ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST (0)

Rakke Gümnaasium
ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST
Loovtöö
Autor: Sten Lehter
Juhendaja : Marika Tekkel
Rake 2016
SISUKORD
SISSEJUHATUS
1 AJALOOST
2 RABA TALU KIRJELDUS
3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS
3.1 Randaalimine
3.2 Väetamine
3.3 Külvamine
3.4 Vilja koristus
3.5 Sõnniku laotus
3.7 Kündmine
4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS
KASUTATUD KIRJANDUS
LISAD
SISSEJUHATUS
TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS
Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus talupidamisest. Kuna töö kirjutamise ajal puudus võimalus täpselt kõike pildistada pidin kasutama ka internetist leiduvat fotomaterjali. Pildid on üles võetud fotoaparaadiga, kuid on ka pilte mis on tehtud drooniga.

AJALOOST
Eesti aladele jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed , keda viljeldi, olid teraviljad . Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed . I aastatuhandel eKr maaviljeluse areng hoogustus . Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu (nt kuuselatväke), rakendati veoloomi (veiseid), kasvatati kiulina. 1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki kasvatamisega seoses hakati üle minema kolmevälja-kesasüsteemile. 13. sajandil oli Eestis umbes 220 000 ha põllupinda, teravilja kogusaak oli 45 000 t. Põllumajandusest oli saanud valdav elatusallikas. Keskajal muutusid omandisuhted, eestlased jäid ilma õigusest maale. 16. sajandil muutus talupoeg pärisorjaks. Lisaks laastas Eesti ala mitu katku- ja näljapuhangut, rahvaarv kahanes (1697. aastaks 280 000-ni). 17. ja 18. sajandil sõltus talupidamine üha rohkem mõisast. Kogu majanduselu oli rajatud teraviljakaubandusele. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_p%C3%B5llumajanduse_arengulugu
19. sajandil võeti vastu uus talurahvaseadus , millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. Esimesed talud müüdi aga ka enne üldkehtiva seaduse vastuvõtmist, 1823. aastal Luunja vallas. https://et.wikipedia.org/wiki/Talude_p%C3%A4riseksostmine
Mõisades võeti kasutusele rehepeksumasin ja hõlmader. Tehti maaparandustöid, hakati kasvatama põldheina. Iseseiva Eesti riigi põhilise eksporttoodangu (või ja sealiha) tootis põllumajandus. Heal järjel talupidajad moodustasid Eesti kodanikkonna selgroo . II maailmasõda ja okupatsioonid (Vene ning Saksa) laostasid Eesti majandust, eriti põllumajandust. Sõja lõpuks oli külvipind vähenenud , veiseid ja sigu oli umbes poole vähem kui enne sõda. Nõukogude võim proovis Eestis juurutada siin võõraid tehnoloogiaid ja kultuure. Eesti põllumeeste oskus oma peaga mõelda ja neid katseid nurja ajada päädis sellega, et Eesti oli Nõukogude Liidu eesrindlikumaid põllumajandustootjaid. Juba enne taasiseseisvumist vastu võetud taluseadus kehtestas talude taasloomiseks juriidilise aluse. 1992. aasta põllumajandusreformi seadusega reguleeriti uute omandivormide tekkimist maal ning suurte ühismajandite kaotamist. Talupidajate jaoks loodi riiklike toetuste süsteem. Aastast 2004 on Eesti Euroopa Liidu (EL) liige, sellest ajast laieneb Eestile EL-i põllumajandustoetuste süsteem ja Eesti peab täitma kogu EL-is kehtivaid nõudeid toidu kvaliteedi ja ohutuse osas. Eestis on kogu EL-is kõige rohkem põllumaad elaniku kohta (0,7 ha). http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_p%C3%B5llumajanduse_arengulugu .
Rakke muuseumi andmetel on Raba talu mõisnikult vabaks ostetud 1920. aastal. Meie pere ostis selle talu 2006. aastal, ja hakkas uuesti tegelema põllumajandusega. Vahepealsed andmed antud tegevusest puuduvad. Algselt olid Raba talus kasutusel vanemad põlluharimisseadmed, mis talu laienemisega on välja vahetatud kaasaegsemate vastu. Kõige uuemaks masinaks on New Hollandi kombain . Loomakasvatuses on vanade lambapügamiskääride asemel kasutusel elektriline villapügamismasin.

RABA TALU KIRJELDUS
Raba talu tegeleb alates 2006-ndast aastast põhiliselt vilja-ja lambakasvatusega. Põllumaad on erinevatel aastatel kokku ostetud 260 hektarit, metsamaad 18 hektarit ja rohumaad 60 hektarit. Lammaste jaoks on ostetud vana väike sigalahoone ja jõeäärne rohumaa . Algselt kui loomi oli vähe hoiti neid talus olevas küünis. Põlluharimise jaoks on soetatud vajalikud masinad , mida hoitakse töökojas. Allolev joonis 1. näitab protsentuaalselt maade jaotuse, kus on näha, et metsamaad on talus kõige vähem ja põllumaad kõige rohkem. Rohumaa on kasutusel lamba- kasvatuses.
Joonis 1. Maade jaotus Raba talus
Põllumajandus nagu iga teine ettevõte vajab andmete töötamiseks arvutiprogrammi. Raba talus on kasutusele võetud põllumajandustarkvara nimega. Nimetatud programmist saab jälgida eelmise aasta andmeid väetisekulu, küttekulu, seemnekulu ja sortide kohta. Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas.
Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali -kui suviraps ), nisu (nii tali-kui suvinisu ), oder , hernes . Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud.
3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS
Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad , viljad , või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest kultuuridest abistavad talupidajaid erinevad põllutöömasinad. (teadmisi talupidamisest 2009:111)
Põllutöödeks on randaalimine,väetamine,külvamine,pritsimine,viljakoristus,lägalaotus ja kündmine. Samuti kivikorjamine ja libistamine . Kuna töid on palju, siis kaasatakse osade tööde jaoks nii talgulisi kui ka sulaseid.
Põllutöödega alustatakse aprillis taliviljade väetamisega. Algavad suveviljamaadel kevadtööd ; lägalaotamine, pindmine mullaharimine , libistamine (libistiga põldude ülekäimine), kivikorjamine. Esimesena külvatakse hernes, seejärel suvioder ning lõpuks nende väetamine.
Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse.
Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet.
Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad.
August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine . Kuu keskel külvatakse taliraps , millele nädal hiljem tehakse taimekaitse.
Septembris külvatakse tali vili ja nädal hiljem toimub väetamine. Edasi pritsitakse talirapsi taimekaitse vahenditega ja tehakse kasvu reguleerimist.
Oktoobris tehakse pindmist mullaharimist (randaalimist), toimub põldudele sõnnikulaotamine ja kündmine
Novembrist märtsini on põllumehel väikene puhkus.
Märtsis toimub põllumajandusmasinate ettevalmistus; remont, hooldus ja töövalmidusse viimine
Igapäevaste töödega toimetulekuks, püsiva toodangu saamiseks, käsitsi töö vähendamiseks ja kiireks reageerimiseks ilma muutustele on tänapäeval talupidajate käsutuses mitmesugused masinad, näiteks traktorid , kombainid jm. masinaid, mis võimaldavad maad kaevates ja mulda kobestades pinnast töödelda, nimetatakse põllutöömasinateks. Haritava maa töötlemine on põllutöö. (Teadmisi talupidamisest 2009:112)
3.1 Randaalimine
Randaalimine on mulla harimine randaaliga. Selle tegevusega purustatakse rohukamar , tükeldatakse umbrohud ja segatakse koristusjäätmed mullaga. Randaal ehk taldrikäke ehk ketasäke on mullaharimisriist, mis kinnitatakse traktori külge.
Joonis 2. Pildil toimub randaalimine
3.2 Väetamine
Väetamine on tegevus mille abil reguleeritakse taimede toitumist ning suurendatakse või säilitatakse mulla viljakust. Väetamiseks kasutatakse väetisekülvikut, mille abil laotatakse väetise graanulid põllule.
Joonis 3. Pildil on väetisekülvik
3.3 Külvamine
Külvamine on põlluharimisel kõige tähtsam tegevus. Külvamine on seemne viimine mulda. Pärast külvi jääb põllu pind tasaseks. Külvamise juures on väga tähtis et muld oleks niiske ja soe. Sama tähtis on ka külvitihedus-ja aeg. Külvamiseks kasutatakse külvikut mis laotab seemned terade ja ketaste abil korrapärastesse ridadesse ja kindlaks määratud sügavusele
Joonis 4. Pildil on külvik
3.4 Pritsimine
Pritsimine on taimekaitse võte millega kantakse taimekaitse vahend ja haigustõrje töödeldavale pinnale. Taimekaitse prits kinnitatakse traktori taha. Seade on varustatud pumba ja veepaagiga kuhu lisatakse taime kaitse. Pritsimisel on väga oluline tuulevaikne ilm.
Joonis 5. Pildil on prits
3.5 Viljakoristus
Vilja lõikus toimub kasutades teravilja kombaini.
Kombain lõikab vilja ja seejärel peksab seda, eraldades terad kõrtest, terad sorteeritakse ja seejärel jooksevad terad punkrisse . Punkri täitumisel lastakse viljaterad puisturist traktori järel käru . Seejärel viiakse vili kuivatisse. Kui vili saab kuivaks toimetatakse see lattu.
Kuivatist tulnud sorteeritud vili kaalutakse, pannakse hoidlasse ja sellest võetakse analüüsid . Seejärel vili puhastatakse. Teravilja tarvitatakse nii teradena, tanguks või jahuks jahvatatult. Pärast viljakoristust põllule jäänud põhk korjatakse põhupressiga kokku ja vormitakse pallideks või pakkideks. Edasi läheb põhk lammastele allapanuks.
Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain
3.6 Sõnnikulaotus
Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut.
Joonis 7. Pildil on lägalaotur
3.7 Kündmine
Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra . Suurte teradega ader pöörab pinnase ümber ja õhutab seda, kaevates ühtlasi maasse eelmiste põllukultuuride jäänused. Taime jäänused rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, see soodustab mulla elustiku tegevust ning tõkestab umbrohu levikut.
Joonis 8. Pildil on ader

LAMBAKASVATUS RABA TALUS
Lambakasvatus sai talus alguse kohe peale koha ostmist. Esialgu oli kari kümnepealine, mis on aastatega kasvanud kuuekümnepealiseks. Praegune kari koosneb tegelikult kahest erinevast . Paar aastat tagasi osteti viis lammast , kes algul jäid omaette . Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased . Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega.
Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14)
Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine , mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel . Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine . Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja).
Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö. Isegi kui villa ei kavatseta müüa, peab lambaid vähemalt kord aastas pügama. Lamba vill kate ehk villak moodustab tervikliku sasipuntra, mis koosneb tihedalt kokku surutud alus-ja pealis karvadest. Villakut töödeldakse, et saada vill, mida kasutatakse rõivaste, vaipade, tekkide ja elamute isolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Ta on kerge, elastne, tugev ning seob niiskust ja hoiab sooja. (teadmisis talupidamisest 2009;142)
Lambaid toidetakse talvel nii heina kui ka siloga. Suvel viiakse nad rohumaale kus närivad rohtu ise. Et lammas oleks terve ja elujõuline antakse lisaks mineraalväetist, mis on kogu aeg ees. Samuti on vitamiinide saamiseks soolakivi. Vett antakse iga päev. Silo ostetakse sisse aga hein tehakse Raba talu rohumaalt. Põhk loomadele allapanuks saadakse viljakõrtest mis viljakoristusel järgi põllule jääb. Heinategu toimub juunis-juulis.
Hein on rohumaalt lõigatud rohi . Piisavalt kõrgeks kasvanud rohi niidetakse ja kuivatatakse mõned päevad õhu käes, seda aeg ajalt ringi pöörates. Seejärel kogutakse ja rulltakse kuivanud rohi-see on heina pressimine. Heinasaak pannakse hoiule hoonesse milles on tagatud hea ventilatsiooni süsteem. Heinaaeg kestab kokku viis nädalat. (teadmisi talupidamisest 2009;120
Raba talus tööde mahukuse tõttu palgatakse elukutseline lambapügaja, kes niidab ühe lamba umbes kolme minutiga. Kui seda tööd teeks ise läheks ühe lamba jaoks pool tundi, ja võtaks aega päevi.
Joonis 9. Pildil on ühekuune tall
Joonis 10. Pildil on lammaste talvine koppel ja laut
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php?f=15&t=231