporditakse põhiliselt Jaapanisse. Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu. On olemas ka suuremaid piimatoodete piirkondi Nova Scotias, lõuna New Burnswickis, St. Lawrence’i orus ning kirde Ontarios. Kanada piimatoodete tööstus on põllumajandussektori kolmas kõige suurem tööstus. Põllumajandustooted Kanada varustab ennast ise endatoodetud vahtrasiirupiga ja sellega sarnaste toodetega, erinevate piimatoodete ja teraviljadega ja muidugi mereandidega. Riik ekspordib enamasti teravilju ning õliseemneid, enim sojaube ja linaseemneid.
võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Keskaegne linnaühiskond- linnasüda- all-linn- eeslinn- linnalähedased külad. Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi. Hansaliit- Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. Ühendas ligikaudu 170 linna.
· Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8.a järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat
(18) 6.3 Viljakus Muldade viljakus on suhteliselt kehv.(5) 6.4 Looduslik taimestik Looduslikus taimestikus on valdavad kuni 700-800m kõrgusel kasvavad stepitaimed. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritu(3) 7. Inimtegevus 7.1 Peamised tegevusalad Makedoonias töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu- ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetööstus. Peetakse veiseid, hobuseid, kodulinde, mägedes lambaid, õigeusklike asuladel ka sigu. Püütakse kala. Tegeletakse käsitööga, vaibakudumine.(3,13) 7.2 Pinnamoe mõju Kuna Makedoonia pinnamood on mägine, siis just tänu sellele ei saa seal igalpool tegeleda põlluharimisega. Tänu mägisusele on ka karjakasvatus natukene häiritud. (2) 7.3 Maavarad Makedoonias kaevandatakse kroomi-, vase-, plii-, tsingi-, nikli-, raua- ja mangaanimaaki, hõbedat ning kipsi.(3) 7.4 Keskkonnaprobleemid Suureks mureks on suurlinnade saastatud õhk. Esineb maavärinaid. Lisaks
........................................................7 2.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 3.KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 9 Sissejuhatus: 2 Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba
metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias 8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli raudteid 25 000 km ja maanteid 146 000 km. Suurimad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Madridis, Barcelonas ja Palmas. 1984 a veeti kaupa sisse 462,9 ja välja 377,8 mlrd peseeta eest
energiamajanduses 50% peale. Minu arvates on Saksamaa eesmärk hea eeskuju ka teistele. 5|Page Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste 6|Page
· " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000 · Kasvatati Teravilja, hernest, naerist, lina, lambaid, kitsi, sigu, lehmi, härgu, hobuseid. · Teorent ja vakuraamatud ( Raamatud, kuhu pannakse kirja teotööd, mida talupojal tuleb teha) · Adramaarevisioon Korraldati iga seitsme kaheksa aasta järelt ,mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Talurahva olukord pärast põhjasõda: · Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse · Langemine täieliku pärisorja tasemele. · Talupojad ei kuulunud enam 18
5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. 5.2.1 KODULOOMAD Levinumad koduloomad on veised, lambad (üle 500 000) ja hobused (ca 80 000). Lisaks neile peetakse maal lehmi, sigu, kitsi, kasse, koeri, parte, kanu, kalkunied ja tuvisid. Islandi hobuse ajalugu ulatub 9.sajandi taha. Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Tõu eripäraks on samm nimega tölt, mis teeb ratsutamise väga meeldivaks. 5.2.2 KALAD Islandi jõgedes leidub lõhet. Järvedest ja jõgedest leiab ka viker- ja jõeforelle ning isegi angerjat ja suurt ogalikku. Soolase vee kalu on Islandil täheldatud 150 eri liiki.
ülemaailmsele majanduskriisile. PÕLLUMAJANDUS Võrreldes möödunud sajandiga on põllumajanduse osatähtsus riigimajanduses vähenemas. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Põllumajandus on laialdane ja mitmekülgne. Kasvatatakse kartulit, teravilja (rukis, nisu, kaer), juurvilja, tubakat, lina, humalat ja kanepit. Kasvatatakse ka liha- ja piimakarja. Lehmi piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Ning tegeletakse kalapüügiga.12, 13 11 http://www.indexmundi.com/poland/unemployment_rate.html 12 Maailma teatmeatlas. lk 35. 13 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html 5 Kuigi Poolas on suur maarahvastiku osa ning ajaloolised põllumajandustavad, soovitab Euroopa Liit arendada seal nisitootmist
Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse. Korea Lõuna-ja Edela rannajoonel on hästi arenenud rannik, tuntud kui Dadohae- Jin Korea. Selle keerdunud rannikul on vaikne meri ja rahulik keskkond, võimaldes ohutu meresõidu, mis on omakorda soodne kalapüügiks ja merevetikate kasvatamiseks. Kalatööstuse arengule on aidanud kaasa nii tarbija heaolu kui eksporditulud. Peale Korea sõda olid sealsed metsad täielikult hävinenud ning tegeleti metsade
Maavarad Plii Rauamaak Nafta Kivisüsi Mangaan Kuld Tina Vask Kliima Suvel väga kuiv ja kuum Talvel külm ilm Üleujutuste oht Mussoonvihmad Põllumajandus Põllumajandus iseloomustab kõrge saagikus Peetakse peamiselt o Tööloomai o Kodulinde o Sigu o Piimakarja Kalapüük ja –kasvatus Transpordisüsteem Levinud õhu- ja meretransport Valitsevad usundid Hinduism Budism Konfuntsialism Rahvastik ja asustus Väga tihe asustus Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud o Rahvaarv kasvab väga aeglaselt Hiina rahvaarvu kasvutempo on viimase 20.aasta jooksul aeglustunud o Range perepoliitika
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
Tallinna Polütehnikum SA-10 Eesti majanduse arengusuunad Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadis kirjutan etteantud teemast "Eesti majanduse arengusuunad". Eesti majandus Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-Euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad m...
Talupoeg Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet maaharija. Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed. Tegeldi aianduse ja viinamarjakasvandusega ning peeti kariloomi. Bütsantslased kasvatasid hobuseid, lehmi, vesipühvleid, kaamleid, eesleid, muulasid, lambaid, kitsi ja sigu. Küttimine ja kalastamine olid peamised tegevusalad. Mesindus oli jõukate talupoegade seas küllaltki arenenud. Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad. Mõningaid taimi viljeldi peamiselt tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja. Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit. Bütsantslased ei kasutanud viljapeksmisel
poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart,
(dateeritud u 56005400 eKr) tegu nimetatud kultuuri järglasega. Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad
Majanduse arengu peamiseks takistuseks peetakse vohavat korruptsiooni, siiski ennustatakse Rumeeniale tugevat majanduskasvu veel järgnevaks kümneks aastaks. Põllumajandus ja loomakasvatus, kalandus Põllumajanduses haritavat maad on ligi 41% territooriumist Rumeeniat peetaksegi Poola järel suurimaks põllumajandusriigiks. Kasvatatakse enim maisi, nisu ja otra, aga ka näiteks viinamarju, kuigi puuviljakasvatust pidurdavad külmad talved. Rohkesti kasvatatakse lihakarja ning sigu, lisaks veel lambaid ja kitsi, veiseid, hobuseid ning linde. Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest (peamiselt Doonaust), järvedest ja tiikidest. Töötlev majandus Olulised on autokoosteettevõtted, maavarade ammutamine, keemiatööstus, toiduainetööstus ning naftakeemiatööstus. Tööstuse põhiharud on masinaehitus (seadmed, traktorid, vagunid, vedurid, laevad) ja metallurgia (1/3 tuleb riigi tööstustoodangust)
selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei
kõrgeid kõrrelisi kui ka torkivaid põõsaid. Muidugi on siin palju palme. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju. Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke, Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest. Leidub kirevaid loomi ja ka linde. Hiidvöölane, anakonda, kapibaara, taapir, laisik, koritapp, kangurlind on vaid üksikud näited siinsest loomastiku rikkusest. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid ja sigu. 4 2.SPORT Brasiillaste spordiarmastust võib näha sellest, et neil on üle riigi 8000 spordiklubi. Mitte ühtegi teist spordiala Brasiilias ei saa võrrelda jalgpalli (,,futebol") populaarsusega. Seda kirge väljendavad väga paljud jalgpallistaadionid üle riigi. Marcanã staadion, mis ehitati Rio de Janeirosse 1950. maailmameistrivõistluste jaoks, on teine kõige suurem staadion maailmas mahutades 150 000 pealtvaatajat
Munaraku tuum eemaldati Rakk jagunes nagu embrüo Embrüo siirdati Sündis kloon kolmandale lambale Dolly http://www.millerandlevine.com/cloning/dolly-fig-13-13.jpg Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida?: 1. Transgeensete organismide saamiseks 2. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3
puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised. arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid. Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina. lisa andsid küttimine-kalapüük. Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus. Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise. Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.
Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid. Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju.Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg. Selle riigi võtmeks majandussektoris on kergetööstus - puutöötlus, metallitöötlus, kommunikatsioon ja nagu juba
11 vakka, seega kolmelapseline pere vajas ellu jäämiseks kogu 20 aakrilt saadud vilja. Enamus eurooplasi läks öösel magama tühja kõhuga. Maisi tootlikus oli aga kordades suurem - 20-30 vakka aakri kohta. Kõik mida eurooplased ei söönud, söödeti kanadele ja sigadele ning seega saadi korraliku sealiha ja kanamune. Kartulid, nii magusad kui tavalised, tõid suure muutuse. Üks aaker suutis toota 11 000kg küllalt perele ning jäi ka üle, et toita mõningaid sigu. Lisaks kartulitele kasvatati tomateid, kõrvitsaid, ube ja kabatsoke ning muid köögivilju mis rikastasid eurooplaste dieeti. Lisaks toidule ujus Euroopasse sisse ka palju muud. Uued kolooniad ei taotlenud ainult kulda ja hõbedat vaid ka muid Uue Maailma ressursse. Kaubalaevad olid täis puidust katusesindleid, laevapuitu, kanepi köit, tõrva ja tärpentiini, kasukaid, värve nagu näiteks indigo, toodi ka punast
https://et.wikipedia.org/wiki/Talude_p%C3%A4riseksostmine Mõisades võeti kasutusele rehepeksumasin ja hõlmader. Tehti maaparandustöid, hakati kasvatama põldheina. Iseseiva Eesti riigi põhilise eksporttoodangu (või ja sealiha) tootis põllumajandus. Heal järjel talupidajad moodustasid Eesti kodanikkonna selgroo. II maailmasõda ja okupatsioonid (Vene ning Saksa) laostasid Eesti majandust, eriti põllumajandust. Sõja lõpuks oli külvipind vähenenud, veiseid ja sigu oli umbes poole vähem kui enne sõda. Nõukogude võim proovis Eestis juurutada siin võõraid tehnoloogiaid ja kultuure. Eesti põllumeeste oskus oma peaga mõelda ja neid katseid nurja ajada päädis sellega, et Eesti oli Nõukogude Liidu eesrindlikumaid põllumajandustootjaid. Juba enne taasiseseisvumist vastu võetud taluseadus kehtestas talude taasloomiseks juriidilise aluse. 1992. aasta põllumajandusreformi seadusega reguleeriti uute omandivormide tekkimist maal
veondusseadmeid toiduaineid, riisi kivisütt Ekspordib(veab välja) rauda ja terast kalliskive ja väärisehteid tekstiili insenerivarustust masinaid tekstiili veondus seadmeid nahka pühvleid, eesleid teed lambaid, sigu ja kitsi kala ( sardiini ja garneeli ) Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on selline riiklik- tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus
lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Saagi lõikamisaeg on korra aastas, sügisel. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad, aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Põhjasaarel on põllumajandusega tegelemine raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus, kuid peetakse ka kitsi ja sigu., neid tooteid ka eksporditakse. Teraviljakasvatus ei rahulda turu vajadusi, vilja imporditakse Austraaliast. Kasvatatkse väga palju lambaid. Sellepärast ongi peamisteks ekspordi toodeteks toorvill ja villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurim ulukiliha eksportja. Riik on ka suur puuviljade eksportija. 11% töövõimelisest tööjõust töötab põllumajanduses. Metsamajandus 6.4% Uus-Meremaa pindalast katab mets.Uus-Meremaa metsades on esidnatud järgmiste
Kooselu Elati peredena, igal perel oma talu. Ilmselt oli kujunenud põllumaa eraomandus, varanduslik ebavõrdsus. Töö-ja tarberiistad Endiselt kivist, puust, luust. Pronks esemeid vähe. Kirves, sirp, nuga, kõplad (nt sarv), lina töötlemise vahendid, jahvatamiskivid, harpuun, oda(otsad), ahing, ader, savinõud. Elatusalad Karjakasvatus: lambad, kitsed, veised, vähem aga hobuseid, sigu. Põlluharimine: oder, nisu ja kaer, hirss, uba ning lina. Matmiskombed 1. Kivikirstkalmed maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu matusega ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. Rajati 1000-200 eKr. Matused nii laipadena kui põletatult, hauapanuseid väga vähe. 2
loomakasvatusele? a. Peamised põllukultuurid(valdavalt millistes piirkondades). Põllumajandus spetsialireeunud taime, vilja kasvandusele b. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Brasiilia on maailmas esimetel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. c. Enam arenenud loomakasvatusharud Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a. Milliste põlumajandustoodetega varustab end ise? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) b. Milliseid põllumajandustooteid ostab ise? Brasiilia ostab sisse seemneid (õli valmistamiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. c. Milliseid tooteid ekspordib?
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
2 SISSEJUHATUS Seapidamine on maailmas enam levinud põhjapoolkeral mõõdukas kliimavöötmes. Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Jaapan. Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõt...
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose ja puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia
tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa
Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati vutikasvatuse tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved (Koppel 1982 ). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv (RLKK) Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982)
· Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha. Piimalehmatõugude kohta arvab Jakobson nii, taludes tuleks kasvatada nii eesti maakarja kui ka angli karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja toiduga hästi lepivad.
suuremaid tööstuseid on vähe transpordi probleemide tõttu. Kongo põllumajandus on suure ülekaaluga keskendunud taimekasvatusele, loomakasvatus on väga vähe arenenud. Kõige suurema osa põllumajandusest moodustavad kohv, palmiõli, suhkur, tee, puuvill ja kakao. Kõige suurema osa toidulauast aga moodustavad jahubanaan, riis, mais ja maapähklid. Loomadest kasvatatakse veiseid peamiselt idas ja lõunas, sigu läänes ja lambaid idaosas. Muude kasvatatavate koduloomade hulka kuuluvad kanad, haned, tuvid ja küülikud. Loomi kasvatatakse üldjoontes aga väga vähe ning saadakse peaaegu täidetud riigisisesed vajadused. Kuna Kongo siseselt on suured toiduprobleemid, siis eksporditakse toitu vähesel määral. Kuid riigi siseselt on kohv ekspordilt kolmandal kohal ning kumm neljandal. Kuigi riigisiseselt kasvatatakse toitu ka müügiks, siis tuleb ikkagi väga paljusid elementaarseid
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4.Keda süüdistas Sokrates selles, et see pole midagi teinud ateenlaste moraalseks täiustamiseks, kuid hindas kõrgelt tema abikaasat Aspasiat? V: Ateena riigimees Periklest 5. Mis juhtus nendega, kes ei kuulanud Sokratest, kes viidates daimonionile ehk südametunnistuse häälele, ütles, et tuleb pöörduda kõrvaltänavale? V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9
töödega 4% kogu elanikkonnast. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
