Hispaania (7)

5 HEA

Koolinimi
Geograafia.
Hispaania .
Sinu nimi
-2001-
Sisukord:

Sissejuhatus – lk 3
Üldandmed – lk 3
Asend – lk 4
Loodus – lk 4
Jõed – lk 5
Taimestik – lk 5
Loomastik – lk 5

Rahvastik – lk 6
Majandus – lk 6
Tööstus – lk 6
Maavarad – lk 7
Energiamajandus – lk 7
Masinatööstus – lk 8
Põllumajandus – lk 8
Veondus – lk 8
Tervishoid – lk 9
Haridus – lk 9
Kasutatud materjal – lk 11

Hispaania lipp
H
ispaania kaart >
Sissejuhatus.
Hispaania on võrratu suurriik , mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine.
Üldandmed.
Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espańa
Riigipea: Kuningas Juan Carlos I
Valitsusjuht: Peaminister José Marķa Aznar
Pindala: 506 000 km²
Pealinn: Madrid
Haldusjaotus : 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks (sh Madrid).
Suuremad linnad:
Madriid – 2, 866 miljonit elanikku
Barcelona – 1,508 miljonit elanikku
Valencia – 747 tuhat elanikku
Sevilla – 697 tuhat elanikku
Zaragoza – 601 tuhat elanikku
Mįlaga – 550 tuhat elanikku
Bilbao – 359 tuhat elanikku
Elanike arv: 39,85 miljonit
Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta
Religioon : 96% elanikkonnast on katoliiklased
Riigikeel: hispaania keel (espańol)
Ametlikud regionaalsed keeled:
katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning
valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt , kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas.
Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk.
Asend.
Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga , 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla).
Loodus.
Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja- Aafrikaga , muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Maapinna keskmiselt kõrguselt on Hispaania Euroopas Šveitsi järel teisel kohal. Hispaania põhiosa on Meseta kiltmaa koos seda läbivate ja äärestavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseta Vana- Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed (3404 m) ja Kantaabria mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp Mulhacén 3478 m. Kahe viimase mäestiku vahel asub Andaluusia madalik. Üldse hõlmavad madalikud 1/10 Hispaania pindalast. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi – keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas.
Jõed.
Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud ( Tajo , Duero, Ebro , Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW.
Taimestik.
Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm , kastan, vaher , pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik).
Loomastik.
Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi.
Rahvastik.
Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale poliitilisi pagulasi ja majanduskriisi tagajärjel mujal Euroopas töötuks jäänuid. 1978 töötas lepingualusel muudes Euroopa riikides 392 000 hispaanlast. Tööstuse areng ja linnastumine on elavdanud siserännet, rahvastiku siirdumist sisemaistest põllumajanduspiirkondadest Madridi linnastusse ja rannikule, eriti Katalooniasse ja põhja. Rannikuprovintsides elab 2/3 Hispaania rahvastikust. Linnad hõlmavad 67%, sh üle 100 000 elanikuga linnad 2/5 rahvastikust.
Majandus.
Hispaania on tööstus-põllumajanduslik maa. Hispaania GNP on Euroopa üks kõrgemaid. Euroopa Liidu liikmesriigina saab Hispaania Euroopa Liidult toetust, sest ta on teistest Euroopa maadest regionaalselt maha jäänud. Regionaalse mahajäämuse probleemi teeb keerulisemaks varem hästi elanud piirkondade ümberkorraldamine, mille abil püütakse vananenud tööstusharudelt nagu näiteks söekaevandamine, terasetootmine, laevaehitus ja tekstiilitööstus minna üle neile tööstus- ja teenindusharudele, millel on tulevikku. Vähearenenud piirkondi on Hispaanias vaid üksikuid.
Tööstus.
Tööstuses ja ehituses toodetakse 35,1% koguproduktist ja rakendatakse 33,5% tööhõivelisest rahvastikust, põllumajanduses vastavalt 6,5 ja 18%. 1960-1984 edestas Hispaania kasvutempolt kõiki Lääne-Euroopa maid. Tööstustoodangu maht suurenes 4,8 korda ja Hispaania tõusis kapitalilt tööstusmaade seas 8. kohale (andis 2,4% nende kogutoodangust), kuid tööstustoodang ja rahvatulu ühe elaniku kohta on Hispaanias Lääne-Euroopa keskmisest siiski poole väiksem. Tööstuse kasvu kiirendasid väliskapitali hoogne sissetung , mida soodustas tööjõu odavus , välisturismist saadud tulu ja riiklik-monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstuse põhiharusid. Riiklike ettevõtete ühendusele (Rahvusliku Tööstuse Instituudile), millel on tähtis koht kütuse, metallide, kemikaalide ja transpordivahendite tootmises, kuulub tööstuslikest kapitaalmahutustest kolmandik. Väliskapitaliga on oluliselt arendatud naftatöötlust, autotööstust, elektrotehnikat, elektroonikatööstust jm uusimaid masinatööstuse harusid. Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja.
Maavarad.
Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas).
Energiamajandus.
Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud osa rahuldatakse pms sisseveetud naftaga. Naftatöötlemistehaste (La Coruña, Bilbao, Huelva, Puertollano, Escombreras jt) koguvõimsus on üle 60 mln t. 1983 a tarbitud energiast saadi naftast 58% ja söest u 1/5. Elektritoodangust annavad soojuselektrijaamad 66, hüdroelektrijaamad 25 ja tuumaelektrijaamad 9%. Rohkeist hüdroelektrijaamadest on suurimad Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera (718 MW) ja Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino (810 MW). Vana musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao), uus suur kombinaat idarannikul Saguntos.
Masinatööstus.
Masinatööstuse põhiharud on auto-, laeva-, tööpingi- ja elektrotehnikatööstus ning uus arenev haru elektroonikatööstus. Suurimad masinatööstuslinnad on Madrid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, põhjaranniku sadamalinnad ning Cádis ja Valencia. Kogu tööstusest paikneb 3/5, sh oluline osa keemia-, kerge-, ja eriti tekstiilitööstusest Kataloonias, Madridi linnastus, Astuurias ja Baskimaal.
Põllumajandus.
Põllumajanduslikku maad on Hispaania territooriumist 71%, sh põldu ja istandusi 40% ning rohumaad 31%. Üle poole maast hõlmavad suurmaaomandid ( latifundiumid ), kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandite üldarvust, kuulub maast ainult 12%. Kehtivad raharent, teorent ja saagiosarent. Tehniline progress on olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla , tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu . Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias piimalihaveiseid ja sigu . Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort.
Veondus.
Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli raudteid 25 000 km ja maanteid 146 000 km. Suurimad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Madridis, Barcelonas ja Palmas . 1984 a veeti kaupa sisse 462,9 ja välja 377,8 mlrd peseeta eest. Peamised väljaveokaubad on masinad , sh autod ja laevad, põllumajandussaadused ja toiduained ( tsitrusviljad , taimeõli ja – konservid , vein). Sisse veetakse pms kütust, metalle , masinaid ja loomseid toiduaineid. Kaubeldakse põhiliselt Euroopa Majandusühenduse ning Lähis- ja Kesk-Ida maadega. Suurt tulu saadakse välisturismist.
Tervishoid.
Tervishoidu juhib siseministeeriumi tervishoiupeadirektoraat, ametkondade sellalast tegevust kooskõlastab tervishoiu ja sotsiaalasjade komisjon . Haiglad kuuluvad riigile, ametiühinguile või eraisikuile. Haiguskindlustus hõlmab u poole rahvastikust, varatuid abistavad omavalitsused . Sündimus oli 1982 a 13,4%o, üldsuremus 7,4%o, laste suremus 11,5%o ning keskmine eluiga meestel 70, 7 ja naistel 76,2 a., aasta 2000 seisuga on aga mehe keskmine eluiga tõusnud 75.32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife).
Haridus .
17. sajandil hakati asutama kolleegiume.1857 kehtestatud esimest kooliseadust ellu ei rakendatud. Pärast Hispaania kuulutamist vabariigiks ( 1931 ) lisandus ligi 7000 algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 kl algkool ja 4 kl noorema astme keskkool; keskkooli vanemal astmel (3 kl) on põhiline humanitaarne või tehniline kallak. Riigi keskkoole nimetatakse instituutideks, erakeskkoole kolleegiumiteks. Pärast 8 kl lõpetamist saab astuda normaalkooli (2 aastat, koolitab näiteks algkooliõpetajaid või lasteaiakasvatajaid), kutsekooli või keskeriõppeasutusse (3 aastat, sh kommerts - või tehnikakool). Nii keskkooli kui keskeriõppeasutuse lõpetanul on õigus astuda kõrgkooli. 1984 a oli kõrgkoole ligi 600, sh ülikoole 33, suurimad neist asuvad Barcelonas ja Granadas (vastavalt 1984 a 72 000 ja 35 000 õppijat). Vanimaks peetakse aga Salamanca ülikooli. Suurim raamatukogu on Rahvusraamatukogu (1984 oli u 3 mln köidet) ning kuulsaim muuseum Prado asuvad Madriidis.
Kasutatud materjal:
ENE III köide lk 424-426, Tallinn 1998
www.mfa.ee/eesti/vmpo/hispaania/yldinfo.htm
www. utlib .ee/ee/EURO/riigid.html
http://www.odci.gov/cia/publications/factbook/geos/sp.html
http://www.euroopaliit.ee/eesti/referents/a_to_z/regionaalpoliitika.html
http://www.vm.ee/../eesti/vmin/../uus/../vmpo/Prantsusmaa/Majandus.html
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 197 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

197 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

herbert16 Õppematerjali autor

pikk referaat hispaaniast sobib kõikkidele õpetajatele ja hinne 5 garanteeritud.

Sarnased õppematerjalid

doc

Hispaania kuningriik

HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille

Geograafia

doc

Hispaania referaat

..................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia

Geograafia

doc

Hispaania

Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

Geograafia

doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

Geograafia

doc

Hispaania referaat

........................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel

Geograafia

docx

Hispaania referaat geograafia

Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET

Geograafia

docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia

docx

Hispaania

Kooli nimi Referaat HISPAANIA Autor: .............................. Juhendaja: õp. ................. 2011 Sisukord: Üldandmed.......................................................................................................3 Asend...............................................................................................................4 Loodus...............................................................................................

Geograafia

Rohkem sarnaseid