Bütsantsi inimene (0)

Bütsantsi inimene
Guglielmo Cavallo
Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom , Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad , tantsijad ja žonglöörid, šarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad.
Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit või hukkamine seadsid häiritud korra taas jalule ning taastasid selliste väärtuste jõu nagu jumala kartlikkus ja leplikkus.
Ideaaliks oli mimes, eeskujude jäljendamine. Ka keiser armastas mimesist, jäljendades Kristust.
Vaene
Vaeseks loeti inimest, kellel polnud hinge taga 50 kuldmünti. Nende eluase oli vilets, enamasti üüritud. Vaesed maeti ühishauda või igaljuhul nimeta hauda.
Vaene osales lihtsamates tootmisprotsessides, näiteks korvipunumises, või osutas vähenõudlikke teenuseid, näiteks