Vahemere maad - powerpoint esitlus (0)

Vahemere maad
Moonika Almar
· 9.klass
Vahemere maade hulka kuuluvad :
· Hispaania
· Itaalia
· Kreeka
· Küpros
· Malta
· Portugal
Hispaania
· ELiga ühinemise aasta: 1986
· Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia
· Pealinn: Madrid
· Üldpindala: 504 782 km²
· Rahvaarv: 45,8 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania
Hispaania majandus
· 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos
ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania
peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.
Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused.
Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-
ettevõtted.
· Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania
Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49%
tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14%
keskkonnakaitse alal. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku
Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete
Assotsiatsiooni veebilehed.
· Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii
on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele
· Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on
riigi veini- ja oliivieksport.
· Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja
töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu.
Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt
madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning
vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Eesti ja Hispaania majandussuhted
· Majanduslepingud
· Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h.
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise
vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping.
Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud
Euroopa Liidu õigustikuga.
· Hispaania huvi Eesti vastu
· Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete
vahel. Hispaania ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodne geograafiline asend, mis
võimaldab arendada kontakte ka lähipiirkondadega (Skandinaavia, Venemaa).
Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine. Eestit seostatakse saavutustega
infotehnoloogia vallas ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga ning ühinemine Euroopa
Liiduga on hispaanlaste huvi ärikontaktide vastu oluliselt tõstnud (näiteks
infrastruktuuriettevõtted).
28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks
eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad.
Eesti eksport Hispaaniasse
Eksport Import
2005 45,78 58,20
2006 46,62 70,16
2007 46,07 79,85
2008 58,51 81,64
2009 41,53 70,97
2010 I pl 25,90 32,01
Itaalia
· ELiga ühinemise aasta: asutajaliige
· Poliitiline süsteem: vabariik
· Pealinn: Rooma
· Üldpindala: 301 263 km²
· Rahvaarv: 60 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia
Itaalia majandus
· Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas.
Itaalia majanduse üha tihedam lõimumine EL-iga on vähendanud poliitilise
ebastabiilsuse mõju riigi makromajandusele.
· Itaalia üheks tulusamaks majandusartikliks peetakse turismi. Itaalia on välisturistide
arvult maailmas 5. kohal (üle 40 mln turisti aastas). Kiirelt arenevad
telekommunikatsiooni, side- ja transpordisektorid. Tööstus põhineb suuresti
kõrgekvaliteediliste tarbekaupade tootmisel, peamisteks valdkondadeks on
mehhaanika (autod, masinad ja seadmed), kaitsetööstus, keemiatööstus,
elektroonika, mood, tekstiilitööstus, nahatööstus, mööblitööstus, ehitus, merendus,
energeetika, metallurgia ja toiduainetööstus. Põllumajandussektor annab tööd 4,2%-
le elanikkonnast (olulisemad tooted: liha, aedvili, puuvili, piim, teravili, piim/juust,
lihatooted, magustooted, vein, oliivõli; viimasel ajal on hoogsalt arenenud ka
maaturism).
· Itaalia on vaene loodusvarade poolest ning sõltub täielikult energiaimpordist, mis
katab 85% energiatarbimisest.. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast. Samas on uue
põlvkonna tuumajaamade ehitamine uue valitsuse kindel prioriteet.
Eesti ja Itaalia majandussuhed
· Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas ­
sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise ja
kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise
kokkulepped.
· Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia
Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase
koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist on üldise
raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab
kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele
ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast
koostööd.
· Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia
suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid
saanud võimaluse end Itaalias täiendada.
· Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2010.aastal:
· masinad ja seadmed
· pabermass ja tooted sellest
· Puit ja puittooted
· Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2010. aastal :
· masinad ja seadmed
· tekstiil ja tekstiilitooted
· metallid ja metallitooted
Kreeka
· ELiga ühinemise aasta: 1981
· Poliitiline süsteem: vabariik
· Pealinn: Ateena
· Üldpindala: 131 957 km²
· Rahvaarv: 11,2 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikku ELi keelt: kreeka
Kreeka majandus
· Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal(17%).
· Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning
toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud,
mis kasutavad kodumaist toorainet.
· Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju,
viinamarju, puuvilla.
· Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi.
· Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi.
· Veondus on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale
suunduvatest veostest.
Kreeka ja Eesti majandussuhed
· Eesti ja Kreeka vahel on sõlmitud kõik olulisemad
majanduslepingud:
· Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe
· Turismikoostöö kokkulepe
· Meresõidualane leping
· Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe
· Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja
maksudest hoidumise tõkestamise leping
· Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on
reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.
Olulisemad ekspordi-ja impordi
artiklid 2008. a:
· Mineraalsed tooted ­ 25%
· Transpordivahendid - 24,5 %
· Metallid ja metallitooted ­ 12,9%
· Loomsed tooted ­ 9,8%
· Muud tööstustooted - 9,2%
· Puit - ja puittooted ­ 8,9%
· Valmistoidukaubad ja joogid ­ 23,3%
· Tekstiil ja tekstiilitooted ­ 18,5%
· Keemiatooted ­ 16,9%
· Paberimass ja tooted sellest ­ 14,1%
· Masinad ja seadmed ­ 9,3%
Küpros
· ELiga ühinemise aasta: 2004
· Poliitiline süsteem: vabariik
· Pealinn: Nikosia
· Üldpindala: 9 250 km²
· Rahvaarv: 0,8 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise
Küprose majandus
· Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud
alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme.
· Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja
kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.
· 2000.­2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi
keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
· Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad,
transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad,
jalatsid, farmaatsiatooted, tsement , sigaretid, mööbel, vein , kartulid ja
tsitrusviljad .
Eesti ja Küprose majandussuhed
· Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose
majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng.
· 31.10-01.11.2005 toimus Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse
majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti-
Küprose valitsustevahelise komisjoni esimene istung. Läbirääkimiste käigus keskenduti
mõlema riigi majandusalaste edusammude analüüsimisele ja uute koostöövõimaluste
leidmisele, samuti vahetati palju vastastikku huvitavat informatsiooni. Kahepoolsete
suhete lepinguline baas
· Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 12.12.96);
· Rahva tervise ja arstiteadusliku koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.98);
· Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 11.06.98);
· Lennundusalane kokkulepe (jõustus 24.07.98);
· Rahvusvahelise maanteetranspordi kokkulepe (jõustus 18.02.00);
· Majanduse, teaduse, tehnika ja tööstuse vallas tehtava koostöö kokkulepe (jõustus
16.07.01);
· Organiseeritud kuritegevuse ja teiste kuriteovormide vastu võitlemise koostöökokkulepe
(jõustus 20.06.04)
Aasta Eksport Import
2000 32,5 6,0
2001 15,3 10,6
2002 44,5 12,5
2003 151,3 12,9
2004 92,9 29,7
2005 40,6 54,5
2006 40,5 87,7
2007 33 73,1
2008 34,7 75,4
2009 61,5 48,6
Malta
· ELiga ühinemise aasta: 2004
· Poliitiline süsteem: vabariik
· Pealinn: Valletta
· Üldpindala: 316 km²
· Rahvaarv: 0,4 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise
Eesti ja Malta majandussuhed
· Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud
tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena,
kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne.
· Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist
kaubandus-investeeringute- ja turismisektoris.
· Eesti president Arnold Rüütli riigivisiidi raames korraldasid ettevõtjad Malta
Kaubanduskojas äriseminari, kus tutvustati Eesti majandust ja kohtuti Malta
ettevõtjatega. Seminari raames allkirjastati Eesti ja Malta kaubandus- ja
tööstuskodade vaheline koostöökokkulepe ning Eesti ja Malta riiklike
ettevõtlust toetavate organisatsioonide vaheline koostöölepe. 2007. a.
märtsis külastas Maltat Eesti Panga 12-liikmeline delegatsioon, mida juhtis
Eesti Panga president Andres Lipstok. Visiidi peaeesmärgiks oli kogemuste
vahetamine keskpankade vahel, samuti Malta majandusest ja pangandusest
ülevaate saamine.
· Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 2009. aastal:
· Loomsed tooted - 41,6%
· Mineraalsed tooted - 22,1%
· Laevade varustamine - 14%
· Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2009. aastal:
· Masinad ja seadmed - 58%
· Metallid ja metallitooted - 14,1%
· Keemiatooted - 9,7%
Portugal
· ELiga ühinemise aasta: 1986
· Poliitiline süsteem: vabariik
· Pealinn: Lissabon
· Üldpindala: 92 072 km²
· Rahvaarv: 10,6 miljonit
· Rahaühik: euro
· Kuula ametlikku ELi keelt: portugali
Portugali majandus
· Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete, suur
osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10.
Suurem osa ettevõtlusest on koondunud Lissaboni ja Porto piirkonnisse.
· Portugal peab ise kõige arenevamaks ja suurema potentsiaaliga ning välisinvestoreile
huvipakkuvamaks järgmisi valdkondi:Taastuvenergia, Aeronautika,Biotehnoloogia
· Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Klienditoe keskused
· Nagu mujalgi Euroopa Liidus on Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori
osakaal märgatavalt suurenenud. 2009. aastal andsid põllumajandus, metsandus ja
kalandus vaid 2,7 % kogulisandväärtusest (võrdluseks 1960. aastal 24%) ning lõid
11,7% töökohti. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor andis 22,8% kogulisandväärtusest
ja 28,5% töökohti. Teenindussektoris oli hõivatud 59,8% töötavast elanikkonnast ja
toodeti 74,5% kogulisandväärtusest.
Eesti ja Portugali majandussuhted
Kahepoolsed suhted
· Suhted Eesti ja Portugali vahel on head. Viimaste aastate jooksul on
suurenenud vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide ja kultuurikontaktide
arv. Samuti on aasta-aastalt suurenenud Eestit külastanud Portugali
turistide arv ning ka Portugal turismisihtkohana pakub eestlastele üha
rohkem huvi.
· Portugal toetas Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Portugal on
Euroopa Liidus pidevalt kaitsnud kõigi väikese ja keskmise suurusega riikide
huve. Portugal ja Eesti tegid EL tulevikukonvendis head koostööd
väikeriikide ühispositsiooni väljatöötamisel EL institutsioonide
reformimiseks.
Kaubavahetus aastatel 2004-2010 9 kuud (miljonites kroonides):
Aasta Eksport Import
2004 98,0 109,5
2005 108,8 107,2
2006 93,6 147
2007 129,2 194,9
2008 157,3 167,7
2009 109,9 94,2
2010 63,1 64,5
· Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.:
· puit ja puittooted ­ 23,7%
· metallid ja metalltooted ­ 18,9%
· transpordivahendid ­ 12,4%
· masinad ja seadmed ­ 11,5%
· Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.:
· tekstiil ja tekstiilitooted ­ 29,6%
· jalatsid ja peakatted ­ 13,5%
· valmistoidukaubad ja joogid ­ 13,1%
· Plast- ja kummitooted ­ 12,1%
Kasutatud kirjandus
· http://www.vm.ee/?q=node/49
· http://europa.eu/abc/european_countries/e
u_members/